Atos 23

Janji beluke (ALPNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kena Pauluse ilimese tamata maka teu pakala meru, ibeteke be, “Kwalia imi! Eti roma petu meije au ktili kena raka ruaku leke ono dosa moneka. Alla Irekwa lalekue titinai.”
1 Paulo, fitando os olhos nos membros do conselho, disse: Irmãos, eu tenho procedido diante de Deus com toda a boa consciência ate o dia de hoje...
2 Imame elake eni nane Ananiase iulake tamata rebe esi kele tehaike Pauluse esi papake biruije le ibeteke ele mere.
2 Mas Ananias, sumo sacerdote, mandou aos que estavam ao seu lado que lhe batessem na boca.
3 Eleki Pauluse ibeteke lokoi be, “Alla Ipapake birumue. Alupe lesete tiae rebe catele puti. Mere le arue ete mere kena teu pakala ete au lulu Musa eni pletare po aulake esi papake birukue yo alene auku lepataru mosa. Mere lulu amue makerike mo.”
3 Então Paulo lhe disse: Deus te ferirá também a ti, hipócrita! Tu estás aí assentado para julgar-me segundo a lei, e contra a lei mandas que eu seja ferido?
4 Tamata rebe esi kele tehaikeni esi beteke lokoi be, “Alepa tiae loko Alla Eni imame elake ele mere yake.”
4 Os assistentes disseram: Tu injurias o sumo sacerdote de Deus.
5 Pauluse ibeteke lokosi be, “Kwalia imi, au rekwa be ile imame elake mo. Sepo au rekwa hoko au beteke ele mere mo le Alla eni lepata rebe Musa ilekire esi lepate matai me be, ‘Alepae tiae loko imi elake rebe ipletae imire yake!’ ”
5 Respondeu Paulo: Não sabia, irmãos, que é o sumo sacerdote. Pois está escrito: Não falarás mal do príncipe do teu povo {Ex 22,28}.
6 Kena iselu tamata maka teu pakala meru irekwasi be leini bei tamata toini Saduki kai leini bei tamata toini Parisi. Hoko ibiue be, “Kwalia imi, au meije bei tamata toini Parisi le auku ntuana menaru lekwe tamata Parisi neka. Petu meije imi teu pakala kenaku le au hlaleke be Alla Iono tamata matale ikwana suike!”
6 Paulo sabia que uma parte do Sinédrio era de saduceus e a outra de fariseus e disse em alta voz.: Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Por causa da minha esperança na ressurreição dos mortos é que sou julgado.
7 Kena ilepa pelare tamata toini Parisiaru kai tamata toini Sadukiaru esi rare kai lomai sosoli. Hoko esi larake lomai kena toini lua.
7 Ao dizer ele estas palavras, houve uma discussão entre os fariseus e os saduceus, e dividiu-se a assembléia.
8 Le tamata toini Sadukiaru esi beteke be tamata matale ikwana suike moneka, malekate sae mo kai ro sae mo. Po tamata toini Parisiaru esi beteke be meru pusulu me.
8 {Pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus admitem uma e outra coisa.}
9 Esi nasuke lomai titinai kai esi biuwe loko lomai. Eleki kuru Torata sie ilaru bei tamata toini Parisi esi kele, rare kai lomai ktili kai esi beteke be, “Ami teu be tamata meije eni sala sasaisa mo! Le sepo malekate pise ro ibeteke etei hoko eni lepate sala mo.
9 Originou-se, então, grande vozearia. Levantaram-se alguns escribas dos fariseus e contestaram ruidosamente: Não achamos mal algum neste homem. {Quem sabe} se não lhe falou algum espírito ou um anjo...
10 Esi rare kai lomai ktili titinai, solaluaru esi elake rilai le tinake esi bunu Pauluse. Hoko iulake eni solaluaru esi keu lope rana Pauluse bei tamata bokala meru kai esi kerini me esi otoije suike.
