Atos 22

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 “Ama kai kwalia imi, au lepa leku sa hoko saisa rebe au beteke ete imire lene loko mina!”
1 “Tamai’inah, naatu taitu tuwai’inah au wasfafaren ana tur anao kwananowar.”
2 Kena esi lene ilepa kena esi soure hoko pususi ndene. Ibeteke be,
2 Hebrew turamaim eo hinonowar ana veya etei surur binon tar.
3 “Aure tamata Yahudi, rueleku ndi kota Tarsuse me otoi Kilikia, po au ela mei kota Yerusaleme meije. Au supu atetuke mimise bei kuru elake Gamaliele kena iteki ntuana menaru esi Alla Eni pleta rebe Musa ilekiule, eti au ono tamata rebe kerike ete Alla rame lupe imi kena meije neka.
3 “Ayu i Jew orot Tarsus imaim atufuw tafaram Silisia wanawanan, baise Jerusalemamaim ama ara’at. Gamaliel ana bai’obaiyen babanamaim ama, uwatanah hai ofafar etei ayu i’obaiyu, naatu ayu i baibobowenayan orot ta God ana ofafar tur isan, kwa boun iti kwama’am na’atube.
4 Kai au ono susate ete tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse eti esi mata. Bina mokwai au kerikesi kai au kusuesi kena bui.
4 Sabuw iyab ef iti hibi’ufun abow ai’a’akirih arouw asbunubunuwen naatu afa abow ana dibur aya.
5 Kena yelu rebe au betekele meru, imame elake kai elaka maka teu pakala esi selulu kena matasi ruasi kai ruasi alenakele ete imi be au beteke meije tinai. Au keri sulate beisi ete iteki tamata ndi kota Damsike kena kerike tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse. Leke au kerisi lomei kota Yerusaleme kena hukumesi.
5 Firis Gagamin naatu Kaniser tutufin etei abisa ao i hiso’ob turobe. Anayabin i fef hikirum hitu abai an Damaskas wanawanan, sabuw baitumatumayah nati’imaim hima’am fatumih bow na Jerusalem tit isan ayen an.”
6 Po kena au keu lorire, kena au tehaike kota Damsike, hitate elake bei ndete lanite ehita keholi au sosoli. Kena mere kwata.
6 “Ana Damaskas abiyubin auman i’ouyit, naniyan meyemeye marakaw namanamarabe bow marane ra’iy sisibu etei marakaw.
7 Klolikeku lope tapele kai au lene lepate lokoku be, ‘Sauluse, le mula pine aono susate ete Au?’
7 Ayu me yan ara’iy rabu naatu orot ta fanan anowar eo, ‘Saul! Saul! O aisim ayu kubi’a’akiru?’
8 Au beteke be, ‘Ale sire, Ntuane?’ Eleki Iralake be, ‘Au meije Yesuse bei Nasarete, rebe aono susate eteIje. Aono susate ete tamata rebe hlaleke loko Aure, hoko mere sakesa kai aono susate ete Aure neka.’
8 Ayu aibatiy ao ‘Regah o yait? Iyafutu eo,
9 Kai tamata rebe esi keu sakesa kai aure, esi selu hitate elake mere, po Eni lepate loko au mere esi nati mo.
9 Sabuw bairi anan marakaw hi’itin, baise orot ayu isou eo fanan men hinowar.
10 Au beteke be, ‘Tuhane suke ono saisare?’ Tuhane Ibeteke lokoku be, ‘Akeleke kai siba lori kota Damsike. Ete mere asupu pleta kena saisa rebe suke aonore.’
10 Ayu aibatiy, ‘Regah ayu boro abisa anasinaf?’
11 Kai au selu sasaisa mo le hitate elake eono mataku maile. Hoko auku ebearu esi kerike balakue kai esi rapaku kusu kota Damsike.
11 Naatu au sabuw bairi anan umou hibai hinawiyu an Damaskas atit, anayabin marakaw ana bonamanamarin re ayu matou yi ifim.
