Lucas 5
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena rebai sae me Yesuse Ikele me tlaka Genesarete leini leke Iatetuke Alla Eni lepataru. Tamata bokala esi keholiNi kena esi lene Yesuse Ilepae Sou Misete.
1 Veya ta Jesu Genesaret harew kukuf rewarewan batabat sabuw rou’ay gagamin na’in God ana tur nowaramih hinahinah hina biyan hitit.
2 Iselu soa buini lua me tlaka leini mere. Esi tamata maka nikwa ianaru esi rulu beilu leke esi koa esi uete.
2 Naatu nati dones yanamaim siy bowayah hai wa rou’ab hitain hiyen hi’inu’in Jesu itah, baise siy bowayah hin hai buwat hisasouwen.
3 Soa buini sae Simone enie. Yesuse Isa kena soa buini mere eleki Iulake Simone irupake lorau toto bei tlaka leine. Eleki Yesuse Iatetuke tamata bokala meru bei ndau soa buine.
3 Jesu wa nati awar hibatabat wanawanahimaim Simon ana wa bai afe’en yen mare iu inatait tetenane rouw. Naatu Jesu mare sabuw rau’ay gagamin ma i’obaibiyih. Jesus wa efe’en ma sabuw ebi’obaiyih|alt="Jesus teaching from boat" src="CN01705B.TIF" size="col" loc="Luk 5.3" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.3"
4 Eleki kena Iatetuke pela peneka, Ibeteke loko Simone be, “Sai lorau otoi nanuke leke poie uete ete ndaure.”
4 Bi’obaibiyih ufunamaim, Simon iu, “A’wa kukutait itit taiyomaim a sabuw bairi buwat kwaya kwaway.”
5 Simone iralakeNi be, “Ntuane Ale, ami poie uete bei kmau menai eti pita po ami supu sasaisa mo. Po meije Aulake hoko au poie lekwe.”
5 Simon eo, “Regah, fai manin buwat aya ama’am mar to men kafai siy ta eon, baise o kuo’o imih boro anasinaf.”
6 Kena esi poie uete suike ete mere, esi supu iane boka titinai eti esi uete mahake kahie.
6 Basit, buwat hitaiy re, siy batabat wanawanan run buwat kafa’imo tatakweb.
7 Esi kabeke loko esi ebe maketa kena soa buini saere leke esi luake kena tapasi. Esi luake esi kute ianaru kena soa buini lua meru penu eti mahake soa lua meru umolo.
7 Turahinah wa ta afe’en hima’am na baibaisih isan himan, naatu turahinah hina bairi siy hibow wa rou’ab hiwan yen awah karatan, wa hairi kafa’imo hita’unun.
8 Kena Simone Petruse iselu pusu meru hoko itatu me Yesuse oaIje kai ibeteke be, “Tuhane, Akeu beiku noma le au meije tamata dosa.”
8 Abisa matar Simon Peter i’itin ana maramaim Jesu nanamaim sun yowen re eo, “Regah, kwihamiyu sa’ab kwen, ayu i bowabow kakafin wairafu.”
9 Le pususi herane le iana rebe esi supure uboka titinai.
9 Naatu Simon ana ofonah bairi siy moumurih na’in hibowabow isan hifofofor men kafaita.
10 Simone eni ebe Yakobuse kai Yohanese (luaise Sebedea eni nanae) esi herane lekwe.
10 Zebedee natunatun James naatu John hairi auman hifofofor men kafaita (Simon ana ofonah).
11 Eleki Simone kai eni ebearu esi lihi esi soa buine lora kmalane, esi keu beilu kai esi lulu Yesuse.
11 Naatu wa hibow hirun dones yan hitain hiyen, sawar etei’imak hihamiyen himisir Jesu hi’ufunun bairi hin.
12 Kena rebai sae me Yesuse Ime kota sae. Ete mere tamata sae me isupu makerake usai kai tinaije puluele. Eleki kena iselu Yesuse, iluake loko Yesuse kai itatu loko Yesuse kai ikotie tapa bei Yesuse be, “Tuhane, sepo Asuka hoko Aono au mise noma.”
