Atos 23
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena Pauluse ilimese tamata maka teu pakala meru, ibeteke be, “Kwalia imi! Eti roma petu meije au ktili kena raka ruaku leke ono dosa moneka. Alla Irekwa lalekue titinai.”
1 Paul nuw Kaniser itihkikin naatu eo, “Taituwau ayu au yawas tutufin etei God matanamaim men kafa’imo erekasiy auman ama na iti boun titamih.” Paul Jerusalem kanisel nahimaimbat tibibabatiy|alt="Paul speaking to council in Jerusalem" src="cn01975B.tif" size="col" loc="Act 23.1" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.1-6"
2 Imame elake eni nane Ananiase iulake tamata rebe esi kele tehaike Pauluse esi papake biruije le ibeteke ele mere.
2 Iti na’at eo basit Firis Gagamin wabin Ananias orot iyab Paul sisibinamaim hibatabat awan roufoforamih iuwih.
3 Eleki Pauluse ibeteke lokoi be, “Alla Ipapake birumue. Alupe lesete tiae rebe catele puti. Mere le arue ete mere kena teu pakala ete au lulu Musa eni pletare po aulake esi papake birukue yo alene auku lepataru mosa. Mere lulu amue makerike mo.”
3 Baise Paul iu, “God o awa boro narufofoforen, yumat rah ana sis! O baibabatiyenayan orot wai, aisim o taiyuw ofafar ibai awau roufoforenamih sabuw kubiyunih!”
4 Tamata rebe esi kele tehaikeni esi beteke lokoi be, “Alepa tiae loko Alla Eni imame elake ele mere yake.”
4 Orot Paul sisibin hibatabat hio, “O God ana Firis Gagamin isan men tur kakafih inao’omih!”
5 Pauluse ibeteke lokosi be, “Kwalia imi, au rekwa be ile imame elake mo. Sepo au rekwa hoko au beteke ele mere mo le Alla eni lepata rebe Musa ilekire esi lepate matai me be, ‘Alepae tiae loko imi elake rebe ipletae imire yake!’ ”
5 Paul iyafutih eo, “Teutuwau ayu men aso’ob i Firis Gagamin. Buk Atamaninamaim eo, ‘O men tur kakafin a sabuw hai bonawiyenayan isan inao’omih.’”
6 Kena iselu tamata maka teu pakala meru irekwasi be leini bei tamata toini Saduki kai leini bei tamata toini Parisi. Hoko ibiue be, “Kwalia imi, au meije bei tamata toini Parisi le auku ntuana menaru lekwe tamata Parisi neka. Petu meije imi teu pakala kenaku le au hlaleke be Alla Iono tamata matale ikwana suike!”
6 Imaibo nati ana maramain Kaniser sabuw Paul inanih, sabuw nati’imaim hiruru’ay afa i Sadducee afa i Pharisee, naatu Paul Kaniser sabuw isah fanan aumetawat eaf eo, “Teituwou! Ayu i Pharisee, naatu Pharisee orot natun. Ayu iti baibatiyen efanamaim abatabat anayabin abitumatum morobone misir maiye ana nuhufot abai ama’am isan!”
7 Kena ilepa pelare tamata toini Parisiaru kai tamata toini Sadukiaru esi rare kai lomai sosoli. Hoko esi larake lomai kena toini lua.
7 Iti na’atube eo ana maramaim, Pharisee naatu Sadducee bairi hitarayouw higam naatu kou’ay hikusib.
8 Le tamata toini Sadukiaru esi beteke be tamata matale ikwana suike moneka, malekate sae mo kai ro sae mo. Po tamata toini Parisiaru esi beteke be meru pusulu me.
8 Anayabin Sadducee tibitumatum sabuw moroboyah boro men hinamisir maiye, naatu tounamatar men tema’am naatu afiy auman en. Baise Pharisee it sawar tounu etei isah tibitumatum.
9 Esi nasuke lomai titinai kai esi biuwe loko lomai. Eleki kuru Torata sie ilaru bei tamata toini Parisi esi kele, rare kai lomai ktili kai esi beteke be, “Ami teu be tamata meije eni sala sasaisa mo! Le sepo malekate pise ro ibeteke etei hoko eni lepate sala mo.
9 Naatu gamin gagamin na’in matar, Ofafar bai’obaiyenayah iyab Pharisee ana kou’ay himisir fanah sib higam hio, “Paul i men abisa ta kakafin sinafumih, men taso’ob afiy o tounamatar ta na hairi hio.”
