João 6
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Takwali mina pine Yesuese Ikeu lopai tlaka Galilea tebai, rebe piasare tamata esi kotiele tlaka Tiberiase.
1 Nati ufunamaim ana veya ta, Jesu Galilee harew isobon rabon rewan rounane (wabin ta Taibirias kukuf.)
2 Kena Iluake mpai tlaka tebai, tamata bokala esi keu luluI le esi selu Yesuse Iono tanda herane peneka, rebe Iono tamata makerakaru esi mise bei esi makerakaru.
2 Naatu sabuw rou’ay gagamin maiyow hi’ufunun hin anayabin sabuw sawusawuwih biyahimaim ina’inan sinaf biyawasih hi’itan isan.
3 Eleki Yesuse Isa lolete ulate eleki Irue ete mere, kai Eni maka luluaru.
3 Naatu Jesu yen in oyaw sisibinamaim tit naatu ana bai’ufununayah hina biyanamaim himarir hima.
4 Kena mere tamata Yahudiaru esi pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire lau moneka.
4 Jew sabuw hai Tar Nowaten hiyuw ana veya i na biyubin.
5 Kena Yesuse Ili keholi, Iselu tamata bokala esi luake lokoI. Eleki Ibeteke loko Pelipuse be, “Ite sabe roti bei etia leke tamata bokala meiju esi kanere?” (
5 Jesu nuw ra’at sabuw rou’ay gagamin maiyow isan hinan itih, naatu Philip ibatiy, “Rafiy menamaim boro tanatobon iti sabuw tanituwih?”
6 Yesuse Irekwa saisa rebe Ionore peneka po Ilepa ele mere kena Iteheke Pelipuse be ihlaleke ktili pibe mo.)
6 Iti i Philip fufunin isan ibibatiy, anayabin i ana notamaim so’obaka i boro abistan nasinaf.
7 Pelipuse iombe, “Ntuane, masike sabe roti kena kepene perake utuna lua, kai masike esi supu teteputi po eromasi mo.”
7 Philip iya’afut eo, “Orot ana baiyan sumar eight ana fofonin tatab rafiy tatutubun sabuw ta’ita’imon tatabituwih i kikimin kwanekwan.”
8 Eleki Yesuse Eni maka luluaru sae rebe eni nane Andrease, Simone Petruse kwalini iombe,
8 Imaibo ana bai’ufununayah orot ta, Andrew, Simon Peter tain awan tara’ah eo,
9 “Ete meije kwete mokwai sae mei ikeri roti buai lima rebe ono bei terigu rebe esi beline ela mo kai iana inai lua. Po meije upela tamata bokala meiju mo.”
9 “Kek ta iti’imaim rafiy afu’afusar umat roun naatu siy rou’ab umanamaim hima’am aitin. Baise anotanot boro men nakaram, sabuw i ra’at kwanekwan.”
10 Yesuse Iombe, “Ulake tamata meru esi rue.” Otoi mere melate hoko esi rue kena melate neka. Tamata meru pusuise kasuke tamata mokwaia sie usata lima. Some bina kai kwetela mosa.
10 Nati’imaim samar gewasin tuw inu’in, imih Jesu eo, “Sabuw kwa’uwih samar yan timarir. naatu sabuw samar yan himarir hima, naatu oro’orotowat hibiyab etei 5,000.
11 Eleki Yesuse Irana rotia meru kai Ikotie trima kasi loko Alla. Pela bei mere Ibire rotiaru kai Ilarakele ete tamata bokala meru. Kai Ilarake ianaru etesi lekwe. Hoko esi kane eti esi pila titinai.
11 Jesu faraw bai, God ana merar yi, naatu sabuw himarir hima’am faramih, siy bai ef ta’imon sinaf, etei hi’aa yah gadid hai fofonin bai.
12 Kena pususi kane pila peneka Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Imi lupuke rotia lesina meru, hleke otoi sae yake.”
12 Naatu hai fofonin baib ufunamaim, Jesu ana bai’ufununayah iuwih eo, “Hi’aa tuturih etei kwaita’ay, men ta kwanihamiy.”