12 Ana veya ta Jesu tafaram ta in orot biyan kokom ani’anin ma bi’akiramaim tit. Orot Jesu i’itin ana maramaim tit nanamaim sun yowen ifefeyan eo “Regah inakokok na’at basit iniyawasu!”
13 Eleki Yesuse Ikerikeni kai Iombe, “Yele. Amise!” Eleki imise sosoli.
13 Jesu uman bora’ah orot butubun eo, “Ayu akokok o inayawas!” Iti na’at eo mar ta’imon orot biyanamaim kokom etei na’am in sawar.
14 Eleki Yesuse Ilake tamata mere titinai leke ialenake ete tamata makete yake. Iombe, “Aleu noma, po alenake Au ete tamata makete yake, po ruamu keu loko imamaru leke esi rekwa be amise peneka. Eleki ariluke tanei rebe riluke ete Allare lokosi leke esi palalu me Alla oaIje lulu Alla Eni pleta ete nabi Musa ilekire leke tamata maketa esi rekwa be amise peneka kai amu makerake sirike peneka.”
14 Jesu orot eofafar eo “Men sabuw hai tur ina’owen, baise, inan a firis biyan inatit biya nanutitiy na’itin. Imaibo Moses iu’uwi na’atube Regah isan sibor inayai, saise sabuw hina’itin hinitumatum o biya i turobe igewasin.”
15 Masike Yesuse Ilakeni kena alenakele po sou kena Yesuse Ionoule elei bei tamata kena tamata peneka. Hoko esi luake loko Yesuse leke esi lene loko Eni hnaunaru kai leke Yesuse Iono esi mise bei esi makerakaru.
15 Baise Jesu ana tur ra’at tasasar tit etei’imak hinowar, sabuw rau’ay gagamin na’in hina ana tur hinowar naatu baiyawasih isan hifefeyan iyawasih.
16 Eleki Yesuse Ikeu kotie loko Alla me otoi ndenete saka piasare.
16 Baise mar etei Jesu efan nautanubinamaim akisinamo ma yoyoban isan en ema eyoyoyoban.
17 Kena petu sae me Yesuse Iatetuke me tamata sae eni luma. Tamata Parisi kai kuru Torata sie ilaru esi lene Yesuse Iatetuke. Tamata meru esi luake bei henaya me otoi Galilea kai otoi Yudea kai bei me kota Yerusaleme. Tuhane Eni kbasare kena Yesuse, hoko Iono tamata makerakaru esi mise.
17 Veya ta Jesu binan sabuw hima hinonowar wanawanahimaim i Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hina hima tur hinowar. Iti sabuw i tafaram Galilee naatu Judea wanawanan bar merar tata’ane hina, naatu Jerusalemane auman hina. Nati ana maramaim yawas ana fair Regah biyanane i na Jesu biyan tit sabuw sawusawuwih baiyawasih isan.
18 Eleki sie telua pise ataya me esi liku tamata sisate intulu kena eni maka ntulu lakwaije. Hoko esi atula kena tolaeni me Yesuse oaIje.
18 Sabuw afa orot an uman Kafikafirin hibai emo’em hiwan hi’abar hina, hikok kwanekwan bar wanawanan hitarun Jesu nanamaim hitayare.
19 Po esi supu kusueni mo le tamata boka kuate. Eleki esi sa lolete, esi rika benai bei ndete muli eleki esi rulukeni kena eni maka ntulu lakwaije lope Yesuse oaIje.
19 Baise sabuw i ra’at kwanekwan men ana mahar ta ma boro orot hitab hitarun. Imih hibai hiyen bar faifiy afe’en hiyare, kabay hibosaisiren sou hikuyouw imaim orot emo’em auman hiruru sabuw hima’am hai founafoun ra’iy, Jesu ma’am nanamaim tit. Orot kwafe’en faifiy wan hitarakwib orot an uman kafilafirin hruru ere’er|alt="men making hole in roof for paralytic" src="CN01686B.TIF" size="col" loc="Luk 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19"
20 Eleki Yesuse Iselu esi ono ele mere, hoko Irekwa be esi hlaleke lokoI ktili, eleki Ibeteke loko tamata sisate mere be, “Kuebe, Au ampune amu dosaru peneka.”
