Lucas 19
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Yesuse Ikusu kota Yeriho, Ikeue kota laleije.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Ete me kota mere tamata sae eni nane Sakeuse. Tamata mere iono elake ete tamata maka kotie pajake, kai eni taneiaru boka titinai.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Sakeuse lalei kena iselu Yesuse po saisa mo le tamata esi boka kuate kai iroko.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Eleki ibala akmena bei tamata bokala meru eleki isa kena ai elake sae me lalane leine rebe Yesuse Ikeuele, leke iselu Yesuse.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Kena Yesuse Iroma otoi mere, Ilimese lolete eleki Ibeteke be, “Sakeuse rulu lomei le petu meije Au suka keu me amu luma kai ntulu ete mere.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Eleki Sakeuse irulu nununu kai laleije ndina titinai. Eleki itrima Yesuse me eni luma ne.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Po tamata bokala rebe esi selu ele mere esi muruke be, “E, selu. Yesuse Irue kai tamata rebe eni dosa elake le mula?”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Eleki Sakeuse ikele kai ibeteke loko Tuhane Yesuse be, “Tuhane, au lara luake auku taneiaru eleki au rilukele ete tamata susate kai tamata sire pine au lemakeni le eni kepene, au leuke eteije esi bokalaru rebai ata bei rebe au rana beine.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Petu meije ale kai amu luma toini pusumi supu hlamate bei Alla, le atiluke ruamu peneka be ale Abrahame eni anubu lekwe.
9 Então Jesus disse:
10 Au, Tamata Eni Nanae meije, Au luake lomei kena nikwa kai ono hlamate tamata rebe saka domba rebe sirikele bei esi upuije, leke esi supu hukumane le esi dosaru yake.”
10 Porque o
11 Tamata bokala esi lene loko Yesuse Eni hnaunaru, hoko Ialena kena umpama etesi. Le petu mere Yesuse kai Eni maka luluaru esi tehaike kota Yerusaleme kai tamata meru esi betinake Yesuse Ipletae nusare menaije repeneka.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Yesuse Ibeteke be, “Tamata elake sae me rebe eni taneia boka, ikeu me kota sae me lau titinai leke lantikeni kena kamale pine ileu pleta me eni hena.
12 Então Jesus disse:
13 Kena ikeu mosare, ikoti eni tamata makerike sie butu esa eleki iriluke kepene mase matai butu esa papelakesi, eleki ibeteke lokosi be, ‘Imi pake kepene meije kena imi abeli, eti au leu.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Po kena ikeu peneka, eni tamataru laleisu tiakeni eleki esi ulake keu lului kena beteke ete tamata elake me kota mere be, ‘Ami suka tamata meije iono kamale ete ami mo.’
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Eleki kena bitikeni kena kamale pela peneka, eleki ileu. Eleki iulake koti eni tamata makerika rebe iriluke kepene eteise leke irekwa be esi abeli kenare esi untune ila.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Eleki ile rebe iluake akmenare ibeteke be, ‘Ntuane kamale, kepene mase matai rebe arilukele ete aure au supu untune kepene mase matai butu esa.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Eleki ibeteke loko ile mere be, ‘Amu makerike mise kuate. Ale, auku tamata makerike misete. Makerike tone akerike loko mise peneka hoko au riluke akbasae kotaya butu esa.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Eleki eni tamata makerike saere iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane kamale, kepene mase matai rebe arilukele ete aure, au supu untune kepene mase matai lima.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Eleki ibeteke loko eni tamata makerike mere be, ‘Ete ale, au riluke akbasae kotaya lima.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Eleki eni makerike sae leneka iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane kamale, meije amu kepene mase matai rebe arilukele, au hnoukele kukuru kena lenso,
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 le rilaku le ale, le ntuane aktolo kuate. Arana kepene rebe tamata makete esi tolae kena banke lekwe, kai arana tnanele esi hasile rebe ruamu atnane mo.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Eleki kamale mere iombe, ‘Makerike neune. Au hukume ale lulu amu lepate. Arekwa be aure tamata ktolone rebe rana saisa rebe aukue mo kai au rana hasile bei saisa rebe au atnanele mo.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Hoko le mula pine auku kepene akusue kena banke more? Leke au leure au rana auku kepene mere kai esi bunare?