13 Eleki esi lupuke rotia lesinu kena sokata butu esa lesini lua penuta.
13 Basit hi’aa tuturih hi’o’on naatu kaifet hibiwanen etei 12, iti i rafiy fafar umat roun naatu siy rou’abamaim sabuw bituwih.
14 Tamata bokala meru esi selu Yesuse Iono mere hoko esi beteke be, “Tinai, Ile meije nabi rebe Alla Italuke be Iluake lomei nusare.”
14 Iti ina’inan Jesu sinaf sabuw hi’i’itin ufunamaim hibusuruf hi’o, “Turobe iti orot i dinabamon, i namih hi’o’oban na tafaramamaim tit.”
15 Yesuse Irekwa be tamata meru esi luake kena esi keriNi leke esi bitikeNi kena kamale etesi, hoko Ikeu beisi lolete ulate.
15 Jesu itih so’ob boro kafa’imo hinan hinab naatu hinau’kikin ni’aiwob, imih i hamenamo nati efan ihamiy naatu akisinamo yen in oyaw wan.
16 Kena kmau peneka Yesuse Eni maka luluaru esi keu lope tlaka leine.
16 Veya re birabirab ana bai’ufununayah hire hin harew kukuf hitit,
17 Eleki esi sa soa buini leke esi sai lopai kota Kapernaume. Kena mere kpetu peneka po Yesuse Iluake lokosi mosa.
17 Jesu isan hima hikakaif mar bu’u’um, men na biyah tit, imih wa hibai hiboy hirabon au Capernaum.
18 Eleki kena mere me tlakare kohu le sanute elake.
18 Nati ana veya kotar bitufuwan wanawanan hin naatu yabat busuruf ra’at.
19 Eleki kena esi sai kasuke kiloa lima pise ne, esi selu Yesuse Iluake lokosi kai Ikeu ndete kwele babai. Hoko rilasi titinai.
19 Hiboy hitit hire hikuyowen five o six kilometres na’atube hinuwanuw Jesu nahine riy yan bat remor wa isan nan hi’itin yah birubir fafar.
20 Po Yesuse Ibeteke lokosi be, “Rilami yake, meije Au!”
20 Baise isah eaf eo, “Ayu o! men kwanabirumih!”
21 Hoko laleisu ndina titinai eti esi kotie Yesuse Isa kena soa buine lokosi. Kena mere lekwe esi roma nda kmalane rebe esi keu lokore.
21 Imaibo ereyasisir hiu na wa afe’en yen, naatu men yok efan hinot hinanamaim awar hiyut.
22 Eleki ele bobanure tamata bokala rebe erisi ndi tlaka tebai sare esi nikwa loko Yesuse le esi noake be memane batuke soa buini esa ete mere, kai esi rekwa be Yesuse Eni maka luluaru esi keu kena soa buini mere, eleyo Yesuse Ikeu kaisi mo.
22 Marto, sabuw rou’ay nati harew kukuf rounane hima hinunuwabon wa ta’imon nati’imaim batabat hi’inan, naatu hiso’ob Jesu i men nati wa’amaim isra’at bairi hinamih, baise ana bai’ufununayah akisihimo hinan hi’itih.
23 Po kena mere soa buini maketa ilaru luake bei kota Tiberiase kai utati me tehaike otoi rebe memane Yesuse ikotie trima kasi loko Alla le ro tiaru eleki iriluke ete tamata bokalaru esi kanele.
23 Imaibo wa afa Taibiriasine hina efan nati Regah faraw bai igegewasin sabuw bituwih sisibinamaim hirun.
24 Kena tamata bokala meru esi selu Yesuse pise Eni maka luluaru esi ete mere moneka, hoko esi sa soa buina meru kai esi keu lopai kota Kapernaume kena nikwa loko Yesuse.
24 Naatu sabuw wa afe’en hinunuwatet Jesu ana bai’ufununayah bairi men hi’it fa’arih, matah kabiy wa hibow au Capernaum na’at Jesu hinuwih hin.
