Lucas 10
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Eleki Tuhane Yesuse Ibitike Eni maka lulua butu itu lekwe eleki Ilarakesi kena tamata lulua, leke esi keu akmena loko kotaya kai henaya rebe namake pine Yesuse Ikeu lokoule.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Tamata bokala me rebe esi lene Sou Misete bei Alla mosa, le tamata rebe lepae Sou Misete bei Allare esi boka mo. Hoko suke kotie bei Tuhane leke Inatue tamata boka kena lepae Sou Misete bei Alla. Mere lupe ndinu gandume: gandume bokala rebe plisi peneka hoko suke ulue, po tamata makerike boka mo. Hoko suke imi kotie bei ndinu upuije leke inatue tamata makerike boka kena ulu gandume.
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Imi keu kena alenake Sou bei Alla, po imi nete mimise! Au ulake imi meije saka domba anaije kusu binatane serigala maka kane dombare esi otoije.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Imi keu kena layanire keri dompete yake, keri tase yake, pise sandale kena seli rebe imi alikele yake. Kai imi kele takwali me lalane kena alena yake.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Sepo imi kusu sae eni luma, imi beteke be, ‘Imi supu rue mise kai Alla.’
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Sepo esi suka trima imi mise hoko Alla lekwe Isuka trima tamata mere rue mise kaiNi neka, po mo hoko esi supu rue mise kai Alla moneka.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Sepo tamata sae rebe suka trima imi hoko rue kaini me eni lumare neka. Kane kinu saisa rebe esi rilukele, le tamata rebe kerike hoko yelu meru isupulu. Heti bei luma kena luma maketa yake.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Kai kena imi kusu kena kota sae pine esi suka trima imi hoko manane rebe esi rilukele imi kanele.
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 Kai tamata makerake rebe esi ete mere imi onosi mise kai beteke ete pusue tamata ete mere be, ‘Takwali mo Alla Ipletae ite tamatare reneka.’
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Po sepo imi kusu kena kota sae pine esi suka trima imi mo, hoko imi keu me mahpaite eleki imi beteke etesi be,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 ‘Selu, lopone bei kota meije lekwe rebe kena amiki lelale, ami tabubukele me oami. Mere tanda be Alla Itrima imi mo. Po imi nete mimise be takwali moneka Alla Ipletae tamatare reneka.’
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Imi lene mimise! Tatike pine kena pusue nusa meije atiare, Alla Ihukume tamata me hena meru ela lesi bei Alla Ihukume tamata me kota Sodome. Akmenare tamata Sodome esi supu atia pususi peneka.”
12 E Jesus disse mais isto:
13 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Tamata me kota Korasime kai tamata me kota Betsaida, imi supu susate elake le imi hleke bei ono dosare mo. Akmenare Au ono tanda herane ete tamata Tiruse kai tamata Sidone mo hoko esi hleke bei ono dosa mo. Po sepo Au ono tanda herane etesi lupe Au ono ete imire hoko esi hleke bei ono dosa neka.
13 Jesus continuou:
14 Kena Tuhane Ihukume tamatare, Ihukume imi ela lesi bei Ihukume tamata Tiruse kai tamata Sidone.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Kai imi tamata Kapernaume, imi noake be imi supu bitike roma ndete surga yake le imi supu poie lope otoi neraka rebe aure kliti eti pela.”
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Sire pine isuka imi hoko isuka Au lekwe. Kai sire pine isuka trima imi mo hoko isuka trima Au mo lekwe. Kai sire pine isuka trima Au mo hoko isuka trima Alla rebe Iulake Aure mo lekwe.”
16 Então disse aos discípulos:
17 Eleki Yesuse Eni maka lulua butu itu meru esi leu kena lale ndinate kai esi beteke be, “Tuhane, ami sui ro tiaru kena Amu Nane, unaya.”
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Yele, Au selu ro tiaru esi elake tetu bei ndete lanite, lupe silane baeke.
18 Jesus respondeu:
19 Imi lene mimise. Au riluke kbasa ete imi kena keleke niakwaru kai kalajenkinaru kai leke musuru esi ono rua imi mo leke imi supu susate bei sasaisa yake. Yesuse Iriluke kbasa kena keleke niakwe kai kalajenkinaru|src="BK00058b.tif" size="span" loc="Luke 10:19" ref="Lukase 10:19"
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Masike ro tiaru unaya bei imi po mise lesi lalemi ndina yake, po lalemi ndina le imi nane lekie ndete surga.”
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Kena mere lekwe Yesuse laleIje ndina le Ro Misete IkbasaeNi eleki Ibeteke loko Tuhane Alla be, “Amate, Au isikeMu, Tuhane Maka Kbasa lanite kai tapele. Le pusue meru Abunikele bei tamata maka rekwaru po Abetekele ete tamata rebe esi hlaleke loko Ale lupe kwete tone ihlaleke elake inaije. Pusue meru lulu laleMu.”
