Mateus 22

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Yesuse Ialenake umpama makete ete imamaru kai tamata Parisiaru be,
1 Naatu Jesu iban maiye oroubon tabo sabuw hai tur eowen eo,
2 “Alla Ipletae ite tamatare esi keadane lupe kamale sae iono totliba kena eni nanare ikaije.
2 “Mar ana Aiwob ana itinin i boro iti na’atube. Ana veya ta aiwob orot natun tabin isan ana hiyuw bogaigiwas.
3 Iulake eni tamata makerikaru esi keu koti tamata rebe ibeteke kenasi pende leke esi luake loko totliba mere, po esi suka luake mo. Makerikaru esi leu beteke ete kamale.
3 Naatu ana akir wairafih iyunih kob hin sabuw iyabowat hiyuw aamih hibowabow isah, baise etei’imak hikwahir hima.
4 Hoko iulake eni tamata makerika maketa lekwe kai inaukesi be, ‘Imi keu beteke ete tamata rebe au beteke kenasi pende be au aknekae mananaru peneka. Auku sape tulena kai binatana piala maketaru au bunulu peneka kai au aknekae pusulu peneka. Hoko imi luake loko auku totliba meije noma.’
4 “Imih aiwob orot iban maiye ana akir wairafih afa’abo iyunih eo, ‘Kwanan sabuw iyabowat na hiyuw aamih au’uwih hai tur kwana’owen, masanuw etei arauw hitab, naatu hiyuw etei abogaigiwas sawar, imih kwanan tabin ana hiyuw tanaa.’
5 Po tamata rebe kamale mere ibeteke kenasi pende esi tuli kaini mo, leini esi keu me ndinu, leini esi keu kerike loko esi makerikaru,
5 “Baise hin hi’o, sabuw hiyuw aayah tur men hinowar, hai kokomaim hire nanabin hin. Orot ta au masaw in, orot ta re ana sitow bowamih in.
6 kai leini esi kerike eni tamata makerika meru eleki esi tetasi kai esi bunusi.
6 Naatu sabuw afa akir wairafih hibow hirouw, afa hi’asbunubunuw himorob.
7 Kena kamale ilene mere inasu titinai. Hoko iulake eni solaluaru leke esi keu bunu tamata maka bunu eni makerikaru kai busa esi kotare.
7 Aiwob orot anababatun yan so’ar, basit ana baiyowayah iyafarih hin sabuw ana akir wairafih hi’asbunubunuw etei hibow hirouw himorob naatu hai bar etei hi’afusar.
8 Eleki ikoti eni tamata makerika maketaru kai ibeteke lokosi be, ‘Manana kena totliba meije aknekae peneka, po tamata rebe au beteke kenasi pende esi luake loko totlibare saisa mo.
8 “Imaibo aiwob orot ana akir wairafih afa’abo eaf hina iuwih eo, ‘Tabin ana hiyuw i abogaigiwas sawar, baise sabuw au’uwih men yait ta namih.
9 Hoko imi keu me lalana elaka rebe tamata esi lupuke lomai kenae me kotare, imi koti tamata boboka lomei totliba meije.’
9 Imih kwanatit kwanan ef gagamih yahimaim sabuw kwana’i’itih etei kwana’uwih hinan tabin ana hiyuwamaim hinarun.’
10 Tamata makerikaru esi keu kai esi lupuke pusue tamata rebe esi tetuesi me lalanaru. Tamata rebe esi hidupe neu sa kai tamata rebe esi hidupe misete esi lupuke pususi. Hoko otoi kena totlibare pusue penu kena tamata.
10 Basit akir wairafih hitit hin ef gagamih yahimaim orot babin hi’itih etei hibow, kakafin, gewasin etei hiteten hinatabin ana efanamaim hitit.
11 Kena kamale mere ikusu kena itetue tamata rebe kotisi meru, iselu ile sae me ialike pakiane kena totliba mo.
11 “Aiwob orot na nanawan hai merar yi ibabatiyih inan, basit orot ta tabin ana faifuw usina’e na ma’am itin.
12 Hoko ibeteke loko ile mere be, ‘Alomeije aalike pakiane kena totliba more, mise mo.’ Po tamata mere indene neka.
12 Naatu ibatiy eo, ‘Au begon, o mi’itube’emih tabin ana faifuw usina’e ina irun kuma’am, etawan menane irun?’ Baise orot men tur ta eo.
13 Eleki kamale mere iulake eni tamata makerikaru be, ‘Lo tamata meije eni lelalaru kai balaiju kai poini bei otoi totliba meije lori muli, kena otoi rebe kpeture. Ete mere tamata mere isupu hukume hoko irani kai itahane supu susate.’ ”
13 “Basit aiwob orot ana akir wairafih iuwih eo, ‘Orot an uman kwafatum kwabai kwan ufun kwaisaroun ere gugumin wanawanan nama, narerey wan nitarfofor naso’ob.’”