20 Jesu iti sabuw hai baitumatum itin basit orot isan eo, “Au begon o a bowabow kakafih i anotanotawiyen.”
21 Eleki kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi lepa loko lomai be, “Le mula pine tamata meije ilepa ele mere? Ilepae tiae loko Alla le Iono saka Alla. Batuke Alla ruaI pine Iampune iteki dosa neka.”
21 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah hima’ama taiyuwih hio, “Iti orot i menatan God ebi’ib? God akisinamo boro bowabow kakafih nanotawiyen.”
22 Po Yesuse Irekwa saisa rebe esi lepae mere peneka, hoko Ibeteke lokosi be, “Le mula pine imi noake tiae me laleime?
22 Abisa hinotanot Jesu so’ob basit iuwih, “Kwa dogor wanawanah not kakafih nati na’atube aisim kwanotanot?
23 Sepo Au beteke loko tamata mere be Au ampune eni dosare, hoko imi rekwa mo be Au ampune dosare tinai pise mo pise. Po sepo Au beteke be ibetu kai ikeu, hoko imi rekwa be Au kbasa kena ono misete.
23 Ef menatan i hamehamen, ana bowabow kakafih notawiyen isan anao, i hamehamen o misir bat remor, isan anao i hamehamen?
24 Ho yele, Au beteke be ibetu luluke eni paile eleki ileu. Hoko kena ibetu kai ileure, imi rekwa be Au Tamata Eni Nanae meije Au supu kbasa bei Tuhane leke Au ampune tamata esi dosa mei nusa meije.” Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata sisate mere be, “Kuebe, abetu luluke amu paile eleki akeu.”
24 Baise ayu anasinaf kwana’itin saise kwanitumatum. Orot Natun i God eonowah tafaramamaim sabuw hai bowabow kakafih notawiyen isan.” Basit Jesu orot an auman kafikafirin isan eo, “Kumisir a emo’em kubai a ubar kwen!”
25 Eleki tamata mere ibetu sosoli, iluluke eni paile eleki ileu kai isike Alla.
25 Orot mar ta’imonamo nahifunik inu’in misir ana emo’em bai e’abar tit God ana merar yi bora’ara’ah auman ana ubar in.
26 Pusue tamata esi herane le Yesuse Iono mise titinai eleki esi isike Alla. Kai rilasi kai esi beteke be, “Yele, eti meije ite selu sae iono misete ele meije mosa.”
26 Sabuw etei’imak hima’am hifofofor men kafaita, yah birubir fafar auman, naatu God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio, “Ina’inan iti men na’atube ta’i’itin efa’efanin bounabo matar taitin.”
27 Kena Yesuse Ikeu siba toto, Iselu Lewi irue me otoi maka kotie pajake. Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, mai aluluKu.”
27 Iti ufunamaim Jesu tit in orot kabay o’onayan wabin Levi ana bowabow baremaim ma’am itin basit isan eo, “Kumisir ayu kwi’ufnunu.”
28 Eleki Lewi ikeleke kai ikeu bei pusue yelu eleki ilulu Yesuse.
28 Levi ma’am misir sawar etei’imak ihamiyen Jesu i’ufunun.
29 Eleki Lewi ikoti Yesuse kai Eni maka luluaru kena kane kpetu kaini me eni luma. Ete mere tamata maka kotie pajake kai tamata maketa bokala esi kane sakesa.
29 Levi baitab gagamin ta ana baremaim Jesu isan itab, Levi ana ofonah bairi hai bowabow ta’imon naatu sabuw afa auman hiru’ay.
30 Bei tamata Parisia toini kai kuru Torataru, sie ilaru esi selu Yesuse Ikane sakesa kai tamata meru rebe esi kotise tamata dosare hoko lalesi ndina mo. Esi beteke loko Yesuse Eni maka luluaru be, “Imi mise mo le imi kane sakesa kai tamata pajake kai tamata dosaru.”