25 Kena tamata bokala meru esi tetue Yesuse me tlaka tebai mere, esi ombe, “Ntuane Kuru, Aluake ete meije olase ila?”
25 Jesu harew kukuf rewan rounane ma’am hitita’ur, naatu hibatiy, “Bai’obaiyenayan, biyika ina itit kuma’am?”
26 Eleki Yesuse Iombe, “Imi nikwa loko Au le imi nati tanda herana rebe Au onolu ete imire mo, po imi nete batuke kane leke pila. Au beteke meije tinai.
26 Jesu iyafutih eo, “Anababatun a tur ao’owen, ayu kwanunuwuhu i men ina’inan asisinaf kwa’i’itin isan, baise kwa rafiy kwa’aan ya gagadid isan ayu kwanuwuhu kwanan.
27 Batuke lalemi kena kerike loko manane rebe tatike pine pusue kai puluele yake. Po suke lalemi kena kerike loko manane rebe pulue mo kai rebe eono supu rue kai Alla eti pelare. Manane mere namake Au, Tamata Eni Nanare, Au rilukele ete imi, le Alla Amate Iriluke kbasa eteKu peneka kena Au ono mere.”
27 Bay nati eafe’af isan men kwanabowamih, baise ma’ama wanatowan ana bay isan i raro nanababan, nati bay i Orot Natun boro kwa nit. Anayabin God ayu Tamai ana baibasit nati bay roufaramin isan ana fair ayu itu.”
28 Esi ombe, “Ele mere hoko suke ami ono saisa leke elulu Alla Eni sukare?”
28 Imaibo Jesu hibatiy, “Bo aki boro mi’itube anasinaf saise God abistan eo imaim anasinaf?”
29 Yesuse Iombe, “Rebe Alla Isukae bei imire meije: Isukare, imi hlaleke loko Au rebe Alla Iulake Aure.”
29 Jesu iyafutih eo, “God ana bowabow bow isan i iti. Orot yait God biyafar i kwanitumitum.
30 Esi ombe, “Ele mere hoko Aono tanda saisa leke ami selue kai ami hlaleke loko Ale? Asuka ono saisare?
30 Imih i hibatiy, “Ina’inan fairin menatan boro inasinaf aki ana’itin naatu o anitutumi? O boro abistan inasinaf?
31 Amiki ntuana menaru esi kane manane rebe kotiele manna ndete otoi nsekile. Mere lekie me Alla Eni Lepata rebe lekire be: Iriluke roti etesi bei ndete surga leke esi kanele.”
31 It ata a’agir arar yanamaim i rafiy wabin manna hi’aa; Buk Atamaninamaim hikirum hi’o’o na’atube, I mar ana rafiy itih hi’aa.”
32 Yesuse Iombe, “Imi lene, meije tinai! Musa iriluke roti bei ndete surga mo po AmaKu pine Iriluke roti rebe tinai ete imi bei ndete surga.
32 Naatu Jesu hai tur eowen eo, “Anababatun a tur ao’owen, “Iti mar ana rafiy kwa kwa’ani’aan i men Moses kwa itimih, baise ayu Tamai rafiy anababatun marane kwa it.
33 Le roti rebe AmaKu Iriluke bei ndete surgare namake erulu kai eono tamata mei nusa meije esi supu rue kai Alla eti pela.”
33 Anayabin God ana rafiy i orot yait marane rara’iy sabuw etei tafaram wanawanan yawas ebitih.”
34 Hoko esi beteke lokoI be, “Tuhane, riluke roti mere ete ami rame noma.”
34 Sabuw hi’o, “Regah iti rafiy i mar etei initi ana’aan.”
35 Yesuse Iombe, “Au meije roti rebe betekele be eono tamata isupu rue kai Alla eti pelare. Sire pine iluake lokoKu hoko eti pelare tiai sene moneka, kai sire pine ihlaleke lokoKu hoko eti pelare kmalakeni moneka.
35 Imaibo Jesu iuwih eo, “Ayu i yawas ana rafiy. Orot Yait ayu isou enan i boro men kafa’imo bayumih namorob, naatu orot yait ayu isou ebitumatum boro men kafa’imo sikan namamahimih.”