14 Yesuse Ibeteke be, ‘Ele mere hoko Alla Ikoti tamata bokala kena Ipletaesi po tamata rebe Ibitikesi boka mo.”
14 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Sabuw moumurih na’in God ea’afih, baise matan ta’amo boro narubinih.”
15 Tamata Parisiaru esi keu lepa lupu kena nikwa lalane kena Yesuse Ilepa sala.
15 Basit Ofafar Bai’obaiyenayah afa hin sa’ab akisihimo hiku’ay Jesu baikubibiruwin isan hiyakitifuw.
16 Esi ulake esi maka luluaru kai tamata rebe esi lene loko kamale Herodese esi keu loko Yesuse. Eleki esi tneu be, “Kuru, ami rekwa be Abeteke batuke rebe tinai neka. Aatetuke sasaisare rebe Alla Isuka atetukele ete amire. Kena Aatetuke amire, tamata esi noake eliare atuli kaisi mo le ahberake tamata elake pise elake mo, moyo?
16 Imaibo hai bai’ufununayah afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa hin Jesu biyan hitit hio, “Bai’obaiyenayan, aki aso’ob. O i anababatun turamaim kuo, God ana sabuw isah abisa ekokokomaim kubi’obaiyih, abisa sabuw tenotanot isan men kubiyababan, anayabin o men orot babin ufuhine ku’i’itin.
17 Hoko Kuru, Abeteke ete ami be, ‘Lulu Kaisare eni pletare suke ite seli pajake. Po lulu iteki agamare, seli pajake ete Kaisare tinai pibe mo?’ ”
17 Imih kuo anowar. Caesar isan kabay tanabibaiyan boro ata ofafar tana’astu’ub, ai en? O mi’itube kunotanot?”
18 Po Yesuse Irekwa be tamata meru esi ono misete lelemake. Hoko Ibeteke lokosi be, “Imi tamata nloena! Imi teheke kena Au lepa sala yake!
18 Jesu mar ta’imon hio hai tur naniyan bai uwih eo, “Kwa i wanawan rerekabih! Aisim ayu kwabikubibiruwu?
19 Imi riluke kepe perake rebe seli pajake kenare ete Au mina leke Au selue.”
19 Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hina hitin.
20 Itneusi be, “Sire oalalei mei kepe perake matai meije? Sire eni nane?”
20 Itin sawar imaibo eo, “Iti kabayamaim i yait ayubin naatu wabin tema’am?”
21 Esi ombe, “Kaisare eni oalalei kai eni nane.”
21 Hiya’afut hio, “Caesar.” Basit Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, naatu abisa God nowan God kwanitin.”
22 Kena esi lene Yesuse Iralake mere esi herane le Yesuse Iralakesi mise kuate eleki esi keu beiNi.
22 Iti na’at eo hinonowar ana maramaim hifofor men kafaita. Naatu hihamiy himatabir maiye hin.
23 Kena petu mere tamata golongane Saduki esi luake loko Yesuse. Esi tneu loko tamata matale esi kwana suike elia? Mere le esi hlaleke be tamata matale, kwana suike moneka.
23 Nati veya ta’imon kau’ay ta wabin Sadducee hai sabuw afa hina Jesu biyan hitit hio, “Sabuw morobone boro men hinayawas maiye.”
24 Hoko esi beteke be “Kuru, Alla Eni lepata rebe nabi Musa ilekire ebeteke be, ‘Kwalimu imata pine eni nanae sae mo hoko akai bina balu mere neka leke iruele kwetele kena iseli kwalimu.’
24 Naatu hio maiye, “Bai’obaiyenayan Moses eo tautabin orot ain natun en namomorob tain boro tuwah ana kwafur ni’aawan, saise hairi hina’in kek hinatufuw tuwah efanin.
25 Ete meije sie itua kwalitoi. Kwali menare ikai eleki imata po eni nanae sae mo hoko kwalini nomore luare ikai bina balu mere.
25 Imih marasika orot, ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu kek en morob. Ana kwafur tain i’aawan.
26 Eleki kwalini mere imata lekwe po eni nanae sae mo. Sakesa neka ete kwalini nomore telu eti kwalini nomore iture.
26 I auman kek en morob. Naatu tain ta bo kwafur i’aawan maiye. Kek en morob ef ta’imon na’atube hisinaf re in yomanin hi’asa’ub.