30 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah himisir higam Jesu ana bai’ufununayah hibatiyih, “Kwa aisim nati kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sabuw bairi kwama kwa’aa kwatomatom?”
31 Yesuse Ilene mere hoko Ibeteke lokosi kena umpama be, “Loktele iono obate ete tamata makerake leke imise, po tamata rebe kerakeni more, loktele iono obate etei mo.
31 Jesu iyafutih eo, “Sabuw iyab gewasih adanafur orot men tekokok, baise sabuw sawow wairafih adanafur orot i tekokok.
32 Sakesa neka, Au luake lomei kena koti tamata rebe ruasi rekwa be siere tamata dosa leke esi hleke bei esi dosaru, po tamata rebe inoake be imise, Au kotini mo.”
32 Ayu i men sabuw gewasih bow dogoroh baikitabirin isan anamih, baise sabuw bowabow kakafin wairafih.”
33 Eleki tamata esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, Yohanese maka baptise eni maka lulua kai tamata Parisia esi maka luluaru esi tahane tia senete rame leke esi kotie loko Alla, po Amu maka luluaru mo le mula?”
33 Sabuw afa Jesu hibatiy hio, “John ana bai’ufununayah i mar etei teyohar teyoyoyoban naatu Pharisee hai bai’ufununayah i na’atube tisisinaf, baise o abai’ufununayah i hi’aa tetomatom.”
34 Yesuse Iralakesi kena umpama telu be, “Aure lupe mokwai rebe iono totlibare. Kena mokwai rebe ikaije imei sa, eni tamuaru esi kane rame po iulakesi tahane tia senete mo.
34 Jesu iyafutih eo, “Kwanotanot tabin boubun ana sabuw a baitab isan hinaruru’ay boro na’uwih aamoromorob hinamatabir maiye hinan? Men karam.
35 Po namake petu rebe tamata neune esi ranai beisi peneka, pine tamua meru esi tahane tia senete le kaplalesi.”
35 Baise veya ta tabin boubun orot boro hinabosair sa’ab nan ana sabuw nihamiyih, imaibo i boro hinayohar.”
36 Eleki Iralake kena umpama makete etesi lekwe be, “Kena tamata ikapu lapune takwaline, ipake lapune kihati beluke mo. Sepo ipake lapune kihati beluke hoko iatia lapune kihati beluke kai lapune takwaline lekwe kai selue mise moneka, hoko mere iatia lualu.
36 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Men yait ta faifuw boubun e’afuw faifuw atamanin fitimih, nati na’atube nasinaf faifuw boubun boro natakweb. Naatu faifuw boubun hinab atamanin hinafitifit ana itinin boro men gewasin.
37 Sakesa neka, tamata iaike anggure kwelini beluke kena kantone usai takwaline mo. Le sepo iono ele mere hoko anggure kwelini beluke mere eono kantone takwaline mere kahie. Hoko anggure kwelini beluke kai kantone takwaline lualu mise moneka.
37 Na’atube men yait ta wine boubun bai wine atamanin ana kibubumaim ririmih. Anayabin wine boubun ana kibub inab atamaninamaim inaririr wine boro nara’at kibub atamanin natafofor naatu wine nasuwa nare.
38 Anggure kwelini beluke suke aikele kena kantone beluke lekwe. Kantone usai kena kute anggure kwelini|src="LB00145b.tif" size="span" loc="Luke 5:37-38" ref="Lukase 5:38"
38 Imih wine boubun ibo kibub boubunamaim tiririr.
39 Po tamata rebe ikinu anggure kweline takwaline pende, ikinu suike anggure kweline beluke moneka. Le ibeteke be, ‘Anggure kweline takwaline entele lesi.’ ”
39 Baise men yait ta wine atamanin tomatom ufunamaim wine boubun tom isan kokomih, aiyab. Anayabin nati orot iti na’atube eo, “Wine atamanin i gewasin anababatun.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.