Lucas 22
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki takwali mo pesta tamata Yahudiaru esi kane roti rebe pake ragi more. Petu mere esi betekele petu Paska, petu tamata Yehudiaru esi nete suike loko Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire.
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Eleki imama elakaru kai kuru Torataru esi nikwa lalane ndendene kena kerike kai bunu Yesuse po rilasi le tamata bokala, le tinake esi nasu kai esi hoha hoko mere imama elaka kai kuru Torate ruasi sala.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Eleki ro tiaru esi elake ekbasae Yudase rebe kotine Iskariote laleije. Yudase mere ile sae bei Yesuse Eni maka lulua butu esa lisini luaru.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 Eleki Yudase ikeu loko imama elakaru kai tamata elaka rebe esi raka Tuhane Eni Lumare leke ilepa lupu kaisi be iriluke Yesuse eteise elika.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Hoko lalesi ndina titinai kai esi lepa lupu kena riluke kepene ete Yudase.
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Eleki Yudase isuka kena rana kepena meru hoko bei petu mere inikwa petu misete kena riluke Yesuse etesi ndendene leke tamata maketa esi rekwa yake.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Eleki petu kena pesta tamata Yahudi esi kane roti rebe pake ragi more, hoko piasare esi bunu domba anai leke nete suike petua akmena rebe Alla Isirie esi ntuana menaru bei nusa Mesire.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Eleki Yesuse Iulake Petruse kai Yohanese be, “Luami keu aknekae manane kena ite kane sakesa leke ite nete suike loko Alla Isirie iteki ntuana menaru bei nusa Mesire.”
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Esi ombe, “Kuru, ami nikwa otoi etia kena moa manane?”
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Yesuse Iombe, “Imi keu ndete kotare, imi tetue mokwai sae iliku kwele kena hlau buini ihbora imi. Eleki imi keu lului eti ikusu luma,
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 Eleki beteke kena luma upuije be amiki Kuru Itneu be, ‘Sokati etia kena Ikane manane sakesa kai Eni maka luluaru kena pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire?’
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Eleki luma upui mere itiluke lumare esi sokati elake sae ndete tetu. Eleki imi aknekae manane ete mere.”
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Eleki Petruse kai Yohanese luasi keu hoko esi selu saka Yesuse Ibeteke ete luasi. Eleki luasi aknekae manane kena pestare ete mere.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Eleki olase kena esi kane sakesa hoko Yesuse Iluake eleki Irue sakesa kai Eni maka luluaru pine esi kane.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Yesuse Ibeteke lokosi be, “LaleKu kena kane pesta nete suike Alla Isirie iteki ntuana menaru bei Mesire kai imi kena Au supu susate mosare!
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 Imi lene mimise! Au kane sakesa kai imi le Au kane ele meije suike moneka roma petu rebe imi rue sakesa kai Alla kena Ipleta imi pusumi eti pelare.”
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Eleki Yesuse Irana oba sae epenu kena anggure kweline eleki Ikotie trima kasi bei Alla eleki Ibeteke lokosi be, “Ranae kai imi pusumi kinu leleiye bei oba esa mere.
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Imi lene mimise! Au kinu sakesa kai imi le Au kinu anggure kwelini meije moneka roma petu rebe imi rue sakesa kai Alla kena Ipletae imi pusumi eti pelare.”
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Eleki Yesuse Irana roti, Ikotie trima kasi bei Alla eleki Ibire roti mere. Eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke be, “Meije nanakwalaKu rebe supu susate ete imi. Ono ele meije rame leke imi nete loko Au.”
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Ele mere lekwe kena esi kane pela Iriluke anggure kwelini etesi kai Ibeteke be, “Meije Auku lalakwe rebe bei imi pine ponikele leke ono taluke beluke bei Alla ete imi. Lau mo Au mata neka hoko Auku lalakwe siri leke imi rekwa be lepata bei Allare uono peneka.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 Po Au beteke leke imi rekwa be tamata rebe iriluke Au ete tamata rebe laleisu tiake Au leke esi bunu Aure, imei isakesa kai ite mei meja meije.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Tatike pine Tamata Eni Nanae Isupu susate hoko Imata sa le Tuhane Iteu peneka. Po tatike pine tamata rebe iriluke Au loko tamata rebe esi bunu Aure, isupu susate ela titinai.”
