Lucas 5
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Kena rebai sae me Yesuse Ikele me tlaka Genesarete leini leke Iatetuke Alla Eni lepataru. Tamata bokala esi keholiNi kena esi lene Yesuse Ilepae Sou Misete.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Iselu soa buini lua me tlaka leini mere. Esi tamata maka nikwa ianaru esi rulu beilu leke esi koa esi uete.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Soa buini sae Simone enie. Yesuse Isa kena soa buini mere eleki Iulake Simone irupake lorau toto bei tlaka leine. Eleki Yesuse Iatetuke tamata bokala meru bei ndau soa buine.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Eleki kena Iatetuke pela peneka, Ibeteke loko Simone be, “Sai lorau otoi nanuke leke poie uete ete ndaure.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Simone iralakeNi be, “Ntuane Ale, ami poie uete bei kmau menai eti pita po ami supu sasaisa mo. Po meije Aulake hoko au poie lekwe.”
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Kena esi poie uete suike ete mere, esi supu iane boka titinai eti esi uete mahake kahie.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Esi kabeke loko esi ebe maketa kena soa buini saere leke esi luake kena tapasi. Esi luake esi kute ianaru kena soa buini lua meru penu eti mahake soa lua meru umolo.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Kena Simone Petruse iselu pusu meru hoko itatu me Yesuse oaIje kai ibeteke be, “Tuhane, Akeu beiku noma le au meije tamata dosa.”
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Le pususi herane le iana rebe esi supure uboka titinai.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Simone eni ebe Yakobuse kai Yohanese (luaise Sebedea eni nanae) esi herane lekwe.
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Eleki Simone kai eni ebearu esi lihi esi soa buine lora kmalane, esi keu beilu kai esi lulu Yesuse.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Kena rebai sae me Yesuse Ime kota sae. Ete mere tamata sae me isupu makerake usai kai tinaije puluele. Eleki kena iselu Yesuse, iluake loko Yesuse kai itatu loko Yesuse kai ikotie tapa bei Yesuse be, “Tuhane, sepo Asuka hoko Aono au mise noma.”
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Eleki Yesuse Ikerikeni kai Iombe, “Yele. Amise!” Eleki imise sosoli.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Eleki Yesuse Ilake tamata mere titinai leke ialenake ete tamata makete yake. Iombe, “Aleu noma, po alenake Au ete tamata makete yake, po ruamu keu loko imamaru leke esi rekwa be amise peneka. Eleki ariluke tanei rebe riluke ete Allare lokosi leke esi palalu me Alla oaIje lulu Alla Eni pleta ete nabi Musa ilekire leke tamata maketa esi rekwa be amise peneka kai amu makerake sirike peneka.”
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Masike Yesuse Ilakeni kena alenakele po sou kena Yesuse Ionoule elei bei tamata kena tamata peneka. Hoko esi luake loko Yesuse leke esi lene loko Eni hnaunaru kai leke Yesuse Iono esi mise bei esi makerakaru.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Eleki Yesuse Ikeu kotie loko Alla me otoi ndenete saka piasare.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Kena petu sae me Yesuse Iatetuke me tamata sae eni luma. Tamata Parisi kai kuru Torata sie ilaru esi lene Yesuse Iatetuke. Tamata meru esi luake bei henaya me otoi Galilea kai otoi Yudea kai bei me kota Yerusaleme. Tuhane Eni kbasare kena Yesuse, hoko Iono tamata makerakaru esi mise.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Eleki sie telua pise ataya me esi liku tamata sisate intulu kena eni maka ntulu lakwaije. Hoko esi atula kena tolaeni me Yesuse oaIje.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Po esi supu kusueni mo le tamata boka kuate. Eleki esi sa lolete, esi rika benai bei ndete muli eleki esi rulukeni kena eni maka ntulu lakwaije lope Yesuse oaIje.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Eleki Yesuse Iselu esi ono ele mere, hoko Irekwa be esi hlaleke lokoI ktili, eleki Ibeteke loko tamata sisate mere be, “Kuebe, Au ampune amu dosaru peneka.”