27 Pusue kwalia sie itua meru esi kai bina balu esa mere eleki esi mata pususi kai bina balu mere imata lekwe.
27 Uf toro’ot, babin morob.
28 Kena tamata esi kwana suike, Abeteke be bei kwalia sie itua meru sire pine iono mokwai ete bina balu mere, le pususi esi kai bina esa mere?”
28 Orot etei i babin ta’imon hi’aawan, imih ana maramaim morobone hinamimisir maiye, babin i boro menatan ni’aawan?”
29 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi nati sala titinai! Imi noake ele mere le imi rekwa lepata bei Alla mo pise Alla Eni kbasare mo.
29 Jesu iyafutih eo, “Kwa i a not hikwaris. Anayabin Buk Atamanin men kwaso’ob, naatu God ana fair auman men kwaso’ob.
30 Le kena tamata esi kwana suike esi kai suike moneka hoko tamata meru saka malekata ndete surgare peneka.
30 Anayabin morobone hinamimisir ana veya tounamatar maramaim tabina’e tema’am na’atube bairi boro hinama.
31 Ele mere hoko Au atetuke imi loko tamata esi kwana suike bei matale. Imi baise Alla Eni lepate ete ntuana menaru kai imire pene moyo? Ete mere Alla Ibeteke be,
31 Naatu morobone hinamisir maiye isan God eo Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwa’itin ei en? God iti na’atube eo,
32 ‘Aure Alla rebe Abrahame, Isake kai Yakupe, esi hlaleke lokoKu.’
32 ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’ Nati God i sabuw yawasih hai God men sabuw murubih hai Godamih.”
33 Kena tamata bokala esi lene Yesuse Iatetuke kai Irekwa titinai hoko esi herane.
33 Sabuw rou’ay gagamin iti tur hinonowar, hifofor men kafaita, anayabin abisa bi’obaiyih i tur anababatun.
34 — ausente —
34 Jesu tur eo Sadducee sabuw hai tur etei rabirab ana maramaim Pharisee sabuw hi’itin. Basit etei hina hita’imon.
35 — ausente —
35 Wanawanahimaim ofafar so’obayan orot ta na Jesu ikubibiruw eo,
36 “Kuru, pleta rebe pentine titinai me hukume rebe Musa ilekire saisa?”
36 “Bai’obaiyenayan, obaiyunen tur menatan i gagamin ofafar etei wanawanahimaim?”
37 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Suke aoki amu Tuhane Alla kena pusue amu ktiline, pusue amu maka noake kai pusue laleume.
37 Jesu iya’afut eo, “Regah, a God isan dogor tutufin etei, a not tutufin etei, naatu biya tutufin etei iniyabuw.
38 Mere pleta rebe memenai kai pentine titinai.
38 Iti ofafar i gagamin naatu ofafar ana ukwarin.
39 Luare sakesa neka. Aoki tamata makete saka oki ruamu.
39 Naatu ofafar bairou’abin i iti. ‘Taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’
40 Pusue pleta rebe nabi Musa ilekire kai pusue bukua rebe nabiaru esi lekire pusulu mei kena pleta lua meiju peneka.”
40 Moses ana ofafar tutufin etei naatu God ana dinab oro’orot hai bai’obaiyen etei i iti ofafar rou’ab tebi’ukwarih.”
41 Kena tamata Parisiaru esi lupuke lomai sa Yesuse Itneusi be,
41 Pharisee sabuw hiru’ay hita’imon, basit Jesu ibatiyih
42 “Imi noake saisa kena Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare? Irulu bei sire?”
42 eo, “Kwa a notamaim Keriso isan mi’itube kwanotanot? I boro orot yait natun?” Naatu i hiya’afut hio, “Keriso i boro David ana agirane nan.”
43 Yesuse Iombe, “Le mula pine Ro Misete Iono Dauta ikotiNe ‘Tuhane?’ Le Dauta ibeteke be,
43 Naatu Jesu ibatiyih eo, “Bo aisim Anun Kakafiyin ana fairamaim David iwanasum, Regah isan eo,
44 ‘Tuhane Ibeteke loko auku Tuhane be:
44 ‘Regah au Regah isan eo, Umau au asukwafune kumare inama’am. Ana maramaim ayu boro anatit a kamabiy sabuw anabow babamaim anaya.’
45 Meije Dauta ruai ikotiNe Tuhane hoko Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare batuke Dauta eni anubu mo! Ile mere Dauta eni Tuhane lekwe.”
45 “David Roubininenayan orot isan i ana Regah rauw eo, imih men karam Roubininenayan orot i David ana agir narauw nao.”
46 Tamata sae iralake Yesuse moneka. Kai bei petu mere esi nehe kena tneu saisa loko Yesuse moneka.
46 Men yait ta Jesu ana tur wan yimih. Nati ana veya’amaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.