10 A discussão fazia-se sempre mais violenta. O tribuno temeu que Paulo fosse despedaçado por eles e mandou aos soldados que descessem, o tirassem do meio deles e o levassem para a cidadela.
11 Kena esi kpeture Pauluse iselu be Tuhane Ikele me leini kai Ibeteke lokoi be, “Kuebe Pauluse, rilamu yake! Alepae Au ete tamata mei kota Yerusaleme ete meije peneka, kai suke alepae Au ete tamata ndi Roma lekwe.”
11 Na noite seguinte, apareceu-lhe o Senhor e lhe disse: Coragem! Deste testemunho de mim em Jerusalém, assim importa também que o dês em Roma.
12 Esi bobanu beleti, tamata Yahudi sie ilaru esi lupuke lomai eleki esi la kena ruasi be sepo esi bunu Pauluse mosa hoko esi kane pise kinu mosa.
12 Quando amanheceu, coligaram-se alguns judeus e juraram com imprecações não comer nem beber nada, enquanto não matassem Paulo.
13 Tamata rebe esi lupuke lomai mere sie butu ata lesi.
13 Eram mais de quarenta as pessoas que fizeram essa conjuração.
14 Esi keu loko imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru kai esi beteke be, “Ntuana imi, ami la kena ruama peneka be ami kane pise kinu mosa eti roma ami bunu Pauluse.
14 Foram apresentar-se aos sumos sacerdotes e aos cidadãos, dizendo: Juramos solenemente nada comer enquanto não matarmos Paulo.
15 Hoko imi kai elaka maka teu pakala maketaru imi kotie bei solalua rebe Kaisare ipletaesi esi elake leke ikeri Pauluse suike loko imi. Imi ono lelemake be imi suka tneu suikeni mimise. Eleyo ami rakai leke iluake mei loko imi mosare ami bunui peneka.”
15 Vós, pois, ide com o conselho requerer do tribuno que o conduza à vossa presença, como se houvésseis de investigar com mais precisão a sua causa; e nós estamos prontos para matá-lo durante o trajeto.
16 Po Pauluse betai eni nanae mokwaije ilene be esi raka Pauluse kena bunui, hoko ikeu me solaluaru esi otoije eleki ibetekele ete Pauluse.
16 Mas um filho da irmã de Paulo, inteirado da cilada, dirigiu-se à cidadela e o comunicou a Paulo.
17 Pauluse ikoti solalu utune esi elake sae me kai ibeteke lokoi be, “Ntuane, aliku kwete beluke meije loko imi elake mina le isuka beteke sasaisa me etei.”
17 Este chamou a si um dos centuriões e disse-lhe: Leva este moço ao tribuno, porque tem alguma coisa a lhe transmitir.
18 Hoko ikeri kwete beluke mere loko esi elake eleki ibeteke be, “Ntuane, Pauluse rebe isupu alese, ikotiku leke keri kwete beluke meije lokomu, le isuka beteke sasaisa me etemu.”
18 Ele o introduziu à presença do tribuno e lhe disse: O preso Paulo rogou-me que trouxesse este moço à tua presença, porque tem alguma coisa a dizer-te.
19 Solaluaru esi elake mere ikerike kwete beluke mere balaije eleki ikerini lau totonai leke tamata makete sae lene luasi yake eleki itneui be, “Asuka beteke saisa ete aure?”
19 O tribuno, tomando-o pela mão, retirou-se com ele à parte e perguntou: Que tens a dizer-me?
20 Kwete beluke mere ibeteke be, “Ntuane, tamata Yahudiaru esi lupu kena teu lepate esa be esi kotie beimu, leke bobanure akeri Pauluse loko tamata maka teu pakalaru kai esi ono lelemake be esi tneu suikeni mimise.
20 Respondeu-lhe ele: Os judeus têm combinado rogar-te amanhã que apresentes Paulo ao Grande Conselho, como se houvessem de inquirir dele alguma coisa com mais precisão.
