Lucas 19
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Yesuse Ikusu kota Yeriho, Ikeue kota laleije.
1 Jesu na Jericho tit naatu nati bar merar wanawanan remor inan,
2 Ete me kota mere tamata sae eni nane Sakeuse. Tamata mere iono elake ete tamata maka kotie pajake, kai eni taneiaru boka titinai.
2 basit nati’imaim orot totobuyoy wairafin wabin Zakias, kabay o’onayah hai orot ukwarin ma’am tit.
3 Sakeuse lalei kena iselu Yesuse po saisa mo le tamata esi boka kuate kai iroko.
3 Kok kwanekwan Jesu ana yumat ta’itin, baise i orot kabumin sabuw rou’ay gagamin na’in nan hisumisum i men karam boro Jesu ta’itin.
4 Eleki ibala akmena bei tamata bokala meru eleki isa kena ai elake sae me lalane leine rebe Yesuse Ikeuele, leke iselu Yesuse.
4 Naatu sabuw aunah i’iyon nunuw in ai sycamore afe’en yen mare ma Jesu nan ta’itinimih, anayabin Jesu ef nati’iwat inan.
5 Kena Yesuse Iroma otoi mere, Ilimese lolete eleki Ibeteke be, “Sakeuse rulu lomei le petu meije Au suka keu me amu luma kai ntulu ete mere.”
5 Baise Jesu na nati ai anamaim titit ana veya an kutan bat, naatu ai afe’en nuw ra’at eo, “Zakias saise kura’iy, anayabin ayu akokok boun o abaremaim airit tanama.” Jesus Zachaeus ai afe’en ma’am isan eafa’af ra’at|alt="Jesus talking to Zachaeus in tree" src="CN01776B.TIF" size="col" loc="Luk 19.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.5"
6 Eleki Sakeuse irulu nununu kai laleije ndina titinai. Eleki itrima Yesuse me eni luma ne.
6 Zakias matan kabiy kayam rena haw tit, kawasa auman Jesu ana merar yi
7 Po tamata bokala rebe esi selu ele mere esi muruke be, “E, selu. Yesuse Irue kai tamata rebe eni dosa elake le mula?”
7 Sabuw etei’imak hi’i’itin men hiyasisir naatu higam hio, “Iti orot i bowabow kakafin wairafin ana nanawan orotomih matar hairi tenan ana bar.”
8 Eleki Sakeuse ikele kai ibeteke loko Tuhane Yesuse be, “Tuhane, au lara luake auku taneiaru eleki au rilukele ete tamata susate kai tamata sire pine au lemakeni le eni kepene, au leuke eteije esi bokalaru rebai ata bei rebe au rana beine.”
8 Zakias misir eo, “Regah ayu i boro au sawar founafoun ana kuru’um turin yababan wairafih anitih, naatu sabuw iyab aifufuwih hai sawar abowabow boro hai sawar tafanamaim matah kwakwafe’en auman anaya’abar anitih.”
9 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Petu meije ale kai amu luma toini pusumi supu hlamate bei Alla, le atiluke ruamu peneka be ale Abrahame eni anubu lekwe.
9 Jesu misir Zakias iu, “Boun iti baremaim God ana yawas natit orot ebiyawasi, anayabin iti orot auman i Abraham uwan ta.
10 Au, Tamata Eni Nanae meije, Au luake lomei kena nikwa kai ono hlamate tamata rebe saka domba rebe sirikele bei esi upuije, leke esi supu hukumane le esi dosaru yake.”
10 Orot Natun i sabuw iyab hikasiy tema’am nuwihih bow naatu baiyawasih isan na.”
11 Tamata bokala esi lene loko Yesuse Eni hnaunaru, hoko Ialena kena umpama etesi. Le petu mere Yesuse kai Eni maka luluaru esi tehaike kota Yerusaleme kai tamata meru esi betinake Yesuse Ipletae nusare menaije repeneka.
11 Jesu na Jerusalem tit biyubin auman, sabuw abisa Jesu eo hinowar hinan hinotanot i God ana aiwob iti boro’omo tatit ana naniyanabe, baise Jesu i kofan maiye oroubonamaim iuwih eo,
12 Yesuse Ibeteke be, “Tamata elake sae me rebe eni taneia boka, ikeu me kota sae me lau titinai leke lantikeni kena kamale pine ileu pleta me eni hena.