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Eleki Eni maka luluaru esi lepa loko lomai be, “Bei itea meiju sire pine iono ele mere ete iteki kurure?”
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi rare kai lomai be beise sire pine iela lesire.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Ele mere hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Nusa rebe esi rekwa Alla more esi kamalaru esi pletae esi rayataru lulu esi sukare neka. Esi suka kotise maka tapa rayate.
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Po imi ono lulusi yake. Bei imire sire pine tamata elake, suke iono saka tamata rebe eni kbasa sae mo. Kai tamata elake suke ikerike saka tamata maka layani.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Tamata rebe iela lesire mere ile rebe irue kanere po tamata rebe ilayanire mo. Po Au mei kai imire, Aure tamata maka layani.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 Kena Au supu susate, imi keu bei Au mo.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Ele mere hoko Au riluke kbasa ete imi kena imi pleta saka AmaKu Iriluke kbasa ete Aure.
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 Ele mere hoko lalemi ndina sakesa kai Au kena Au ono Kamale. Kai imi rue kena otoi maka pleta butu esa lesini luaru kena imi pletae nusa Israele esi sukua butu esa lesini luaru.”
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Eleki Yesuse Iombe, “Simone, Simone, araka mimise! Le Alla Isebeie ro tiaru esi elake teheke ale, lupe tamata esi kbisi gandume esi kwesaije bei esi tinate leke tebi misete bei tiare.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Po Au kotie loko Alla etemu leke ahlaleke ktili loko Au rame. Kai kena ahlaleke loko Au ktili peneka, hoko aono amu kwalia maketaru esi hlaleke ktili loko Au lekwe.”
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Eleki Petruse ibeteke be, “Tuhane, masike au kusu bui kai au mata sakesa kaiMu po au lulu Ale rame.”
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Eleki Yesuse Ibeteke loko Petruse be, “Alene lokoKu mimise! Petu meije, kena kpetu meije neka, manu tulale etotlae mosare ale ruamu beteke rebai telu peneka be arekwa Au mo!”
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru pususi be, “Kena Au ulake imi akmenare Au beteke ete imi be, ‘Imi keri kepene yanoma, keri tase kai sandale yanoma.’ Hoko kena mere imi susa sasaisa o? Eleki esi ralake Yesuse be, ‘Mo, ami susa sasaisa mo.’ ”
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Yesuse Iombe, “Po meije, sire pine eni kepene pise tase me hoko ikerie. Kai sire pine eni sari sae mo hoko iabelie eni lapune nanuke kena isabe sari.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Imi lene lokoKu mimise! Imi ono ele mere le me Alla Eni lepata rebe lekire ebeteke Au elere:
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Esi ombe, “Tuhane, selu ete meije sari nanuka lua mei.”
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Eleki Yesuse Isiri bei kotare hoko lupe piasare Ikeu lopai ulate Saitune aini bokalaru. Hoko Eni maka luluaru esi keu sakesa kaiNi.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Eleki kena esi luake me ulate mere hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi kotie loko Alla leke imi supu teheke bei ro tiaru esi elake, imi ono dosa mo.”
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Eleki Yesuse ruaI lora toto beisi eleki Itatu lope tapele eleki Ikotie loko Alla be,
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 “AmaKu, sepo Asuka hoko Atapa Au mina leke tie Au bei susate rebe suke Au supue meije. Po lulu Auku sukare yake po lulu Amu sukare.” [
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Eleki Malekate esa bei ndete lanite luake lokoI kena riluke ktiline eteI.
43 — ausente —
44 Hoko Yesuse Isusa titinai hoko Ikotie loko Alla ktili titinai. Eni knatile ksulue saka lalakwe ktepu lope tapele.]
44 — ausente —
45 Eleki Yesuse Ileu lokosi kai Iselusi ntulu peneka le kaplalesi titinai.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Eleki Ibeteke lokosi be, “Le mula pine imi ntulure? Imi betu kai imi kotie loko Alla leke imi supu teheke bei ro tiaru esi elake, imi ono dosa mo.”