12 Ete mere ile sae me eni nane Ananiase, ihlaleke loko Alla titinai kai iono lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekiule, kai tamata Yahudi rebe esi rue ete mere esi holmatei.
12 Nati bar meraramaim i orot wabin Ananias God, ana orot ta ma’am, ofafar etei i bobosiyasiyar naatu Jew sabuw nati’imaim hima’am etei i hikakakafiy.
13 Iluake lokoku kai ikele tehaikeku kai ibeteke be, ‘Kwaliku, Sauluse, ksina matamu kai selu suike!’ Kena mere neka au supu selu suike.
13 Na biyou tit sisibu’umaim bat naatu eo, ‘Taiu Saul, mata ekubunai kunuw maiye!’ Mar ta’imon matau kubunai anuw Ananaias a’itin.
14 Eleki ibeteke be, ‘Iteki ntuana menaru esi Allare Ibitike ale kena selu Yesuse rebe Eni dosa sae mo, kena lene naije kai kena arekwa laleIje.
14 Imaibo iuwu eo, ‘Uwatanah hai God o rubini i ana kok o so’ob isan, saise Orot ana Yawas Mutufurin boro ina’itin naatu abisa nao’o o taiyuw tainika fanan inanowar.
15 Suke alenake saisa rebe aselue kena matamu ruamu kai lene kena tlinamu ruamu ete pusue tamata rebe Yahudi more.
15 Anayabin o boro i isan inakubuna, abisa i’itin naatu inonowar sabuw etei hai tur ina’owen.
16 Kai tatike takwali yanoma. Akotie loko Tuhane leke Alla Inete amu dosaru moneka kai akele leke au baptisemu kena tanda be alulu Yesuse.’
16 Imih boun abisa ao inonowar aisim boro inama inakaif? Kumisir bapataito kubai, naatu kuyoyoban a bowabow kakafih ekusouwen.’
17 Takwali lomei kena au leu mei kota Yerusaleme kai kena au kotie loko Alla me Tuhane Eni Luma sa au selu Tuhane saka nindale au.
17 “Ayu amatabir maiye ana Jerusalem atit naatu ayoyoyoban ana maramaim matou bora’ah ina’inanen ta aitin.
18 Tuhane Ibeteke loko au be, ‘Pauluse, siri nunu bei kota Yerusaleme le tamata Yahudi ete meije esi suka lene alenake Au mo.’
18 Nati matou bobora’ah ana maramaim Regah aitin naatu isou eo, ‘Mata nakabiy Jerusalem saisewat inihamiy, anayabin iti’imaim ayu isou inaorereb sabuw boro men hinitumatum.’
19 Au ralake be, ‘Tuhane, esi rekwa be au keu bei tamata Yahudi esi luma ibada sae kena sae kena kusue tamata rebe esi hlaleke lokoMue kena bui kai tetasi.
19 Ayu ai ya’afut ao, ‘Regah sabuw etei hiso’ob ayu Kou’ay Bar ta ta arun atit sabuw iyab o hibitutumi abow arow afatum dibur aya’ay.
20 Kai kena Amu maka lulu Stepanuse bunuije au ete mere lekwe kai laleku kena bunuije neka. Kai au pine au raka tamata rebe esi bunuije esi lapu nanukaru.’
20 Naatu Stephen orot wantoro’ot iti ef isan hirab ana rara re’er ana veya ayu i nati’imaim.’ Ayu auman aisaito hirab morob naatu sabuw iyab hi’a’asabun hai faifuw i ayu abotanen abat.
21 Po Tuhane Ibeteke loko au suike be, ‘Akeu, le Au ulake akeu lau bei meije loko tamata makete rebe tamata Yahudi mo.’ ”
21 Imaibo Regah ayu iuwu eo, ‘O abiyafari inan ef yok Ufun Sabuw isah.’”
22 Pusue esi lene loko Pauluse ilepa eti roma ibeteke tamata Yahudia more, po esi suka lene moneka hoko esi nasu kai kloloe be, “Tamata ele meije bunui! Ono ikwana moneka!”