12 “Ana veya ta orot gagamin tafaram ta’amaim roubinin aiwob baitin, imaibo matabir maiye isan in tafaram ta ef yok na’in imaim tit.
13 Kena ikeu mosare, ikoti eni tamata makerike sie butu esa eleki iriluke kepene mase matai butu esa papelakesi, eleki ibeteke lokosi be, ‘Imi pake kepene meije kena imi abeli, eti au leu.’
13 Baise na isan bobobunabuna ana veya, ana akirwairafih etei 10 e’af hina gold taita’imon faramih naatu iuwih. ‘Kabay iti abit kwanab, imaim kwanama kwanabowabow ayu ana matabir.’
14 Po kena ikeu peneka, eni tamataru laleisu tiakeni eleki esi ulake keu lului kena beteke ete tamata elake me kota mere be, ‘Ami suka tamata meije iono kamale ete ami mo.’
14 Baise i taiyuwin ana tafaram sabuw hifa’ifai naatu men hikok nati orot ti’aiwob, imih sabuw hiyafarih hin hitit hio, ‘Aki men akokok iti orot aki isai ni’aiwob.’
15 Eleki kena bitikeni kena kamale pela peneka, eleki ileu. Eleki iulake koti eni tamata makerika rebe iriluke kepene eteise leke irekwa be esi abeli kenare esi untune ila.
15 Baise nati orot aiwob hitin naatu matabir na ana bar tit. Imaibo ana akirwairafih iyab kabay bitih hina hitit ibatiyih, kok taso’ob, kabay itih hibowabow baibi’ab tafan hiya’abar hibow.
16 Eleki ile rebe iluake akmenare ibeteke be, ‘Ntuane kamale, kepene mase matai rebe arilukele ete aure au supu untune kepene mase matai butu esa.’
16 Orot ta wan run eo, “Regah ayu au kabay itu ama abowabow tafan i ten hiya’abar abai.’
17 Eleki ibeteke loko ile mere be, ‘Amu makerike mise kuate. Ale, auku tamata makerike misete. Makerike tone akerike loko mise peneka hoko au riluke akbasae kotaya butu esa.’
17 Ana regah eo, ‘O i bowayan orot gewas, au bowabow kikimin abit ikaif gewas, imih bar merar etei ten abit inakaifen.’
18 Eleki eni tamata makerike saere iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane kamale, kepene mase matai rebe arilukele ete aure, au supu untune kepene mase matai lima.’
18 Orot bairou’abin run eo, ‘Regah ayu kabay itu ama abowabow tafan etei five aya’abar abai.’
19 Eleki ibeteke loko eni tamata makerike mere be, ‘Ete ale, au riluke akbasae kotaya lima.’
19 Naatu ana orot ukwarin iyasisir eo, ‘O i bar merar etei five abit inakaifen.’
20 Eleki eni makerike sae leneka iluake kai ibeteke be, ‘Ntuane kamale, meije amu kepene mase matai rebe arilukele, au hnoukele kukuru kena lenso,
20 Naatu orot baitounin run eo, ‘Regah a kabay ibitu i abai an koukufet wanawanan asum ai boun inu’in iti abai ana abit maiye.
21 le rilaku le ale, le ntuane aktolo kuate. Arana kepene rebe tamata makete esi tolae kena banke lekwe, kai arana tnanele esi hasile rebe ruamu atnane mo.’
21 Ayu o isa abir, anayabin o a tur fokarin, turanah arih o aribe asir kubowabow kwanekwan, naatu turanah hai masaw o kubobobe asir kufafour kwanekwan.’
22 Eleki kamale mere iombe, ‘Makerike neune. Au hukume ale lulu amu lepate. Arekwa be aure tamata ktolone rebe rana saisa rebe aukue mo kai au rana hasile bei saisa rebe au atnanele mo.
22 Regah misir iu, ‘O i bowayan orot kakaf nokonokow! Nati a tur i’o’omaim boro natatabir nafatumi! O iso’ob ayu i au tur fokarin, sabuw hai sawar abowabow kwanekwan, naatu hai masaw ayu abobobe afafour.