36 Po lupe Au beteke ete imi pende, be Masike imi selu Au peneka po imi hlaleke loko Au mo.
36 Naatu iti tur i ao kwanowaraka naatu mata yan kwa’i’itin baise men kafa’imo kwabitutumu.
37 Pusue tamata mei nusa rebe AmaKu Irilukesi ete Aure namake esi luake lokoKu. Kai sire pine iluake lokoKu, Au trimai.
37 Sabuw iyabowat ayu Tamai bitu boro ayu isou hinan, naatu orot babin yait ayu isou enan boro men ananun ufun natitamih.
38 Le Au rulu bei ndete surgare kena ono saisa rebe Au sukare mo, po kena ono Alla rebe Iulake Aure, Eni sukare.
38 Anayabin ayu marane arara’iy, i men ayu au kok sinaf isanamih, baise orot yait ayu iyunu anan i ana kok anasinaf.
39 Ile rebe Iulake Aure Eni sukare pusue tamata rebe Irilukesi ete Aure sae imata eti pela yake, po leke Au ono esi supu kwana suike kena petu rebe nusare kohore.
39 Naatu orot yait ayu iyunu anan ana kok i iti, sabuw iyabowat ayu bitu etei men ta anikasiy, baise mar yomaninamaim etei’imak anabuwih hinamisir.
40 Tinai, AmaKu Eni sukare be pusue tamata rebe esi nati be Au meije Alla Eni Nanae kai esi hlaleke lokoKu hoko esi supu rue mise kai Alla eti pela. Kai Au pine ono esi kwana suike bei matale kena petu rebe nusare kohore.”
40 Anayabin ayu Tamai ana kok i sabuw iyab matah etei Natun akisin ti’i’itin naatu tibitumitum boro ma’ama wanatowan ana yawas hinab; naatu mar yomaninamaim ayu boro anabuwih hinamisir.
41 Hoko tamata Yahudiaru lalesi tiake Yesuse le Ibeteke be Ile, roti rebe rulu bei ndete surgare.
41 Imaibo Jew sabuw hibusuruf Jesu isan higam, anayabin i eo, “Ayu i mar ana rafiy.
42 Esi ombe, “Ile meije Yesuse, Yusupe eni nanare pi moyo? InaI kai amaIje ite renaise pi moyo? Hoko ibeteke be Irulu bei ndete surga, mere elia leneka?”
42 Basit sabuw hi’o, “Iti orot i Jesu, Joseph natun, hinah tamah i taso’ob. Naatu baise boun i eo’o, Ayu i marane ara’iy.”
43 Yesuse Iombe, “Imi lalemi tiake Au yake.
43 Jesu iyafutih eo, “Taiyuw men kwanagam.
44 Sae kuesa isupu luake loko Au mo, sepo AmaKu Ikerini loko Au mo. Au meije pine AmaKu Iulake Au. Kai sire pine Iluake lokoKu, namake Au ono ikwana suike kena petu rebe nusare kohore.
44 Sabuw boro men ayu isou hinan kwaneyan, baise Tamai ayu iyunu anan boro nabonawiyih hinan ayu biyau hinatit; naatu mar yomaninamaim ayu boro ana bora’ahih hinamisir.
45 Kena bukua rebe nabiaru esi lekire lepate matai eombe, ‘Namake Alla Iatetuke pusue tamata.’ Hoko pusue tamata rebe AmaKu Iatetukeise kai esi ono lulu Eni lepataru, namake esi luake lokoKu.
45 Dinab oro’orot hikirum hi’o na’atube, ‘Sabuw etei boro God ni’obaiyih. Orot yait Tamai fanan nowar naatu biyanane so’ob ebaib boro ayu isou nan.
46 Imi nati sala yake be tamata leini me esi selu Alla peneka. Batuke Au ruaKu rebe luake bei Allare pine Au seluI peneka.
