Atos 22

Janji beluke (ALPNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 “Ama kai kwalia imi, au lepa leku sa hoko saisa rebe au beteke ete imire lene loko mina!”
1 “Irmãos e pais”, disse Paulo. “Ouçam-me enquanto apresento minha defesa.”
2 Kena esi lene ilepa kena esi soure hoko pususi ndene. Ibeteke be,
2 Quando o ouviram falar em aramaico, o silêncio foi ainda maior.
3 “Aure tamata Yahudi, rueleku ndi kota Tarsuse me otoi Kilikia, po au ela mei kota Yerusaleme meije. Au supu atetuke mimise bei kuru elake Gamaliele kena iteki ntuana menaru esi Alla Eni pleta rebe Musa ilekiule, eti au ono tamata rebe kerike ete Alla rame lupe imi kena meije neka.
3 Então Paulo disse: “Sou judeu, nascido em Tarso, cidade da Cilícia. Fui criado aqui em Jerusalém e educado por Gamaliel. Como aluno dele, fui instruído rigorosamente em nossas leis e nos costumes judaicos. Tornei-me muito zeloso de honrar a Deus em tudo que fazia, como vocês são hoje.
4 Kai au ono susate ete tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse eti esi mata. Bina mokwai au kerikesi kai au kusuesi kena bui.
4 E fui ao encalço dos seguidores do Caminho, perseguindo alguns até a morte, prendendo homens e mulheres e lançando-os na prisão.
5 Kena yelu rebe au betekele meru, imame elake kai elaka maka teu pakala esi selulu kena matasi ruasi kai ruasi alenakele ete imi be au beteke meije tinai. Au keri sulate beisi ete iteki tamata ndi kota Damsike kena kerike tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse. Leke au kerisi lomei kota Yerusaleme kena hukumesi.
5 O sumo sacerdote e todo o conselho dos líderes do povo podem confirmar isso. Recebi deles cartas para nossos irmãos judeus em Damasco que me autorizavam a trazer os seguidores do Caminho de lá para Jerusalém, em cadeias, para serem castigados.
6 Po kena au keu lorire, kena au tehaike kota Damsike, hitate elake bei ndete lanite ehita keholi au sosoli. Kena mere kwata.
6 “Quando me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma luz muito intensa brilhou ao meu redor.
7 Klolikeku lope tapele kai au lene lepate lokoku be, ‘Sauluse, le mula pine aono susate ete Au?’
7 Caí no chão e ouvi uma voz que me disse: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue?’.
8 Au beteke be, ‘Ale sire, Ntuane?’ Eleki Iralake be, ‘Au meije Yesuse bei Nasarete, rebe aono susate eteIje. Aono susate ete tamata rebe hlaleke loko Aure, hoko mere sakesa kai aono susate ete Aure neka.’
8 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E a voz respondeu: ‘Sou Jesus, o nazareno,
9 Kai tamata rebe esi keu sakesa kai aure, esi selu hitate elake mere, po Eni lepate loko au mere esi nati mo.
9 Os que me acompanhavam viram a luz, mas não entenderam a voz daquele que falava comigo.
10 Au beteke be, ‘Tuhane suke ono saisare?’ Tuhane Ibeteke lokoku be, ‘Akeleke kai siba lori kota Damsike. Ete mere asupu pleta kena saisa rebe suke aonore.’
10 “Então perguntei: ‘Que devo fazer, Senhor?’. “E o Senhor me disse: ‘Levante-se e entre em Damasco, onde lhe dirão tudo que você deve fazer’.
11 Kai au selu sasaisa mo le hitate elake eono mataku maile. Hoko auku ebearu esi kerike balakue kai esi rapaku kusu kota Damsike.
11 “A luz intensa havia me deixado cego, e meus companheiros tiveram de levar-me pela mão a Damasco.
12 Ete mere ile sae me eni nane Ananiase, ihlaleke loko Alla titinai kai iono lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekiule, kai tamata Yahudi rebe esi rue ete mere esi holmatei.
12 Vivia ali Ananias, um homem devoto, dedicado à lei e muito respeitado por todos os judeus da cidade.
13 Iluake lokoku kai ikele tehaikeku kai ibeteke be, ‘Kwaliku, Sauluse, ksina matamu kai selu suike!’ Kena mere neka au supu selu suike.
13 Ele veio, colocou-se ao meu lado e disse: ‘Irmão Saulo, volte a enxergar’. E, naquele mesmo instante, pude vê-lo.
14 Eleki ibeteke be, ‘Iteki ntuana menaru esi Allare Ibitike ale kena selu Yesuse rebe Eni dosa sae mo, kena lene naije kai kena arekwa laleIje.
14 “Então ele disse: ‘O Deus de nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele e para ver o Justo e ouvi-lo falar.
15 Suke alenake saisa rebe aselue kena matamu ruamu kai lene kena tlinamu ruamu ete pusue tamata rebe Yahudi more.
15 Você será testemunha dele, dizendo a todos o que viu e ouviu.
16 Kai tatike takwali yanoma. Akotie loko Tuhane leke Alla Inete amu dosaru moneka kai akele leke au baptisemu kena tanda be alulu Yesuse.’