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Eleki kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi lepa loko lomai be, “Le mula pine tamata meije ilepa ele mere? Ilepae tiae loko Alla le Iono saka Alla. Batuke Alla ruaI pine Iampune iteki dosa neka.”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Po Yesuse Irekwa saisa rebe esi lepae mere peneka, hoko Ibeteke lokosi be, “Le mula pine imi noake tiae me laleime?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Sepo Au beteke loko tamata mere be Au ampune eni dosare, hoko imi rekwa mo be Au ampune dosare tinai pise mo pise. Po sepo Au beteke be ibetu kai ikeu, hoko imi rekwa be Au kbasa kena ono misete.
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Ho yele, Au beteke be ibetu luluke eni paile eleki ileu. Hoko kena ibetu kai ileure, imi rekwa be Au Tamata Eni Nanae meije Au supu kbasa bei Tuhane leke Au ampune tamata esi dosa mei nusa meije.” Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata sisate mere be, “Kuebe, abetu luluke amu paile eleki akeu.”
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Eleki tamata mere ibetu sosoli, iluluke eni paile eleki ileu kai isike Alla.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Pusue tamata esi herane le Yesuse Iono mise titinai eleki esi isike Alla. Kai rilasi kai esi beteke be, “Yele, eti meije ite selu sae iono misete ele meije mosa.”
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Kena Yesuse Ikeu siba toto, Iselu Lewi irue me otoi maka kotie pajake. Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, mai aluluKu.”
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Eleki Lewi ikeleke kai ikeu bei pusue yelu eleki ilulu Yesuse.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Eleki Lewi ikoti Yesuse kai Eni maka luluaru kena kane kpetu kaini me eni luma. Ete mere tamata maka kotie pajake kai tamata maketa bokala esi kane sakesa.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Bei tamata Parisia toini kai kuru Torataru, sie ilaru esi selu Yesuse Ikane sakesa kai tamata meru rebe esi kotise tamata dosare hoko lalesi ndina mo. Esi beteke loko Yesuse Eni maka luluaru be, “Imi mise mo le imi kane sakesa kai tamata pajake kai tamata dosaru.”
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Yesuse Ilene mere hoko Ibeteke lokosi kena umpama be, “Loktele iono obate ete tamata makerake leke imise, po tamata rebe kerakeni more, loktele iono obate etei mo.
31 Jesus respondeu:
32 Sakesa neka, Au luake lomei kena koti tamata rebe ruasi rekwa be siere tamata dosa leke esi hleke bei esi dosaru, po tamata rebe inoake be imise, Au kotini mo.”
32 Eu não vim para
33 Eleki tamata esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, Yohanese maka baptise eni maka lulua kai tamata Parisia esi maka luluaru esi tahane tia senete rame leke esi kotie loko Alla, po Amu maka luluaru mo le mula?”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Yesuse Iralakesi kena umpama telu be, “Aure lupe mokwai rebe iono totlibare. Kena mokwai rebe ikaije imei sa, eni tamuaru esi kane rame po iulakesi tahane tia senete mo.
34 Jesus respondeu:
35 Po namake petu rebe tamata neune esi ranai beisi peneka, pine tamua meru esi tahane tia senete le kaplalesi.”
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Eleki Iralake kena umpama makete etesi lekwe be, “Kena tamata ikapu lapune takwaline, ipake lapune kihati beluke mo. Sepo ipake lapune kihati beluke hoko iatia lapune kihati beluke kai lapune takwaline lekwe kai selue mise moneka, hoko mere iatia lualu.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Sakesa neka, tamata iaike anggure kwelini beluke kena kantone usai takwaline mo. Le sepo iono ele mere hoko anggure kwelini beluke mere eono kantone takwaline mere kahie. Hoko anggure kwelini beluke kai kantone takwaline lualu mise moneka.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Anggure kwelini beluke suke aikele kena kantone beluke lekwe. Kantone usai kena kute anggure kwelini|src="LB00145b.tif" size="span" loc="Luke 5:37-38" ref="Lukase 5:38"
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Po tamata rebe ikinu anggure kweline takwaline pende, ikinu suike anggure kweline beluke moneka. Le ibeteke be, ‘Anggure kweline takwaline entele lesi.’ ”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.