21 Po ntuane. Alene lokosi yamina, le namake sie butu ata lesi esi rakai kena bunui me lalane. Kai esi la kena ruasi peneka be esi kane kai kinu mosa sepo esi bunui mosa. Meije esi aknekae kai batuke esi namake abeteke be yele neka.”
21 Mas tu não creias, porque mais de quarenta homens dentre eles lhe armam traição. Juraram solenemente nada comer, nem beber, enquanto não o matarem. Eles já estão preparados e só esperam a tua permissão.
22 Hoko solaluaru esi elake mere ibeteke kenai be, “Abeteke ete au meije asibake ete sae moneka.” Eleki iulake ileu ne.
22 Então o tribuno despediu o moço, ordenando-lhe que a ninguém dissesse que o havia avisado.
23 Eleki solaluaru esi elake ikoti solalu utune esi elake sie luaya eleki iulake luasi be, “Aknekae solalu utuna lua, kai solalu sie butu itu rebe sa kuda, kai solalua utuna lua rebe keri oi. Leke keu lori kota Kaisarea, kena olase sikwa kpetu meije neka.
23 Depois disso, chamou ele dois centuriões e disse-lhes: Preparai duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem a Cesaréia à terceira hora da noite.
24 Kai iulakesi kena aknekae kuda kena Pauluse isa kenae, kai kerini eti iluake kena hlamate roma ntuane Pelikse, gubernure otoi Siriare.”
24 Aprontai também cavalgaduras para Paulo, que tendes de levar com toda a segurança ao governador Félix.
25 Kai solaluaru esi elake mere inatue sulate ete ntuane Pelikse be:
25 E ele escreveu uma carta nestes termos:
26 — ausente —
26 Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix, saúde!
27 — ausente —
27 Esse homem foi preso pelos judeus e estava a ponto de ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a tropa, o livrei, ao saber que era romano.
28 — ausente —
28 Então, querendo saber a causa por que o acusavam, levei-o ao Grande Conselho.
29 — ausente —
29 Soube que era acusado sobre questões da lei deles, sem haver nele delito algum que merecesse morte ou prisão.
30 — ausente —
30 Mas, como tivesse chegado a mim a notícia das traições que maquinavam contra ele, envio-o com urgência a ti, intimando também aos acusadores que recorram a ti. Adeus.
31 Hoko solalua meru esi rana Pauluse lulu esi elake eni pletare eleki esi kerini kena kpetu lope kota Antipatrise.
31 Os soldados, conforme lhes fora ordenado, tomaram Paulo e o levaram de noite a Antipátride.
32 Ele bobanure esi sebeie solalua rebe esi sa kudare sakesa kai Pauluse esi keu siba yo solalu lesinaru esi leu lolete esi otoije ndete Yerusaleme.
32 No dia seguinte, voltaram para a guarnição, deixando que os soldados da cavalaria o escoltassem.
33 Eleki kena solalu rebe esi sa kudare kai Pauluse esi luake ndi kota Kaisarea, esi riluke sulate mere ete ntuane Pelikse, gubernure. Kai esi riluke Pauluse etei.
33 À sua chegada a Cesaréia, entregaram ao governador a carta e apresentaram-lhe também Paulo.
34 Kena gubernure ibaise sulate mere pela itneu Pauluse be, “Abei otoi etia?” Eleki iralake be, “Ntuane. Au bei otoi Kilikia.”
34 Ele, depois de lê-la e perguntar de que província ele era, sabendo que era da Cilícia, disse:
35 Eleki ibeteke loko Pauluse be, “Tamata Yahudia rebe esi liku ale kena pakalare esi luake ete meije mina pine au lene loko ale mimise sa.” Eleki iulake rakai me kamale Herodese.
35 Ouvir-te-ei quando chegarem teus acusadores. Mandou, então, que Paulo fosse guardado no pretório de Herodes.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.