Marcos 12
Janji beluke (ALPNT) vs ARA
1 Eleki Yesuse Ialena umpama ete imama elakaru, kuru Torataru kai tamata Yahudiaru esi elakaru be, “Tamata sae me iatnane anggure kwawia bokala hoko iono ale keholie, iono tale maka raka ndinu kai ono otoi kena keleke anggure kena ono anggure kwelini. Eleki ndinu anggure mere iono tamata makete esi sebae, eleki ikeu kena oto lauke.
1 Depois, entrou Jesus a falar-lhes por parábola: Um homem plantou uma vinha, cercou-a de uma sebe, construiu um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores e ausentou-se do país.
2 Kena musime rana hasile, iulake tamata sae loko tamata maka seba meru leke supu bei esi hasile.
2 No tempo da colheita, enviou um servo aos lavradores para que recebesse deles dos frutos da vinha;
3 Po tamata maka sebaru esi kerike tamata mere kai esi tetai eleki esi ulake ileu kai ileuke sasaisa mo.
3 eles, porém, o agarraram, espancaram e o despacharam vazio.
4 Eleki tamata rebe eni ndinu mere iulake tamata loko tamata maka sebaru. Po esi teta ulu buaije kai esi ono iasomi titinai.
4 De novo, lhes enviou outro servo, e eles o esbordoaram na cabeça e o insultaram.
5 Tamata rebe eni ndinu mere iulake tamata makete suike leneka. Po esi bunui. Eleki iulake tamata maketa bokala lokosi. Esi teta tamata makerika kai esi bunu sie leini lekwe.
5 Ainda outro lhes mandou, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 Tamata makerike sae moneka hoko ruai inoake be, ‘Au ulake auku anare loko tamata maka sebare tinake esi ono lokoi mise piseo?’ Hoko iulake eni anare ruai rebe iokini titinaije.
6 Restava-lhe ainda um, seu filho amado; a este lhes enviou, por fim, dizendo: Respeitarão a meu filho.
7 Eleki kwetele mere iluake loko tamata maka seba ndinure. Kena esi seluije, esi beteke loko lomai be, ‘Mere tamata rebe eni ndinure eni nanare hoko mai ite bunui leke ndinu anggure meije leue ite.’
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; ora, vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Esi kerikeni kai esi bunui, eleki poini me alere esi muline.”
8 E, agarrando-o, mataram-no e o atiraram para fora da vinha.
9 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Ndinu upuije iono saisa ete tamata maka seba ndinu mere? Ileu eleki ibunu tamata neuna meru pususi eleki iono tamata makete esi seba ndinu mere leneka.
9 Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros.
10 — ausente —
10 Ainda não lestes esta Escritura:
11 — ausente —
11 isto procede do Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Eleki esi nikwa lalane kena kerike Yesuse le esi rekwa kai esi nati be Yesuse Ialena umpama mere, Ialenakesi. Po rilasi le tamata bokala meru hoko esi sebei Yesuse, eleki esi leu.
12 E procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque compreenderam que contra eles proferira esta parábola. Então, desistindo, retiraram-se.
13 Eleki takwali mo elakaru esi ulake tamata Parisi kai tamata rebe lulu Herodese sie telua pise ataya loko Yesuse le esi suka ono Yesuse Ilepa tiae loko kamale elake Kaisare.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Esi luake kai esi beteke lokoI be, “Kuru, ami rekwa be Abeteke saisare tinai. ArilaMu le tamata elake mo moyo? Eleyo saisa rebe Alla Isukare Aatetuke ete ami. Hoko meije ite seli pajake ete Kaisare tinai pibe mo? Ite tamata Yahudire seli pajake mere tinai pibe seli moneko?”
14 Chegando, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e não te importas com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens; antes, segundo a verdade, ensinas o caminho de Deus; é lícito pagar tributo a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 Po tamata meru lalesi luare, Yesuse Irekwa peneka. Yesuse Ibeteke be, “Le mula pine imi teheke Au leke Au lepa tiae ele mere? Imi riluke kepene dinare matai sae leke Au selue mina.”
15 Mas Jesus, percebendo-lhes a hipocrisia, respondeu: Por que me experimentais? Trazei-me um denário para que eu o veja.
16 Eleki esi liku kepene matai mere kai esi riluke eteI. Eleki Ibeteke lokosi be, “Sire oalalei kai eni nane kena kepene matai meije?”
16 E eles lho trouxeram. Perguntou-lhes: De quem é esta efígie e inscrição? Responderam: De César.
17 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kaisare eniere rilukele ete Kaisare kai Alla Eniere rilukele ete Alla.”
17 Disse-lhes, então, Jesus: Dai a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E muito se admiraram dele.
18 Tamata toini sae esi nane tamata Saduki. Esi hlaleke be tamata matale kwana suike moneka. Esi luake loko Yesuse kai esi lemake lokoI leke Ilepa tiae loko hukume rebe Musa ilekire. Esi beteke lokoI be,
18 Então, os saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se dele e lhe perguntaram, dizendo:
19 “Kuru, Musa ibeteke ete ami be, ‘Kwalimu imata pine eni nanae sae mo hoko akai suike eni binare neka leke iruele nanae leke iseli kwalimu.’
19 Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém e deixar mulher sem filhos, seu irmão a tome como esposa e suscite descendência a seu irmão.
20 Meije alena umpama kena kwalia sie itua. Kwalini menare imata po eni nanae sae mo.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência;
21 Hoko kwalini nomore luare ikai kwalini eni binare, eleki kwalini mere imata leneka po, nanae sae mosa. Eleki sakesa neka kena kwalini nomore telure.