10 Esi rare kai lomai ktili titinai, solaluaru esi elake rilai le tinake esi bunu Pauluse. Hoko iulake eni solaluaru esi keu lope rana Pauluse bei tamata bokala meru kai esi kerini me esi otoije suike.
10 Gamin ra’at sasa, naatu baiyowayah hai orot ukwarin bir eo, Paul boro hinarab hinatensisib, naatu baiyowayah iuwih hire hin kou’ay wanawanan hirun Paul umahine hiba’aruwih hibai hina hai bar hiyari’ay.
11 Kena esi kpeture Pauluse iselu be Tuhane Ikele me leini kai Ibeteke lokoi be, “Kuebe Pauluse, rilamu yake! Alepae Au ete tamata mei kota Yerusaleme ete meije peneka, kai suke alepae Au ete tamata ndi Roma lekwe.”
11 Nati gugumin Regah na Paul sisibinamaim bat eo “Koufair inab! Jerusalemamaim ayu isou i’orereb na’atube inan Rome imaim ef ta’imon inasinaf inaorerereb.”
12 Esi bobanu beleti, tamata Yahudi sie ilaru esi lupuke lomai eleki esi la kena ruasi be sepo esi bunu Pauluse mosa hoko esi kane pise kinu mosa.
12 Marto, marauman Jew sabuw afa hina hita’imon hiyakitifuw naatu omatanen hiwa’an harew o bay men hinaa hinatom hinama’am Paul hinarab namorobabo.
13 Tamata rebe esi lupuke lomai mere sie butu ata lesi.
13 Sabuw iyab Paul asabunin isan hiyayakitifuw nah etei i 40 na’atube tafanamaim auman.
14 Esi keu loko imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elakaru kai esi beteke be, “Ntuana imi, ami la kena ruama peneka be ami kane pise kinu mosa eti roma ami bunu Pauluse.
14 Imaibo hin firis ukwarih naatu regaregah ai’in biyah hitit hio, “Aki etei omatanen fokarin a’obaifaro bay boro men anaa anama nan Paul ana’asabun imaibo boro bay anaa.
15 Hoko imi kai elaka maka teu pakala maketaru imi kotie bei solalua rebe Kaisare ipletaesi esi elake leke ikeri Pauluse suike loko imi. Imi ono lelemake be imi suka tneu suikeni mimise. Eleyo ami rakai leke iluake mei loko imi mosare ami bunui peneka.”
15 Isan imih boun aki akokok kwa naatu Kaniser bairi tur kwaniyafar Rome Baiyowayan isan Paul nab kwa isa nare nan. Kwanifuw taiyuwin biyanamaim nuwet gewas kwanarouw kwanao nare nan. Baise aki boro efamaim anawa’ir anama’am nanan ana’asabun.”
16 Po Pauluse betai eni nanae mokwaije ilene be esi raka Pauluse kena bunui, hoko ikeu me solaluaru esi otoije eleki ibetekele ete Pauluse.
16 Baise Paul rubin babin natun hiyayanuw nowar basit na barik bar tit run Paul ana tur eowen.
17 Pauluse ikoti solalu utune esi elake sae me kai ibeteke lokoi be, “Ntuane, aliku kwete beluke meije loko imi elake mina le isuka beteke sasaisa me etei.”
17 Naatu Paul sorodiy orot ta isan eaf na iu, “Iti monokai kwabai kwan baiyowayan ukwarin biyan, i tur ta boro ana tur na’owen.”
18 Hoko ikeri kwete beluke mere loko esi elake eleki ibeteke be, “Ntuane, Pauluse rebe isupu alese, ikotiku leke keri kwete beluke meije lokomu, le isuka beteke sasaisa me etemu.”
18 Baiyowayah hai orot gagamin monokai bai in baiyowayan ukwarin biyan tit eo, “Dibur orot Paul eaf arun orot iti abai o isa anan anayabin i boro tur ta nao inanowar.”
19 Solaluaru esi elake mere ikerike kwete beluke mere balaije eleki ikerini lau totonai leke tamata makete sae lene luasi yake eleki itneui be, “Asuka beteke saisa ete aure?”
19 Baiyow hai ukwarin orot uman bai nawiy nabin akisihimo hin naatu ibatiy, “O abisa kukokok boro inao ananowar?”
20 Kwete beluke mere ibeteke be, “Ntuane, tamata Yahudiaru esi lupu kena teu lepate esa be esi kotie beimu, leke bobanure akeri Pauluse loko tamata maka teu pakalaru kai esi ono lelemake be esi tneu suikeni mimise.