46 Men yait ta Tamai itin; baise orot yait Godane nan i akisinamo Tamai itin.
47 Au beteke leke imi rekwa be sire pine ihlaleke loko Au hoko namake isupu rue mise kai Alla eti pela.
47 Turobe a tur ao’owen, orot yait ebitumatum, yawas wanatowan i baika.
48 Aure roti rebe eono tamata ihidupe.
48 Ayu i yawas ana rafiy.
49 Imi ntuana menaru esi kane manane rebe kotiele manna ndete otoi nsekile kai esi mata peneka.
49 Kwa a’a’agir hai veya, rafiy wabin manna arar yanamaim hibow hi’aa, baise etei himorob.
50 Po meije roti rebe erulu bei ndete surgare, emei imi oami. Sire pine ikane roti meije, isupu rue eti pela.
50 Baise rafiy iti i marane ra’iy, sabuw iyab hinab hina’ani’aan boro men hina morob.
51 Aure roti rebe rulu bei ndete surga, roti rebe eono tamata ihidupe. Sire pine ikane roti meije hoko irue eti pela. Roti rebe Au betekele, mere tinaKue, rebe namake Au rilukele leke eono hlamate tamata mei nusa meije.”
51 Ayu i yawas ana rafiy, marane hiyafaru are. Orot babin yait iti rafiy na’ani’aan na’at boro nama wanatowan. Iti rafiy i ayu finimu boro anit, saise sabuw boro tafaramamaim yawas hinab hinama.”
52 Esi lene mere, esi nasuke lomai kai esi ombe, “Tamata meije Iriluke tinaije kena ite kanele eono elia?”
52 Naatu Jew sabuw iti tur hinonowar isan yah so’ar hibusuruf taiyuwih wanawanahimaim higam hikwaris hio, “Iti orot biyan finimin boro mi’itube nitit tana’animih eo?”
53 Yesuse Iombe, “Imi persaye, meije tinai! Au, Tamata Eni Nanae meije tinaKue pine sire ikane mo kai ikinu Auku lalakwe mo hoko isupu rue kai Alla eti pela mo.
53 Jesu iuwih eo, “Turobe a tur ao’owen, Orot Natun biyan finimin men kwana’aan naatu ana rara men kwanatomatom, kwa wanawanamaim yawas men ema’am.
54 Tamata rebe ikane tinaKue kai ikinu Auku lalakwe, Isupu rue kai Alla eti pela, kai kena nusare kohore Au ono ikwana suike bei matale.
54 Orot yait ayu biyou finimin na’aan naatu au rara natomatom yawas wanatowan i bai, naatu yomaninamaim ayu boro ana bora’ah namisir.
55 Le tinaKue mere manane tinai kai Auku lalakwe mere kwele maka kinu tinai.
55 Anayabin ayu biyou finimin i bay anababatun naatu au rara i harew anababatun,
56 Sire pine ikane tinaKue kai ikinu Auku lalakwe, iesa kai Au kai Au esa kaini.
56 orot babin yait ayu biyou finimin na’aan naatu au rara natomatom boro wanawana’umaim nama naatu ayu i wanawananamaim anama.
57 AmaKu ndete surga rebe Ihidupe Iulake Au kai Au hidupe bei AmaKu. Ele mere lekwe sire pine ikane tinaKue, isupu hidupe bei Au saka Au supu hidupe bei AmaKue.
57 Tamat yawas ana’an i ayu iyunu ana, anayabin i ema’am isan imih, ayu auman ama’am, ef ta’imonaban orot yait ayu biyau’umaim bai eani’aan boro yawasin nama anayabin ayu ama’am isan imih.
58 Au meije roti rebe rulu bei ndete surga, rebe sakesa kai roti rebe imi ntuana menaru esi kanele mo, le masike esi kane mere po esi mata peneka. Sire pine ikane roti meije, isupu rue eti pela.”
58 Iti rafiy marane rara’iy i men kwa a a’agir manna hi’aa hibimumurub na’atube’emih, baise o yait iti rafiy boun marane rara’iy inab ina’ani’aan boro inama wanatowan.”
59 Yesuse Ibeteke pusue meru me Kapernaume, kena Iatetuke me luma ibadare.
59 Tur iti etei i Capernaum Kou’ay Bar wanawananamaim ma sabuw hai tur eowen i’obaibiyih.
60 Kena tamata esi lene Yesuse Eni lepate, Eni maka lulua bokala esi lepa loko lomai be, “Lepate meije ktili kuate. Sire pine iktili kena ono lulure?”