22 Sabuw hibat Paul eo hinowar in ana tur sawar. Baise iban maiye sabuw hibusuruf hitar koukuw hio? Sa’ab kwabai kwan! Kwa’asabun! Men karam boro nama!”
23 Le esi nasu kuate hoko esi kloloe rame kai esi kahi esi lapu nanukaru kai esi mulae lopone lolete.
23 Hitar koukuw fah sib hai faifuw hibow hirudab, naatu fofob hibow asir hirouw kwanekwan.
24 Hoko solalua rebe Kaisare Roma ipletaesi esi elake iulakesi be, “Keri Pauluse kusu kena iteki otoije leke ite tetai kena mekute kai tneui be le mula pine tamata bokala meru esi kloloe lokoi ele mere.”
24 Baiyowayan hai orot ukwarin iuwih Paul hibai baiyowayah hai bar wanawanan hirun naatu wabirin isan iuwih, saise biyan tababan tao hitanowar ana’an aisim Jew sabuw iti na’atube isan fanah sibisib.
25 Po kena esi loi kena mekute binatane usai leke esi tetai, ibeteke loko solalu utune esare esi elake be, “Ntuane, auku kbasare sakesa kai kamale eleke Kaisare eni tamataru. Sepo imi teu pakala ete au mosa hoko aulakesi teta au yake mo hoko asupu hukume.”
25 Baise wabirinamih hibai hifafatum ana veya Paul baiyowayan hai bonawiyenayan orot ukwarin ta i nati sisibinamaim batabat itin naatu ibatiy, “Orot Rome tafaram bai matuwan isan ana fef bai ema’am, baibatiyinae asir kwanarabirab boro ofafar kwana’astu’ub ai en?”
26 Kena solalu utune esi elake ilene mere ikeu beteke kena eni elake be, “Ntuane, Pauluse eni kbasare sakesa kai tamata kota Roma, hoko sepo ite tetai mere ite ono sala peneka.”
26 Baiyowayah hai bonawiyenayan orot ukwarin iti tur nonowar ana veya in baiyowayah hai orot ukwarin ibatiy, “O abisa inasinafumih? Iti orot i Rome ana fef bai ema’am.”
27 Eleki solaluaru esi elake iluake loko Pauluse kai ibeteke be,
27 Naatu baiyowayah hai orot ukwarin na Paul ibatiy eo, “Kuo anowar, o i Rome ana fef ibai kuma’am?”
28 Tamata elake mere ibeteke be, “Auku kbasare sakesa kai Kaisare eni tamataru, au rubue kena belini elake.”
28 Imaibo baiyowayah hai orot ukwarin eo, “Ayu iti tafaram bai matuwan isan kabay gagamin na’in au fef atubun.” Baise Paul iya’afut eo, “Ayu i Rome wanawanan atufuw.”
29 Hoko tamata rebe esi ono kena tneuije esi sele beini sosoli. Kai solaluaru esi elake rilai lekwe le iulake kena lo Pauluse rebe iono sala lulu Roma esi pletare eni kbasare sakesa kai Kaisare eni tamataru.
29 Sabuw iyab baibatiyinamih hinan marta’imon au’uf hibat. Baiyowayah hai orot ukwarin ana bir ra’at, anayabin Paul Rome ana fef bai ma’am so’oba’e bai fatum.
30 Ele bobanure solaluaru elake isuka rekwa mimise lekwe be le mula pine tamata Yahudiaru esi tutuke Pauluse. Hoko iulake eni solaluaru kena koti imama elakaru kai elaka maka teu pakalaru leke esi lupu me otoi maka teu pakala. Eleki iulake tie Pauluse eleki esi kerini lokosi.
30 Marto mar auman baiyowayah hai orot ukwarin kok taso’ob gewas, aisim Jew sabuw Paul hibubuw hi’u’u kwanikwaniy, Paul hifatum ma’am hirufamen, naatu firis ukwarih Kaniser tutufin etei iuwih hiru’ay. Imaibo Paul bai na nahimaim bat.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.