Lucas 22

Janji beluke (ALPNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Eleki takwali mo pesta tamata Yahudiaru esi kane roti rebe pake ragi more. Petu mere esi betekele petu Paska, petu tamata Yehudiaru esi nete suike loko Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire.
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 Eleki imama elakaru kai kuru Torataru esi nikwa lalane ndendene kena kerike kai bunu Yesuse po rilasi le tamata bokala, le tinake esi nasu kai esi hoha hoko mere imama elaka kai kuru Torate ruasi sala.
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 Eleki ro tiaru esi elake ekbasae Yudase rebe kotine Iskariote laleije. Yudase mere ile sae bei Yesuse Eni maka lulua butu esa lisini luaru.
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Eleki Yudase ikeu loko imama elakaru kai tamata elaka rebe esi raka Tuhane Eni Lumare leke ilepa lupu kaisi be iriluke Yesuse eteise elika.
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 Hoko lalesi ndina titinai kai esi lepa lupu kena riluke kepene ete Yudase.
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Eleki Yudase isuka kena rana kepena meru hoko bei petu mere inikwa petu misete kena riluke Yesuse etesi ndendene leke tamata maketa esi rekwa yake.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Eleki petu kena pesta tamata Yahudi esi kane roti rebe pake ragi more, hoko piasare esi bunu domba anai leke nete suike petua akmena rebe Alla Isirie esi ntuana menaru bei nusa Mesire.
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Eleki Yesuse Iulake Petruse kai Yohanese be, “Luami keu aknekae manane kena ite kane sakesa leke ite nete suike loko Alla Isirie iteki ntuana menaru bei nusa Mesire.”
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 Esi ombe, “Kuru, ami nikwa otoi etia kena moa manane?”
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Yesuse Iombe, “Imi keu ndete kotare, imi tetue mokwai sae iliku kwele kena hlau buini ihbora imi. Eleki imi keu lului eti ikusu luma,
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 Eleki beteke kena luma upuije be amiki Kuru Itneu be, ‘Sokati etia kena Ikane manane sakesa kai Eni maka luluaru kena pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire?’
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 Eleki luma upui mere itiluke lumare esi sokati elake sae ndete tetu. Eleki imi aknekae manane ete mere.”
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 Eleki Petruse kai Yohanese luasi keu hoko esi selu saka Yesuse Ibeteke ete luasi. Eleki luasi aknekae manane kena pestare ete mere.
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 Eleki olase kena esi kane sakesa hoko Yesuse Iluake eleki Irue sakesa kai Eni maka luluaru pine esi kane.
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Yesuse Ibeteke lokosi be, “LaleKu kena kane pesta nete suike Alla Isirie iteki ntuana menaru bei Mesire kai imi kena Au supu susate mosare!
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Imi lene mimise! Au kane sakesa kai imi le Au kane ele meije suike moneka roma petu rebe imi rue sakesa kai Alla kena Ipleta imi pusumi eti pelare.”
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Eleki Yesuse Irana oba sae epenu kena anggure kweline eleki Ikotie trima kasi bei Alla eleki Ibeteke lokosi be, “Ranae kai imi pusumi kinu leleiye bei oba esa mere.
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 Imi lene mimise! Au kinu sakesa kai imi le Au kinu anggure kwelini meije moneka roma petu rebe imi rue sakesa kai Alla kena Ipletae imi pusumi eti pelare.”
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Eleki Yesuse Irana roti, Ikotie trima kasi bei Alla eleki Ibire roti mere. Eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke be, “Meije nanakwalaKu rebe supu susate ete imi. Ono ele meije rame leke imi nete loko Au.”
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Ele mere lekwe kena esi kane pela Iriluke anggure kwelini etesi kai Ibeteke be, “Meije Auku lalakwe rebe bei imi pine ponikele leke ono taluke beluke bei Alla ete imi. Lau mo Au mata neka hoko Auku lalakwe siri leke imi rekwa be lepata bei Allare uono peneka.
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 Po Au beteke leke imi rekwa be tamata rebe iriluke Au ete tamata rebe laleisu tiake Au leke esi bunu Aure, imei isakesa kai ite mei meja meije.
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Tatike pine Tamata Eni Nanae Isupu susate hoko Imata sa le Tuhane Iteu peneka. Po tatike pine tamata rebe iriluke Au loko tamata rebe esi bunu Aure, isupu susate ela titinai.”