60 Jesu ana bai’ufununayah moumurin na’in tur iti hinonowar hi’o, “Iti bai’obaiyen i fokarin. Yait boro iti tur nanowar nab?”
61 Yesuse Irekwa be Eni maka luluaru esi lepa kai lomai loko Eni lepataru hoko Iombe, “Auku lepate eono lalemi tiake Au o?
61 Baise Jesu ana bai’ufununayah abisa isan hio higamigam so’ob naatu iuwih eo, “Tur iti kwanonowar imaim kwa a naniyan ebi’afiy?
62 Batuke Au beteke mere yo lalemi tiake Au peneka. Hoko sepo imi selu Au, Tamata Eni Nanare, Au leu suike lolete surga rebe Au luake beije lekwe hoko elia leneka?
62 Bo Orot Natun nayen ana efan marasika ma’am imaim nama kwana’itin boro mi’itube kwanao!
63 Tamata ihidupe batuke bei Ro Misete. Tamata eni ktiline esi guna sasaisa mo. Lepata rebe Au beteke ete imi meije Ro Misete Eni lepate kai lepata rebe eono tamata irue kai Alla eti pela.
63 Anun Kakafiyin i yawas ebit biyat i aurin fair en. Iti tur kwa isa a’o i ayub ana tur naatu wanawananamaim i yawas ema’am.
64 Po bei imire leini me esi lene loko Auku lepataru mo.” Yesuse Ibeteke ele mere le bei menaje Irekwa peneka be siasi pine esi hlaleke lokoI mo, kai sire pine namake iriluke Yesuse ete tamata rebe esi suka bunuije.
64 Baise kwa afa iti kwama’am i men kwabitumatum. Anayabin iyab men hinabitumatum naatu orot yait baban na’o Jesu so’obaka.”
65 Yesuse Iombe, “Bei mere hoko Au beteke ete imi peneka be suke AmaKu ndete surgare Itapa imi mina pine imi supu luake lokoKu.”
65 Ibanak eo maiye, “Anayabin iti isan kwa au’uwi, orot babin boro men asir ayu isou nan kwaneyanamih, baise Tamai ana baibasitamaim boro niwa’an isah naham hinan ayu isou.”
66 Menai bei mere sosoli neka tamata bokala rebe piasare esi lulu Yesuse esi luluI moneka.
66 Nati ana veya’amaim ana bai’ufununayah moumurih na’in hihamiy naatu himatabitabir hina’ufut hin.
67 Yesuse Ibeteke loko Eni kwetala sie butu esa lesini luaru be, “Yapine imi keu bei Au sa piseo?”
67 Jesu ana bai’ufununayah nah 12 ibatiyih. “Kwa auman kwakokok kwanan?”
68 Simone Petruse iombe, “Tuhane, mo. Ami keu loko sire lekwe? Batuke Tuhane Amu lepate pine eono ami supu rue kai Alla eti pela.
68 Simon Peter iya’afut eo, “Regah yait isan boro anan? Yawas wanatowan ana tur o akisimo biya ema’am.
69 Ami persaye peneka kai ami rekware Alla IulakeMu, Amise titinai le dosa sae mo.”
69 Aki abitumatum naatu aso’ob o i Kakafiyin Ta’imon Godane ina.”
70 Yesuse Iombe, “Au ruaKu pine bitike imi butu esa lesini lua meiju, po tatike pine ile sae me bei imi iono lulu ro tiare esi sukare.”
70 Imaibo Jesu iyafutih eo, “Kwa na 12, i ayu arubini, baise kwa wanawanamaim orot ta i demon mowan.”
71 Yesuse Ibeteke mere, Ibeteke Yudase, Simone Iskariote eni nanare. Le masike Yudase mere ile sae bei Yesuse Eni maka luluaru po tatike iriluke Yesuse ete tamata rebe esi suka bunuIje.
71 (Jesu iti tur eo’o i Judas Simon Iscariot natun isan, Judas i bai’ufununayan nah 12 wanawanahimaim orot ta, yomaninamaim i boro Jesu nayanuw namorob.)
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.