Marcos 12

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eleki Yesuse Ialena umpama ete imama elakaru, kuru Torataru kai tamata Yahudiaru esi elakaru be, “Tamata sae me iatnane anggure kwawia bokala hoko iono ale keholie, iono tale maka raka ndinu kai ono otoi kena keleke anggure kena ono anggure kwelini. Eleki ndinu anggure mere iono tamata makete esi sebae, eleki ikeu kena oto lauke.
1 Imaibo Jesu oroubonamaim sabuw i’obaiyih eo, “Orot ana masaw bo ai ro’on tanum fur ear ituwafut, naatu wine bunubunuw ana hub bai, kaifenayan ana bar wowab sawar naatu sabuw afa tubunih hima masaw hikaif, masaw matuwan bainanawanamih in.
2 Kena musime rana hasile, iulake tamata sae loko tamata maka seba meru leke supu bei esi hasile.
2 Grape iyamur bairuhin ana veya, ana akir orot iyafar na masaw kaifenayah biyah tit ibo aunowan bairuhin isan.
3 Po tamata maka sebaru esi kerike tamata mere kai esi tetai eleki esi ulake ileu kai ileuke sasaisa mo.
3 Baise masaw kaifenayah akir orot hibai hirab uman en hiyafar matabir in.
4 Eleki tamata rebe eni ndinu mere iulake tamata loko tamata maka sebaru. Po esi teta ulu buaije kai esi ono iasomi titinai.
4 Naatu masaw matuwan ibanak akir orot ta iyafar maiye na. Masaw kaifenayah akir orot hibai ukwarin hitut hi’a’afiy erebiya’ohow matabir.
5 Tamata rebe eni ndinu mere iulake tamata makete suike leneka. Po esi bunui. Eleki iulake tamata maketa bokala lokosi. Esi teta tamata makerika kai esi bunu sie leini lekwe.
5 Masaw matuwan akir orot tabo iyafar maiye nan hibai hirab morob, naatu akir wairafih moumurih maiyow biyafarih afa hibow hirouw afa hibow hi’asbunubunuw himorob.
6 Tamata makerike sae moneka hoko ruai inoake be, ‘Au ulake auku anare loko tamata maka sebare tinake esi ono lokoi mise piseo?’ Hoko iulake eni anare ruai rebe iokini titinaije.
6 “Orot ta’imonamo ihamiy ma’am i masaw matuwan natun ana yabow akisinamo, uftoro’ot iyafar not eo, ‘Natu boro hinakakafiy.’
7 Eleki kwetele mere iluake loko tamata maka seba ndinure. Kena esi seluije, esi beteke loko lomai be, ‘Mere tamata rebe eni ndinure eni nanare hoko mai ite bunui leke ndinu anggure meije leue ite.’
7 “Baise masaw kaifenayah orot natun nan hi’itin taiyuwih hio, ‘Masaw matuwan natunaban iti, kwana ta’asabun, saise sawar tanab it ninowat.’
8 Esi kerikeni kai esi bunui, eleki poini me alere esi muline.”
8 Imih himisir kek hibai hirab morob naatu biyan hibai hisaroun masaw ufunane ra’iy.
9 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Ndinu upuije iono saisa ete tamata maka seba ndinu mere? Ileu eleki ibunu tamata neuna meru pususi eleki iono tamata makete esi seba ndinu mere leneka.
9 “Masaw matuwan iti tur nanonowar boro mi’itube nasinaf? Orot boro nan masaw kaifenayah nabow narouw hinamorob naatu masaw boro nab sabuw afa nitih hinama hinakaif.
10 — ausente —
10 Buk iti na’atube hikikirum kwaiyab kwa’itin,
11 — ausente —
11 Iti i Regah sinaf matar
12 Eleki esi nikwa lalane kena kerike Yesuse le esi rekwa kai esi nati be Yesuse Ialena umpama mere, Ialenakesi. Po rilasi le tamata bokala meru hoko esi sebei Yesuse, eleki esi leu.