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 Eleki Eni maka luluaru esi lepa loko lomai be, “Bei itea meiju sire pine iono ele mere ete iteki kurure?”
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi rare kai lomai be beise sire pine iela lesire.
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Ele mere hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Nusa rebe esi rekwa Alla more esi kamalaru esi pletae esi rayataru lulu esi sukare neka. Esi suka kotise maka tapa rayate.
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Po imi ono lulusi yake. Bei imire sire pine tamata elake, suke iono saka tamata rebe eni kbasa sae mo. Kai tamata elake suke ikerike saka tamata maka layani.
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Tamata rebe iela lesire mere ile rebe irue kanere po tamata rebe ilayanire mo. Po Au mei kai imire, Aure tamata maka layani.
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 Kena Au supu susate, imi keu bei Au mo.
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Ele mere hoko Au riluke kbasa ete imi kena imi pleta saka AmaKu Iriluke kbasa ete Aure.
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 Ele mere hoko lalemi ndina sakesa kai Au kena Au ono Kamale. Kai imi rue kena otoi maka pleta butu esa lesini luaru kena imi pletae nusa Israele esi sukua butu esa lesini luaru.”
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 Eleki Yesuse Iombe, “Simone, Simone, araka mimise! Le Alla Isebeie ro tiaru esi elake teheke ale, lupe tamata esi kbisi gandume esi kwesaije bei esi tinate leke tebi misete bei tiare.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Po Au kotie loko Alla etemu leke ahlaleke ktili loko Au rame. Kai kena ahlaleke loko Au ktili peneka, hoko aono amu kwalia maketaru esi hlaleke ktili loko Au lekwe.”
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Eleki Petruse ibeteke be, “Tuhane, masike au kusu bui kai au mata sakesa kaiMu po au lulu Ale rame.”
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 Eleki Yesuse Ibeteke loko Petruse be, “Alene lokoKu mimise! Petu meije, kena kpetu meije neka, manu tulale etotlae mosare ale ruamu beteke rebai telu peneka be arekwa Au mo!”
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru pususi be, “Kena Au ulake imi akmenare Au beteke ete imi be, ‘Imi keri kepene yanoma, keri tase kai sandale yanoma.’ Hoko kena mere imi susa sasaisa o? Eleki esi ralake Yesuse be, ‘Mo, ami susa sasaisa mo.’ ”
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Yesuse Iombe, “Po meije, sire pine eni kepene pise tase me hoko ikerie. Kai sire pine eni sari sae mo hoko iabelie eni lapune nanuke kena isabe sari.
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Imi lene lokoKu mimise! Imi ono ele mere le me Alla Eni lepata rebe lekire ebeteke Au elere:
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 Esi ombe, “Tuhane, selu ete meije sari nanuka lua mei.”
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Eleki Yesuse Isiri bei kotare hoko lupe piasare Ikeu lopai ulate Saitune aini bokalaru. Hoko Eni maka luluaru esi keu sakesa kaiNi.
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 Eleki kena esi luake me ulate mere hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi kotie loko Alla leke imi supu teheke bei ro tiaru esi elake, imi ono dosa mo.”
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 Eleki Yesuse ruaI lora toto beisi eleki Itatu lope tapele eleki Ikotie loko Alla be,
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 “AmaKu, sepo Asuka hoko Atapa Au mina leke tie Au bei susate rebe suke Au supue meije. Po lulu Auku sukare yake po lulu Amu sukare.” [
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 Eleki Malekate esa bei ndete lanite luake lokoI kena riluke ktiline eteI.
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 Hoko Yesuse Isusa titinai hoko Ikotie loko Alla ktili titinai. Eni knatile ksulue saka lalakwe ktepu lope tapele.]
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Eleki Yesuse Ileu lokosi kai Iselusi ntulu peneka le kaplalesi titinai.
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Eleki Ibeteke lokosi be, “Le mula pine imi ntulure? Imi betu kai imi kotie loko Alla leke imi supu teheke bei ro tiaru esi elake, imi ono dosa mo.”
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Eleki kena Yesuse Ilepa kai Eni maka luluaru sa, tamata bokala rebe esi suka kerike Yesuse esi luake sakesa kai Eni maka lulu sae bei sie butu esa lesini luaru rebe eni nane Yudase. Yudase ikeu akmena yo tamata bokala meru esi keu lului. Eleki Yudase itehaike Yesuse eleki iata Yesuse.