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Eleki kena Yesuse Ilepa kai Eni maka luluaru sa, tamata bokala rebe esi suka kerike Yesuse esi luake sakesa kai Eni maka lulu sae bei sie butu esa lesini luaru rebe eni nane Yudase. Yudase ikeu akmena yo tamata bokala meru esi keu lului. Eleki Yudase itehaike Yesuse eleki iata Yesuse.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Eleki Yesuse Ibeteke loko Yudase be, “Yudase, aata Au Tamata Eni Nanare mere tanda be aabelie Au o?”
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Eleki kena Yesuse Eni maka lulua rebe esi sakesa kaiNe, esi selu saisa rebe esi suka onore hoko esi beteke loko Yesuse be, “Tuhane, ami lasasi kena sari noma!”
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Eleki sae bei Eni maka luluaru ilasa tamata makerike ete imame elake eni tinaloini makwanale.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Hleke! Ono suike ele mere moneka!” Eleki Yesuse Ikerike tamata mere tinaloine eleki emise suike sosoli.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Eleki Yesuse Ibeteke loko imama elakaru, elaka maka raka Tuhane Eni Lumare kai tamata Yahudiaru esi elaka rebe esi luake kena kerikeNi be, “Aure tamata maka atia pemerinta mo, hoko imi kerike aure, imi keri sari kai ai buai yake!
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Pela petu Au keu ndete Tuhane Eni Luma uwei keholi eleki Au atetuke ete mere takwali peneka, po imi kerike Au ete mere mo. Po yele, meije petu ete imi kena kerike Au le petu meije petu kena ro tiaru esi elake rebe maka pletae yelu neunaru ekbasa.”
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Eleki esi kerike Yesuse kai esi keriNi me imame elake lakwai esare eni lumare. Kai Petruse ilulu Yesuse bei lauke.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Eleki me imame elake lakwai esare eni otoi kena malamare, tamata ete mere esi lupuke auwe eleki esi rue pasa keholie. Eleki Petruse irue pasa kaisi ete mere.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Eleki bina makerike ete imame elake iluake eleki iselu Petruse irue kai tamata bokala meru, hoko ililakeni kai ibeteke be, “Tamata meije isakesa kai Yesuse lekwe.”
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Po Petruse ilemake be, “Mo, au rekwa Ile mere mo.”
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Eleki takwali mo ile makete lekwe iselu Petruse kai ibeteke be, “Ale mere ile sae bei Yesuse Eni tamata toini lekwe!” Po Petruse ibeteke be, “Mo, Au mo!”
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Eleki kasuke olase ului, ile sae lekwe ibeteke be, “Tinai, tamata meije isakesa kai Yesuse lekwe le ile meije tamata Galilea.”
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Po Petruse ibeteke be, “Mo, Au nati saisa rebe abeteke ete aure mo.” Eleki kena ilepa sa, manu tulale etotlae.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Eleki Tuhane Yesuse Ihali kai limese loko Petruse. Eleki Petruse inete suike loko Tuhane Yesuse Ibeteke be, “Manu tulale etotlae mosare abeteke rebai telu peneka be, Arekwa Au mo.”
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 Eleki isiri rani eti hnetekeni le isusa.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Eleki tamata rebe esi raka Yesuse esi toaeNi kai esi tetaI.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Esi obi oalaleIje eleki esi beteke lokoI be, “Abeteke be sire iteta Ale?”
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Kai lepata tiae bokala lekwe rebe esi lepaele ete Yesuse.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Eleki kena bebeleti lakwai esa Yahudiaru esi Tamata elakaru, imama elakaru kai kuru Torataru esi lupuke lomai kena teu lepate ete Yesuse le piasa sie meru pine esi teu pakala rebe ono sala kena agamare. Eleki tamata maka rakaru esi keri Yesuse me oasi.
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 Eleki esi beteke loko Yesuse be, “Sepo Ale Maka Hlamate hoko Abeteke ete ami.” Eleki Yesuse Iralake be, “Masike Au beteke ete imi po imi lene loko Au mo;
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 kai masike Au tneu sasaisa loko imi po imi ralake Au mo.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Bei petu meije Au, Tamata Eni Nanae Au rue sapleuke Alla rebe Ikbasa lakwai esare Eni makwanale rebe holmatele.”
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Esi beteke loko Yesuse be, “Sepo ele mere hoko Ale, Alla Eni Nanae o?”
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Esi beteke sosoli be, “Ite nikwa tamata kena tutuke Yesuse moneka le ruaI beteke Eni salare be Isakesa kai Alla.”
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.