12 Basit Jew ukwarih hikok Jesu hitab hitarab, anayabin iti oroubon eo’o ana naniyan hibaib i isah eo, baise rou’ay gagamin isan hibir, imih Jesu hihamiy in.
13 Eleki takwali mo elakaru esi ulake tamata Parisi kai tamata rebe lulu Herodese sie telua pise ataya loko Yesuse le esi suka ono Yesuse Ilepa tiae loko kamale elake Kaisare.
13 Pharisee afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa auman hiyafarih hin Jesu biyan hitit baibatemaim baikubibiruwin isan.
14 Esi luake kai esi beteke lokoI be, “Kuru, ami rekwa be Abeteke saisare tinai. ArilaMu le tamata elake mo moyo? Eleyo saisa rebe Alla Isukare Aatetuke ete ami. Hoko meije ite seli pajake ete Kaisare tinai pibe mo? Ite tamata Yahudire seli pajake mere tinai pibe seli moneko?”
14 Hina biyan hitit naatu hio, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob o abisa kuo’o i turobe, sabuw abisa tisisinaf isan men kunotanot, naatu sabuw hai not o men kui’itin, baise turobe God ana kok abisa sabuw kubi’obaiyih. Kuo anowar Caesar isan kabay ana bibaiyan boro ata ofafar ana astu’ub ai en?
15 Po tamata meru lalesi luare, Yesuse Irekwa peneka. Yesuse Ibeteke be, “Le mula pine imi teheke Au leke Au lepa tiae ele mere? Imi riluke kepene dinare matai sae leke Au selue mina.”
15 Imih kabay anayai ai en?” Baise Jesu hai baifuwen itin naatu eo, “Aisim ayu kwabikubibiruwu? Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.”
16 Eleki esi liku kepene matai mere kai esi riluke eteI. Eleki Ibeteke lokosi be, “Sire oalalei kai eni nane kena kepene matai meije?”
16 Kabay hibai hina hitin naatu ibatiyih, “Yait ana yumat naatu wabin?”
17 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kaisare eniere rilukele ete Kaisare kai Alla Eniere rilukele ete Alla.”
17 Imaibo Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, abisa God nowan God kwanitin.”
18 Tamata toini sae esi nane tamata Saduki. Esi hlaleke be tamata matale kwana suike moneka. Esi luake loko Yesuse kai esi lemake lokoI leke Ilepa tiae loko hukume rebe Musa ilekire. Esi beteke lokoI be,
18 Imaibo Sadducee morobone misir maiye isan men tibitumatum hina Jesu biyan hitit hibatiy.
19 “Kuru, Musa ibeteke ete ami be, ‘Kwalimu imata pine eni nanae sae mo hoko akai suike eni binare neka leke iruele nanae leke iseli kwalimu.’
19 “Bai’obaiyenayan Moses aki isai ofafar iti kirum, ‘Orot natabin natun en namomorob na’at, kwafur i boro orot ta ni’aawan saise kek hinatufuw tuwah momorob efanin.’
20 Meije alena umpama kena kwalia sie itua. Kwalini menare imata po eni nanae sae mo.
20 Imih marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin natun en morob.
21 Hoko kwalini nomore luare ikai kwalini eni binare, eleki kwalini mere imata leneka po, nanae sae mosa. Eleki sakesa neka kena kwalini nomore telure.
21 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’aawan, ibo na’atube kek en morob. Ef ta’imon matar orot founamaim,
22 Eleki kwalia sie ituaru pususi kai bina balu esa mere, eleki esi mata pususi po nanae sae mo. Kai bina balure imata lekwe.
22 naatu etei’imak nah seven babin hi’aawan aurih kek en himumurub, uftoro’ot babin morob.