23 Hoko le mula pine auku kepene akusue kena banke more? Leke au leure au rana auku kepene mere kai esi bunare?
23 Gewasin au kabay banikamaim itayai tabowabow amatabir anan saise tafan hitaya’abar atab.’
24 Eleki ibeteke loko tamata rebe esi kele ete mere be, ‘Rana kepe mase matai mere beini eleki rilukele ete tamata rebe eni kepene matai butu esare.’
24 Naatu tatabir sabuw nati’imaim hibatabat iuwih, ‘Iti orot uman kabay gold kwabosair kwabai kwan akir wairafin kabay etei ten bowabow i kwaitin.
25 Po esi beteke loko ntuane mere be, ‘Ntuane, eni kepene matai butu esa peneka.’
25 Baise hitatabir hio, ‘Regah nati orot i ana kabay etei ten bowaka.’
26 Po kamale iombe, ‘Imi lene mimise! Sire rebe ilayani au mise, isupu bokala lesi. Po sire rebe ilayani au mise more, isupu tone kai au rana leuke beini lekwe.
26 Iyafutih eo, ‘A tur ao’owen, sabuw iyab umah i’e’etaw sawar moumurih tebowabow boro tafan hinaya’abar nab, baise sabuw iyab umah nutanub tema’am aurin boro sawar en, naatu abisa kikimin nati biyahimaim tema’am boro hinabosairen.
27 Kai meije pusue auku musuaru rebe esi suka au ono kamale etesi more, kerisi lomei kai bunusi mei oakue.’ ”
27 Naatu boun i akokok sabuw iyab ayu bai’aiwob isan men hikokok kwabow kwana iti nou’umaim kwarouw temorob.”
28 — ausente —
28 Iti na’at eo ufunamaim sabuw au nah i’iyon, wan au Jerusalem yen in.
29 — ausente —
29 Yen na tafaram Bethage naatu Bethany hairi sisibihimaim tit, Olive Oyaw an, basit ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih naatu wan iyafarih
30 “Luami keu akmena lora hena kai kena luami kusu henare, ete mere imi selu binatane keledai tlai esa esi lo kena mekute. Keledai tlai mere tamata sae isa kwale mosa. Eleki luami lutae kai neha lomei lokoKu.
30 eo, “Kwanan bar merar ta nati namaim kwanatit naatu kwanarur auman donkey boubun hi’utan ebatabat boro kwana’itih, nati donkey i men yait ta bai afe’en yen remoramih. Kwana rufam kwanab kwan iti kwanatit.
31 Sepo tamata itneu imi be, ‘Imi luta keledai tlai mere le mula?’ Imi ralakeni be, ‘Tuhane Ipakele.’ ”
31 Naatu orot ta nati’imaim na’iti nibatiy nao, ‘Aisim kwarurufam?’ ana tur kwana’owen, ‘Ai Regah ekokok.’”
32 Eleki kwetela lua rebe Yesuse Iulakeise esi keu, hoko kena luasi kusu henare, esi tetue keledai tlai esi loe lulu Yesuse Ibetekele.
32 Orot hairi hiremor hin, sawar abisa Jesu eo na’atube etei isah himatar.
33 Eleki kena luasi luta keledai tlai mere, tamata rebe esi keledai tlai mere esi beteke loko luasi be, “Le mula pine imi luta keledai tlai mere?”
33 Hina hitit donkey boubun hirurufam, ana matuwan itih naatu ibatiyih, “Aisim au donkey kwarurufam?”
34 Eleki luasi beteke be, “Tuhane Ipakele.”
34 Hiya’afut hio, “Ai Regah ekokok.”
35 Eleki esi keri keledai tlai mere loko Yesuse. Eleki Eni maka luluaru esi tola esi lapuna mei muliaru ndete keledai tlaije kai esi buake Yesuse Irue kenae.
35 Basit ihamiyih hirufam hibai hin Jesu biyan hitit, naatu hai biya baibiyon tafah hibosaisiren donkey tafan hiyabar uman hibai yen tafan mare.
36 Kai kena Yesuse Ikeu kena keledai tlai mere tamata bokala esi tolae esi lapu nanukaru me lalane.
36 Sabuw hai faifuw tafah hibosaisiren ef yan hiyabar tafanamaim remor in.
37 Kena esi tehaike Yerusaleme, me lalane ruluke bei ndete ulate Saitune aini bokala, pusue Eni maka luluaru lalesi ndina kai esi isike Alla ela titinai le esi selu Iaseluke kbasa bokala peneka. Esi kloloe loko Alla be,
37 Na Jerusalem tit biyubin auman, ef ta Olive Oyaw na’at re inan i awanamaim hitit naatu ana bai’ufununayah sabuw moumurih na’in Jesu ina’inan iwa’an hi’itah isan fanah sib God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio.