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 Eleki Yesuse Ibeteke loko Yudase be, “Yudase, aata Au Tamata Eni Nanare mere tanda be aabelie Au o?”
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Eleki kena Yesuse Eni maka lulua rebe esi sakesa kaiNe, esi selu saisa rebe esi suka onore hoko esi beteke loko Yesuse be, “Tuhane, ami lasasi kena sari noma!”
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 Eleki sae bei Eni maka luluaru ilasa tamata makerike ete imame elake eni tinaloini makwanale.
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Hleke! Ono suike ele mere moneka!” Eleki Yesuse Ikerike tamata mere tinaloine eleki emise suike sosoli.
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 Eleki Yesuse Ibeteke loko imama elakaru, elaka maka raka Tuhane Eni Lumare kai tamata Yahudiaru esi elaka rebe esi luake kena kerikeNi be, “Aure tamata maka atia pemerinta mo, hoko imi kerike aure, imi keri sari kai ai buai yake!
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 Pela petu Au keu ndete Tuhane Eni Luma uwei keholi eleki Au atetuke ete mere takwali peneka, po imi kerike Au ete mere mo. Po yele, meije petu ete imi kena kerike Au le petu meije petu kena ro tiaru esi elake rebe maka pletae yelu neunaru ekbasa.”
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 Eleki esi kerike Yesuse kai esi keriNi me imame elake lakwai esare eni lumare. Kai Petruse ilulu Yesuse bei lauke.
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 Eleki me imame elake lakwai esare eni otoi kena malamare, tamata ete mere esi lupuke auwe eleki esi rue pasa keholie. Eleki Petruse irue pasa kaisi ete mere.
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 Eleki bina makerike ete imame elake iluake eleki iselu Petruse irue kai tamata bokala meru, hoko ililakeni kai ibeteke be, “Tamata meije isakesa kai Yesuse lekwe.”
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Po Petruse ilemake be, “Mo, au rekwa Ile mere mo.”
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 Eleki takwali mo ile makete lekwe iselu Petruse kai ibeteke be, “Ale mere ile sae bei Yesuse Eni tamata toini lekwe!” Po Petruse ibeteke be, “Mo, Au mo!”
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 Eleki kasuke olase ului, ile sae lekwe ibeteke be, “Tinai, tamata meije isakesa kai Yesuse lekwe le ile meije tamata Galilea.”
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 Po Petruse ibeteke be, “Mo, Au nati saisa rebe abeteke ete aure mo.” Eleki kena ilepa sa, manu tulale etotlae.
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Eleki Tuhane Yesuse Ihali kai limese loko Petruse. Eleki Petruse inete suike loko Tuhane Yesuse Ibeteke be, “Manu tulale etotlae mosare abeteke rebai telu peneka be, Arekwa Au mo.”
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 Eleki isiri rani eti hnetekeni le isusa.
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 Eleki tamata rebe esi raka Yesuse esi toaeNi kai esi tetaI.
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 Esi obi oalaleIje eleki esi beteke lokoI be, “Abeteke be sire iteta Ale?”
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 Kai lepata tiae bokala lekwe rebe esi lepaele ete Yesuse.
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 Eleki kena bebeleti lakwai esa Yahudiaru esi Tamata elakaru, imama elakaru kai kuru Torataru esi lupuke lomai kena teu lepate ete Yesuse le piasa sie meru pine esi teu pakala rebe ono sala kena agamare. Eleki tamata maka rakaru esi keri Yesuse me oasi.
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 Eleki esi beteke loko Yesuse be, “Sepo Ale Maka Hlamate hoko Abeteke ete ami.” Eleki Yesuse Iralake be, “Masike Au beteke ete imi po imi lene loko Au mo;
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 kai masike Au tneu sasaisa loko imi po imi ralake Au mo.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Bei petu meije Au, Tamata Eni Nanae Au rue sapleuke Alla rebe Ikbasa lakwai esare Eni makwanale rebe holmatele.”
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 Esi beteke loko Yesuse be, “Sepo ele mere hoko Ale, Alla Eni Nanae o?”
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 Esi beteke sosoli be, “Ite nikwa tamata kena tutuke Yesuse moneka le ruaI beteke Eni salare be Isakesa kai Alla.”
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.