20 Orot iya’afut eo, “Jew orot gagagamih etei hibasit maras boro o hinifefeyani Paul inab inare Kaniser hai kou’ayomaim ana yare hinanuwetamih, baise nati i hai baifuwen.
21 Po ntuane. Alene lokosi yamina, le namake sie butu ata lesi esi rakai kena bunui me lalane. Kai esi la kena ruasi peneka be esi kane kai kinu mosa sepo esi bunui mosa. Meije esi aknekae kai batuke esi namake abeteke be yele neka.”
21 Imih hai tur men inanowar, anayabin orot etei 40 tafanamaim auman boro efamaim hinawa’ir hinama hinakaif. Iti oro’orot i omatanen fokarin hio baifaro bay harew hairi boro men hinaa, hinama’am Paul hina’asabunibo bay hinaa harew hinatom. Etei i sinafumih hiyabuna sawar o anot abisa inao’o i hima tekakaif.”
22 Hoko solaluaru esi elake mere ibeteke kenai be, “Abeteke ete au meije asibake ete sae moneka.” Eleki iulake ileu ne.
22 Baiyowayan ukwarin eo, “Men yait ta ana tur ina’owen abisa io anonowar.” Naatu orot iyafar tit in.
23 Eleki solaluaru esi elake ikoti solalu utune esi elake sie luaya eleki iulake luasi be, “Aknekae solalu utuna lua, kai solalu sie butu itu rebe sa kuda, kai solalua utuna lua rebe keri oi. Leke keu lori kota Kaisarea, kena olase sikwa kpetu meije neka.
23 Baiyowayah hai orot gagamih rou’ab eafih hina iuwih eo, “Baiyowayah 200 kwanabow, horse ana orot etei 70, naatu 200 ahay bowayah, kwanabobuna boun gugumin nine korok iti tafaram kwanihamiy kwanan Caesarea kwanatit.
24 Kai iulakesi kena aknekae kuda kena Pauluse isa kenae, kai kerini eti iluake kena hlamate roma ntuane Pelikse, gubernure otoi Siriare.”
24 Horse ta Paul kwanitin afe’en namare naatu kwanatafafar gewas kwanab kwanan Gawan Felix biyan kwanatit kwanitubar.”
25 Kai solaluaru esi elake mere inatue sulate ete ntuane Pelikse be:
25 Imaibo baiyowayah hai ukwarin mare fef kirum eo.
26 — ausente —
26 “Ayu Claudius Lysias, O Felix gawan orot gewas
27 — ausente —
27 Iti orot i Jew sabuw hibai kafa’imo
28 — ausente —
28 Ayu akok i ataso’ob yabin
29 — ausente —
29 Anunuwet men abisa kakafin iwa’an
30 — ausente —
30 Naatu
31 Hoko solalua meru esi rana Pauluse lulu esi elake eni pletare eleki esi kerini kena kpetu lope kota Antipatrise.
31 Baiyowayah hai bowabow hibitih na’atube hisinaf, Paul hibai gugumin wanawanan hinawiy hin kakafih hai wawa’ir ana sou Antipatris imaim hitubar.
32 Ele bobanure esi sebeie solalua rebe esi sa kudare sakesa kai Pauluse esi keu siba yo solalu lesinaru esi leu lolete esi otoije ndete Yerusaleme.
32 Naatu marto baiyowayah ahiwat himatabir maiye hina yarir bar hitit, baise horse hai orot i Paul hinawiy bairi hin.
33 Eleki kena solalu rebe esi sa kudare kai Pauluse esi luake ndi kota Kaisarea, esi riluke sulate mere ete ntuane Pelikse, gubernure. Kai esi riluke Pauluse etei.
33 Hinawiy hina Caesarea hitit fef gawan hitin naatu Paul auman hibai hirun umanamaim hiyai.
34 Kena gubernure ibaise sulate mere pela itneu Pauluse be, “Abei otoi etia?” Eleki iralake be, “Ntuane. Au bei otoi Kilikia.”
34 Gawan fef iyab naatu Paul ibatiy ana tafaram menane na, naatu Paul ana tafaram Silisia’ane rouw eo nonowar ana maramaim
35 Eleki ibeteke loko Pauluse be, “Tamata Yahudia rebe esi liku ale kena pakalare esi luake ete meije mina pine au lene loko ale mimise sa.” Eleki iulake rakai me kamale Herodese.
35 eo, “Ayu boro a kamabiy sabuw hinanabo inao anowar.” Imaibo iuwih hibai hin gawan ana bar gagaminamaim dibur bar hiyari’y.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.