23 Kena tamata matale esi kwana suike, sire pine iono mokwai ete bina balu mere, le pususi kai bina esa mere pe?”
23 Morobone hina mimisir ana veya babin i boro orot menatan ni’aawan? Anayabin nah seven etei babin ta’imon hi’aawan.”
24 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Alla Eni lepate pise Eni kbasare, imi nati mo. Imi nati sala Musa eni lepataru peneka.
24 Jesu iyafutih eo, “Kwa i anot hikwaris! Anayabin kwa Buk Atamanin hikikirum men kwaiyab naatu God ana fair auman men kwaso’ob?
25 Kena tamata esi kwana suike, esi kai suike moneka, esi saka malekata ndete surgare peneka.
25 Morobone misir maiye ufunamaim tabin men ema’am, sabuw etei boro mar ana tounamatar na’atube hinama.
26 Ele mere, hoko tamata esi kwana suike eono eliare, Au atetukele ete imi. Imi baise Alla Eni lepate ete Musa me tapuane butuije. Ibeteke be, ‘Aure Alla ete Abrahame, Isake kai Yakupe.’
26 Naatu morobone misir maiye isan Moses ana buk kutor wairaf ea’arah isan nati’imaim kikirum kwaiyab kwa’itin? God iti na’atube eo, ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God naatu Jacob ana God.’
27 Ile Alla ete tamata matalaru mo, po ete tamata kwanale kai tamata kwana suike. Hoko imi nati sala elake!”
27 I men murubih hai Godamih, baise yawasih hai God, kwa i anababatun ef kwasa’ir!”
28 Kuru Torate sae iluake loko Yesuse eleki ilene tamata esi rare ktili kai Yesuse loko Torate. Eleki kuru mere ilene Yesuse Eni lepate tinai eleki ibeteke lokoI be, “Kuru, hukume elake lakwai esare saisa?”
28 Ofafar bai’ubaiyenayan ta nati’imaim ma tur nonowar Jesu tur gewasin Sadducee biya’afut itin, na Jesu ibatiy. “Ofafar tur etei wanawanahimaim tur menatan i gagamin?”
29 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Hukume elake lakwai esare elere: imi tamata Israele lene mimise! Iteki Tuhane Allare esa neka, Alla makete sae mo.
29 Jesu iya’afut eo, “Ofafar tur gagamin i iti, kwananowar Israel sabuw, Regah ata God akisinamo ata Regah.
30 Imi oki Tuhane, imi Allare kena lalemi titinai kai imi ktiline. Nete lokoI rame eleki layaniNi kena lale misete.
30 Regah a God isan iniyabow, dogor tutufin etei, ayub tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei.
31 Eleki luare ele meije: Imi nete loko tamata makete saka ruami. Hukume rebe ela lesi bei meiju sae moneka.”
31 Naatu ofafar gagamin bairou’abin i iti, ‘taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’ Ofafar iti rou’ab i gagamih ofafar etei hinatabirih.”
32 Eleki kuru mere ibeteke loko Yesuse be, “Tinai, kuru. Ankena le Abeteke be Allare esa, makete sae mo.
32 Orot eo, “Abisa kuo i turobe bai’obaiyenayan, Regah akisinamo i God men god afa.
33 Aoki Alla kena lalemu titinai kai amu ktiline kai kena nati titinai. Eleki anete loko tamata makete, saka ruamu mere mise lesi bei tamata esi riluke binatane kena palae kena korbane pise riluke yelu makete kena korbane.”
33 Imih dogor tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei a God isan iniyabow naatu taituwa isah inabiyabow o isa kubiyabow na’atube, iti ofafar rou’ab i gagamih men for kwarouw sibor kwa’a’afusar na’atube naatu men sibor afa God isan kwaya’ay na’atube’emih.”
34 Eleki Yesuse Ilene be kuru mere iralake mise titinai, hoko Yesuse Ibeteke lokoi be, “Anoake mise titinai peneka. Hoko tatike pine Alla Ipleta amu atate.”