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 Kena Yesuse Ikotie loko Alla pelare Ibeteke loko tamata ete mere be, “AmaKu Iono Au supu kbasa kai Au rekwa pusulu peneka. Kai batuke AmaKu pine Irekwa Au, kai batuke Au kai tamata rebe Au beteke eteise, pine esi rekwa AmaKu.”
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Eleki Yesuse Ihali loko Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi supu untune peneka, le imi selu pusue rebe Au onolu peneka.
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 Imi lene mimise, ‘Nabia kai kamala bokala lalesi kena esi selu saisa rebe imi selure po esi supu selu moneka, kai lalesi kena esi lene saisa rebe imi lenele po esi supu lenelu moneka.’ ”
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Kena petu sae me kuru Torate sae iluake loko Yesuse kena itehekeNi. Hoko ikele kai ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, au ono saisa leke au supu hlamate bei dosa leke rue kai Alla eti pelare?”
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Yesuse Iombe, “Anoake elia kena hukuma rebe akmena Musa ilekiule?”
26 Jesus respondeu:
27 Kuru Torate mere iombe, “Nete loko Tuhane, iteki Alla kena lalema titinai kai tiktili. Nete loko Alla rame kai kerike eteI kena lale misete. Kai nete loko tamata makete saka nete loko ruamu.”
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Yesuse Iombe, “Tinai, aono ele mere ete Alla kai ete tamata leke asupu hlamate bei dosa leke rue sakesa kai Alla eti pela.”
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Po kuru Torate mere isuka tamata ete meru esi noakeine tamata misete, hoko iombe, “Tatike pine laleku enete loko sire kai tapa sire?”
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Yesuse Iombe, “Tamata Yahudi sae me ikeu bei me Yerusaleme lope Yeriho. Eleki kena ime lalane tlai, tamata ndeanaru esi rana pusue eni taneyaru kai lapune me nanakwalaije kai esi tetai eti kleaeni eleki esi keu beini.
30 Jesus respondeu assim:
31 Eleki imame Yahudi sae me ilia loko lalane mere. Kena iselu tamata mere, ikeu bahlili lau beini.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Eleki tamata Lewi sae ikerike me Tuhane Eni Lumare ilia leneka. Eleki kena iselu tamata mere ikeu bahlili lau beini lekwe.
32 Também um
33 Eleki tamata Samaria sae me ikeu loko lalane mere leneka. Kena iselu tamata mere, laleije noai.
33 Mas um
34 Eleki tamata Samaria mere iluake lokoi, eleki isoba eni lakwaiju kena anggure kai leite eleki ikopa eni lakwaiju kena liba kahiti. Eleki isake tamata mere kena eni keledaije, ikerini roma luma rebe piasa tamata esi sebare kai iono lokoi mimise.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Eleki ele bobanure, iriluke kepene perake matai lua ete tamata rebe eni luma rebe kena tamata esi rue kenae mere. Kepene mere esi elake tamata eni gaji makerike petua lua. Kai ibeteke be, ‘Aselu loko tamata meije mina, sepo asabe yelu etei lesi bei kepene rebe au rilukele meije, hoko namake au leu pine selie.’ ”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 Kena Yesuse Ialenake umpama mere pelare Iombe, “Bei sie telua meiju sire pine iono misete ete tamata rebe isupu teta bei tamata ndeane?
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Kuru Torate mere iombe, “Tamata rebe laleije noa kai itapa tamata Yahudi mere.” Yesuse iombe, “Akeu kai aono misete ele mere ete tamata sia neka.”
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Eleki Yesuse kai Eni maka luluaru esi keu rame eleki esi luake kena hena sae me. Ete mere bina sae eni nane Marta ikoti Yesuse kena keu me eni luma hoko Isili lokosi.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Marta kwalini sae eni nane Maria. Maria irue tehaike Tuhane Yesuse Eni lelale kai ilene loko Tuhane Yesuse Iatetuke rame,
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 yo Marta kapaikeni kena moa manane pise makerike makete. Eleki Marta ikeu loko Yesuse kai ibeteke lokoI be, “Tuhane, Asebeie Maria, iono ruaku kerike o? Ulake ikerike tapa au mina.”
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Po Tuhane Yesuse Iombe, “Marta, Marta, anoake kena ono yelu kuate yake.
41 Aí o Senhor respondeu:
42 Batuke esa neka rebe Alla Isuka ite noakele. Maria iono mere peneka. Hoko Au lakeni mo leke ilene Auku letaparu rame.”
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.