38 Isike kamale elake. Aluke kena Tuhane eni nane! Meije Alla Ale rebe ndete surga kai ami tamata mei nusa meije pusuma rue mise! Amu kbasare hita lakwai esa ndete surga rebe nanu titinai!”
38 “God ata aiwob nigegewasin, Regah wabinamaim nan, tufuw maramaim nama naatu God auyomtoro’ot isan fair nama!”
39 Eleki tamata Parisia lua pise telu esi sakesa kai tamata bokala meru esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, lake Amu maka luluaru.”
39 Pharisee afa nati rou’ay wanawanamaim Jesu hiu, “Bai’obaiyenayah, a bai’ufununayah kukwararih awah tefot.”
40 Eleki Yesuse Iombe, “Imi lene loko Au mimise! Sepo esi ndene, hoko batua meiju ululusi kai ubiuwe leke isike Alla.”
40 Baise Jesu iyafutih eo, “I ana’uwih awah nafot, kabay iti ti’inu’in boro fanah nasib God hinabora’ara’ah.”
41 Kai kena esi tehaike kota Yerusaleme peneka, eleki kena Yesuse Iselu kota mere hoko Iraniele,
41 Jesu na Jerusalem tit iyubin nuw bar hiwowab batabat i’itin ana veya ana yababan ra’at rerey eo,
42 kai Ibeteke be, “Au laleKu susa le tamata me kota Yerusaleme! Mise lesi petu meije ruasi rekwa sire pine Ikbasaesi kena esi rue misere. Po meije lalane kena rue misere bunike beisi sa.
42 “Tufuwamaim ma isan ana ef iti boun enan akisin itaso’ob. Baise boro men ina’itin, anayabin mata hibofafar.
43 Le roma esi petu, tamata rebe esi suka tamata Yerusaleme mo esi luake keholi kotare bei papelake esi leinu eleki esi ono stelene keholi kotare mpe tla leke tamata bei kota meije esi naya moneka.
43 Mar boro enan a rakit sabuw boro roun roun hina’ar bebera’uh a ef hinarufut, run tit isan boro nafokar,
44 Hoko esi atia esi tamataru kai esi lumaru eti unesa kai tapele le Alla Iluake kena Ihlamate tamatare, esi trimaI mo.”
44 hinabat hinayuw hinarab, hinagurus, natunatun wanawanamaim tema’am etei boro hinarouw hinamorob. kabay iti etei boro hinarab hinagurus nasawar, boro men ta hinihamiy ana efanamaim na’inumih, anayabin God ana sabuw baiyawasihimih nan o men i’inanimih!”
45 Eleki Yesuse Ikusu me Tuhane Eni Luma. Eleki Isui tamata maka abelia ete mere.
45 Jesu na Tafaror Bar wanawanan run, ana was efanamaim sabuw sawar hiya hima hitotobon itih naatu nunih ufun hitit.
46 Ibeteke lokosi be, “Alla Ibeteke me Eni lepate rebe lekire be:
46 Iuwih eo, “Buk Atamaninamaim God iti na’atube eo hikirum, ‘Ayu au Bar i yoyoban ana bar, baise kwa kwabai kwabotabir na bainowan hai wawa’ir watu matar!’”
47 Pela petu Yesuse Iatetuke me Tuhane Eni Lumare. Imama elaka kai kuru Torataru kai tamata elaka esi nikwa lalane kena esi bunuI,
47 Nati’imaim Jesu mar etei Tafaror Baremaim ma sabuw i’obaibiyih. Baise firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu sabuw hai ukwarih hikok kwanekwan i mi’itube hitarab temorob.
48 po rilasi le tamata bokala meru le tamta bokala meru esi lulu Yesuse kai esi suka lene lokoI rame.
48 Baise ef hinunuwet men ta hitita’urimih, anayabin sabuw etei’imak i Jesu ana tur akisin hinonowar naatu men hikok boro tur ta hitasa’ir.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.