21 o segundo desposou a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 Eleki kwalia sie ituaru pususi kai bina balu esa mere, eleki esi mata pususi po nanae sae mo. Kai bina balure imata lekwe.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Kena tamata matale esi kwana suike, sire pine iono mokwai ete bina balu mere, le pususi kai bina esa mere pe?”
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles será ela a esposa? Porque os sete a desposaram.
24 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Alla Eni lepate pise Eni kbasare, imi nati mo. Imi nati sala Musa eni lepataru peneka.
24 Respondeu-lhes Jesus: Não provém o vosso erro de não conhecerdes as Escrituras, nem o poder de Deus?
25 Kena tamata esi kwana suike, esi kai suike moneka, esi saka malekata ndete surgare peneka.
25 Pois, quando ressuscitarem de entre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento; porém, são como os anjos nos céus.
26 Ele mere, hoko tamata esi kwana suike eono eliare, Au atetukele ete imi. Imi baise Alla Eni lepate ete Musa me tapuane butuije. Ibeteke be, ‘Aure Alla ete Abrahame, Isake kai Yakupe.’
26 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou:
27 Ile Alla ete tamata matalaru mo, po ete tamata kwanale kai tamata kwana suike. Hoko imi nati sala elake!”
27 Ora, ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Laborais em grande erro.
28 Kuru Torate sae iluake loko Yesuse eleki ilene tamata esi rare ktili kai Yesuse loko Torate. Eleki kuru mere ilene Yesuse Eni lepate tinai eleki ibeteke lokoI be, “Kuru, hukume elake lakwai esare saisa?”
28 Chegando um dos escribas, tendo ouvido a discussão entre eles, vendo como Jesus lhes houvera respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Hukume elake lakwai esare elere: imi tamata Israele lene mimise! Iteki Tuhane Allare esa neka, Alla makete sae mo.
29 Respondeu Jesus: O principal é:
30 Imi oki Tuhane, imi Allare kena lalemi titinai kai imi ktiline. Nete lokoI rame eleki layaniNi kena lale misete.
30 Amarás, pois, o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de toda a tua força.
31 Eleki luare ele meije: Imi nete loko tamata makete saka ruami. Hukume rebe ela lesi bei meiju sae moneka.”
31 O segundo é:
32 Eleki kuru mere ibeteke loko Yesuse be, “Tinai, kuru. Ankena le Abeteke be Allare esa, makete sae mo.
32 Disse-lhe o escriba: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que ele é o único, e não há outro senão ele,
33 Aoki Alla kena lalemu titinai kai amu ktiline kai kena nati titinai. Eleki anete loko tamata makete, saka ruamu mere mise lesi bei tamata esi riluke binatane kena palae kena korbane pise riluke yelu makete kena korbane.”
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e de toda a força, e amar ao próximo como a si mesmo excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Eleki Yesuse Ilene be kuru mere iralake mise titinai, hoko Yesuse Ibeteke lokoi be, “Anoake mise titinai peneka. Hoko tatike pine Alla Ipleta amu atate.”
34 Vendo Jesus que ele havia respondido sabiamente, declarou-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E já ninguém mais ousava interrogá-lo.
35 Kena Yesuse Iatetuke Sou Misete bei Alla me Tuhane Eni Lumare esi uwei keholire, Ibeteke lokosi be, “Le mula pine kuru Torataru esi beteke be Maka Hlamate mere Irulu bei Dautare?
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou: Como dizem os escribas que o Cristo é filho de Davi?
36 Le Ro Misete Iono Dauta ibeteke be:
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 Meije Dauta ruai ikotiNe Tuhane hoko Tuhane Irulu beini yelo?”
37 O mesmo Davi chama-lhe Senhor; como, pois, é ele seu filho? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Yesuse Iatetuke be, “Imi keta bei kuru Torataru mimise le kwakwaisi kuate. Esi suka alike lapune nanuke kai keu hole, eleki esi suka tamata maketa esi lepa hlamate etesi me pasare.
38 E, ao ensinar, dizia ele: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e das saudações nas praças;
39 Eleki esi supu otoi misete lakwai esa me iteki luma kena kotie bei Allare, eleki kena pestare esi supu otoi misete rebe holmatele.
39 e das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares nos banquetes;
40 Esi ono matabina baluaru esi layanisi kena matabina baluaru esi yelu. Eleki esi kotie loko Alla takwali titinai leke tamata bokala esi selusi. Tamata saka kuru Torata meiju esi supu hukumane bei Alla ktili lesi bei tamata makete.”
40 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 Yesuse Irue balale otoi kena tola kepene me Tuhane Eni Lumare esi laleije, Iselu tamata rebe kusu kepene kena otoi mere. Tamata rebe esi kepene bokare esi kusu kepena bokala kena otoi mere.
41 Assentado diante do gazofilácio, observava Jesus como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Matabina balu susate sae me iluake kai ikusu kepene tone matai lua.
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, depositou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 Eleki Yesuse Ikoti Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi lene meije mimise! Matabina balu susate minare ikusu kepene kena esi otoije boka lesi bei tamata makete.
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta viúva pobre depositou no gazofilácio mais do que o fizeram todos os ofertantes.
44 Le tamata maketaru esi kusu kepene boka le esi taneia bokala. Po rebe matabina balu susasate mere ikusuele, eni kepene batuke mere neka po ikusu pusulu.” Matabina balu susate iriluke kepena bokala|src="CN01794b.tif" size="span" loc="Mrk 12:42-44" ref="Markuse 12:44"
44 Porque todos eles ofertaram do que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo quanto possuía, todo o seu sustento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.