16 O que está esperando? Levante-se e seja batizado! Fique limpo de seus pecados invocando o nome do Senhor’.
17 Takwali lomei kena au leu mei kota Yerusaleme kai kena au kotie loko Alla me Tuhane Eni Luma sa au selu Tuhane saka nindale au.
17 “Depois que voltei a Jerusalém, estava orando no templo e tive uma visão,
18 Tuhane Ibeteke loko au be, ‘Pauluse, siri nunu bei kota Yerusaleme le tamata Yahudi ete meije esi suka lene alenake Au mo.’
18 na qual o Senhor me dizia: ‘Depressa! Saia de Jerusalém, pois o povo daqui não aceitará seu testemunho a meu respeito’.
19 Au ralake be, ‘Tuhane, esi rekwa be au keu bei tamata Yahudi esi luma ibada sae kena sae kena kusue tamata rebe esi hlaleke lokoMue kena bui kai tetasi.
19 “E eu respondi: ‘Senhor, sem dúvida eles sabem que em cada sinagoga eu prendia e açoitava aqueles que criam em ti.
20 Kai kena Amu maka lulu Stepanuse bunuije au ete mere lekwe kai laleku kena bunuije neka. Kai au pine au raka tamata rebe esi bunuije esi lapu nanukaru.’
20 E quando Estêvão, tua testemunha, foi morto, eu estava inteiramente de acordo. Fiquei ali e guardei os mantos que eles tiraram quando foram apedrejá-lo’.
21 Po Tuhane Ibeteke loko au suike be, ‘Akeu, le Au ulake akeu lau bei meije loko tamata makete rebe tamata Yahudi mo.’ ”
21 “Mas o Senhor me disse: ‘Vá, pois eu o enviarei para longe, para os gentios’”.
22 Pusue esi lene loko Pauluse ilepa eti roma ibeteke tamata Yahudia more, po esi suka lene moneka hoko esi nasu kai kloloe be, “Tamata ele meije bunui! Ono ikwana moneka!”
22 A multidão ouviu Paulo até ele dizer essa palavra. Então começaram a gritar: “Fora com esse sujeito! Ele não merece viver!”.
23 Le esi nasu kuate hoko esi kloloe rame kai esi kahi esi lapu nanukaru kai esi mulae lopone lolete.
23 Gritavam, arrancavam seus mantos e jogavam poeira para o alto.
24 Hoko solalua rebe Kaisare Roma ipletaesi esi elake iulakesi be, “Keri Pauluse kusu kena iteki otoije leke ite tetai kena mekute kai tneui be le mula pine tamata bokala meru esi kloloe lokoi ele mere.”
24 O comandante trouxe Paulo para dentro e ordenou que ele fosse açoitado e interrogado a fim de descobrir por que a multidão tinha ficado tão furiosa.
25 Po kena esi loi kena mekute binatane usai leke esi tetai, ibeteke loko solalu utune esare esi elake be, “Ntuane, auku kbasare sakesa kai kamale eleke Kaisare eni tamataru. Sepo imi teu pakala ete au mosa hoko aulakesi teta au yake mo hoko asupu hukume.”
25 Quando amarravam Paulo para açoitá-lo, ele disse ao oficial que estava ali: “A lei permite açoitar um cidadão romano sem que ele tenha sido julgado?”.
26 Kena solalu utune esi elake ilene mere ikeu beteke kena eni elake be, “Ntuane, Pauluse eni kbasare sakesa kai tamata kota Roma, hoko sepo ite tetai mere ite ono sala peneka.”
26 Ao ouvir isso, o oficial foi ao comandante e perguntou: “O que o senhor está fazendo? Este homem é cidadão romano!”.
27 Eleki solaluaru esi elake iluake loko Pauluse kai ibeteke be,
27 O comandante perguntou a Paulo: “Diga-me, você é cidadão romano?”. Ele respondeu: “Sim, eu sou”.
28 Tamata elake mere ibeteke be, “Auku kbasare sakesa kai Kaisare eni tamataru, au rubue kena belini elake.”
28 “Eu também”, disse o comandante. “E paguei caro por minha cidadania!” Paulo respondeu: “Mas eu sou cidadão de nascimento”.
29 Hoko tamata rebe esi ono kena tneuije esi sele beini sosoli. Kai solaluaru esi elake rilai lekwe le iulake kena lo Pauluse rebe iono sala lulu Roma esi pletare eni kbasare sakesa kai Kaisare eni tamataru.
29 Quando os soldados que estavam prestes a interrogar Paulo ouviram que ele era cidadão romano, retiraram-se de imediato. Até mesmo o comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano, pois tinha mandado amarrá-lo.
30 Ele bobanure solaluaru elake isuka rekwa mimise lekwe be le mula pine tamata Yahudiaru esi tutuke Pauluse. Hoko iulake eni solaluaru kena koti imama elakaru kai elaka maka teu pakalaru leke esi lupu me otoi maka teu pakala. Eleki iulake tie Pauluse eleki esi kerini lokosi.
30 No dia seguinte, o comandante ordenou que os principais sacerdotes se reunissem com o conselho dos líderes do povo. Queria descobrir exatamente qual era o problema, por isso soltou Paulo e mandou que o trouxessem diante deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.