34 Jesu orot ana baiya’afot i’itin i so’ob, iti orot i not wairafin, imih eo, “God ana aiwobomaim o men yokaika kuma’am.” Nati ufunamaim men yait ta Jesu isan baibat afa bow na ibaitiyimih.
35 Kena Yesuse Iatetuke Sou Misete bei Alla me Tuhane Eni Lumare esi uwei keholire, Ibeteke lokosi be, “Le mula pine kuru Torataru esi beteke be Maka Hlamate mere Irulu bei Dautare?
35 Jesu Tafaror Baremaim ma bi’obaibiyih basit ibatiyih, “Aisim Ofafar bai’obaiyenayah Keriso isan i David ana agirane na hirouw teo’o?
36 Le Ro Misete Iono Dauta ibeteke be:
36 David Anun Kakafiyin biwan ana veya iti na’atube eorereb,
37 Meije Dauta ruai ikotiNe Tuhane hoko Tuhane Irulu beini yelo?”
37 David taiyuwin Keriso isan i ana ‘Regah’ rouw eo, naatu mi’itube boro Keriso David ana agirane nan?”
38 Yesuse Iatetuke be, “Imi keta bei kuru Torataru mimise le kwakwaisi kuate. Esi suka alike lapune nanuke kai keu hole, eleki esi suka tamata maketa esi lepa hlamate etesi me pasare.
38 Jesu ma bi’obaibiyih eo, “Mata toniwa’an Ofafar bai’obaiyenayah isah, i hai kok faifuw manimanih hina’osen hinaremor naatu ahar efanamaim sabuw merarayow hinitih,
39 Eleki esi supu otoi misete lakwai esa me iteki luma kena kotie bei Allare, eleki kena pestare esi supu otoi misete rebe holmatele.
39 Kou’ay Baremaim urama’ama yayasairen i tebowabow naatu hiyuw ana veya efan gewasih tebowabow.
40 Esi ono matabina baluaru esi layanisi kena matabina baluaru esi yelu. Eleki esi kotie loko Alla takwali titinai leke tamata bokala esi selusi. Tamata saka kuru Torata meiju esi supu hukumane bei Alla ktili lesi bei tamata makete.”
40 Kwafukwafur baibin tifufuwih hai sawar tebowabow naatu hai itinin baigewasin isan yoyoban manimanih teyoyoyoban, imih hai baimakiy kakafin anababatun boro hinab!”
41 Yesuse Irue balale otoi kena tola kepene me Tuhane Eni Lumare esi laleije, Iselu tamata rebe kusu kepene kena otoi mere. Tamata rebe esi kepene bokare esi kusu kepena bokala kena otoi mere.
41 Jesu Tafaror Bar ana kabay teya’ay sisibinamaim mare ma sabuw itih hai siwar hiya’ay. Sabuw totobuyoy wairafih kabay gagaminaka hiya.
42 Matabina balu susate sae me iluake kai ikusu kepene tone matai lua.
42 Baise kwafur babin yababan wairafin na ana kabay gidigidih rou’ab tew wanawanan iwan ana fofonin one toea na’atube.
43 Eleki Yesuse Ikoti Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi lene meije mimise! Matabina balu susate minare ikusu kepene kena esi otoije boka lesi bei tamata makete.
43 Jesu ana bai’ufununayah eaf ayuwih hina hai tur eowen eo, “Anababatun a tur ao’owen, iti kwafur babin ana siwar tew biwan i gagamin na’in sabuw etei hiya’iy natabirih.
44 Le tamata maketaru esi kusu kepene boka le esi taneia bokala. Po rebe matabina balu susasate mere ikusuele, eni kepene batuke mere neka po ikusu pusulu.” Matabina balu susate iriluke kepena bokala|src="CN01794b.tif" size="span" loc="Mrk 12:42-44" ref="Markuse 12:44"
44 Afa hiya’aya i aurih karam turin hiyai turin hibotan, baise kwafur babin yababan wairafin abisa biyan ma’am etei’imak bai na yai.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.