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Eleki ibeteke loko tamata rebe esi kele ete mere be, ‘Rana kepe mase matai mere beini eleki rilukele ete tamata rebe eni kepene matai butu esare.’
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Po esi beteke loko ntuane mere be, ‘Ntuane, eni kepene matai butu esa peneka.’
25 Eles responderam:
26 Po kamale iombe, ‘Imi lene mimise! Sire rebe ilayani au mise, isupu bokala lesi. Po sire rebe ilayani au mise more, isupu tone kai au rana leuke beini lekwe.
26 — E o patrão disse:
27 Kai meije pusue auku musuaru rebe esi suka au ono kamale etesi more, kerisi lomei kai bunusi mei oakue.’ ”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 — ausente —
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 — ausente —
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 “Luami keu akmena lora hena kai kena luami kusu henare, ete mere imi selu binatane keledai tlai esa esi lo kena mekute. Keledai tlai mere tamata sae isa kwale mosa. Eleki luami lutae kai neha lomei lokoKu.
30 com a seguinte ordem:
31 Sepo tamata itneu imi be, ‘Imi luta keledai tlai mere le mula?’ Imi ralakeni be, ‘Tuhane Ipakele.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Eleki kwetela lua rebe Yesuse Iulakeise esi keu, hoko kena luasi kusu henare, esi tetue keledai tlai esi loe lulu Yesuse Ibetekele.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Eleki kena luasi luta keledai tlai mere, tamata rebe esi keledai tlai mere esi beteke loko luasi be, “Le mula pine imi luta keledai tlai mere?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Eleki luasi beteke be, “Tuhane Ipakele.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Eleki esi keri keledai tlai mere loko Yesuse. Eleki Eni maka luluaru esi tola esi lapuna mei muliaru ndete keledai tlaije kai esi buake Yesuse Irue kenae.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Kai kena Yesuse Ikeu kena keledai tlai mere tamata bokala esi tolae esi lapu nanukaru me lalane.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Kena esi tehaike Yerusaleme, me lalane ruluke bei ndete ulate Saitune aini bokala, pusue Eni maka luluaru lalesi ndina kai esi isike Alla ela titinai le esi selu Iaseluke kbasa bokala peneka. Esi kloloe loko Alla be,
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Isike kamale elake. Aluke kena Tuhane eni nane! Meije Alla Ale rebe ndete surga kai ami tamata mei nusa meije pusuma rue mise! Amu kbasare hita lakwai esa ndete surga rebe nanu titinai!”
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Eleki tamata Parisia lua pise telu esi sakesa kai tamata bokala meru esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, lake Amu maka luluaru.”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Eleki Yesuse Iombe, “Imi lene loko Au mimise! Sepo esi ndene, hoko batua meiju ululusi kai ubiuwe leke isike Alla.”
40 Jesus respondeu:
41 Kai kena esi tehaike kota Yerusaleme peneka, eleki kena Yesuse Iselu kota mere hoko Iraniele,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 kai Ibeteke be, “Au laleKu susa le tamata me kota Yerusaleme! Mise lesi petu meije ruasi rekwa sire pine Ikbasaesi kena esi rue misere. Po meije lalane kena rue misere bunike beisi sa.
42 e disse:
43 Le roma esi petu, tamata rebe esi suka tamata Yerusaleme mo esi luake keholi kotare bei papelake esi leinu eleki esi ono stelene keholi kotare mpe tla leke tamata bei kota meije esi naya moneka.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Hoko esi atia esi tamataru kai esi lumaru eti unesa kai tapele le Alla Iluake kena Ihlamate tamatare, esi trimaI mo.”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Eleki Yesuse Ikusu me Tuhane Eni Luma. Eleki Isui tamata maka abelia ete mere.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Ibeteke lokosi be, “Alla Ibeteke me Eni lepate rebe lekire be:
46 Ele lhes disse:
47 Pela petu Yesuse Iatetuke me Tuhane Eni Lumare. Imama elaka kai kuru Torataru kai tamata elaka esi nikwa lalane kena esi bunuI,
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 po rilasi le tamata bokala meru le tamta bokala meru esi lulu Yesuse kai esi suka lene lokoI rame.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.