Atos 16

Janji beluke (ALPNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Eleki Pauluse ikeu sakesa kai Silase lori kota Derbe suike lekwe kai esi siba lori kota Listra. Ndi Listrare Yesuse Eni maka lulua sae eni nane Timotiuse, inaije tamata Yahudi kai ihlaleke loko Yesuse peneka kai amaije tamata Yunani.
1 Chegou a Derbe e depois a Listra. Havia ali um discípulo, chamado Timóteo, filho de uma judia cristã, mas de pai grego,
2 Kai tamata rebe esi hlaleke loko Tuhane me kota Listra kai kota Ikoniume esi rekwa Timotiuse tamata misete.
2 que gozava de ótima reputação junto dos irmãos de Listra e de Icônio.
3 Kai Pauluse isuka kena Timotiuse ikeu sakesa kaini hoko isunateni leke tamata Yahudiaru esi sukai le esi rekwa be amaije tamata Yunani. Pauluse isuka kena Timotiuse ikeu sakesa kaini|src="CN01979b.tif" size="span" loc="Acts 16:1-3" ref="Maka Ulakaru 16:3"
3 Paulo quis que ele fosse em sua companhia. Ao tomá-lo consigo, circuncidou-o, por causa dos judeus daqueles lugares, pois todos sabiam que o seu pai era grego.
4 Eleki esi keu bei kota kena kota me otoi Galatia kena luasi beteke hnaune ete tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse. Hnaune mere pine Yesuse Eni maka ulakaru kai penatuaru esi teue me Yerusaleme. Esi betekele leke esi lulue.
4 Nas cidades pelas quais passavam, ensinavam que observassem as decisões que haviam sido tomadas pelos apóstolos e anciãos em Jerusalém.
5 Kai ele mere hoko akbere tamata toini rebe esi hlaleke loko Yesuse laleusu leke esi hlaleke ktili loko Yesuse kai pela petu esi tapa boka rame.
5 Assim as igrejas eram confirmadas na fé, e cresciam em número dia a dia.
6 Eleki Pauluse kai sie rebe esi keu sakesa kaine, esi keue otoi Prigia kai otoi Galatia, le Ro Misete Ilakesi kena esi lepae Alla Eni lepataru me otoi Asia.
6 Atravessando em seguida a Frígia e a província da Galácia, foram impedidos pelo Espírito Santo de anunciar a palavra de Deus na {província da} Ásia.
7 Eleki kena esi roma me otoi Misia kai otoi Bitinia esi ote, lalesi kena esi kusu lope otoi Bitinia. Po Yesuse Eni Rore Ilakesi kena kusu otoi mere.
7 Ao chegarem aos confins da Mísia, tencionavam seguir para a Bitínia, mas o Espírito de Jesus não o permitiu.
8 Hoko esi lia bei otoi Misia eleki esi luake ndi kota Troase.
8 Depois de haverem atravessado rapidamente a Mísia, desceram a Trôade.
9 Eleki kena kpeture Pauluse iselu be tamata Makedonia sae me ikele tehaikeni kai ikotie titinai be, “Asabu meite lomei Makedonia loko ami mina kai tapa ami!”
9 De noite, Paulo teve uma visão: um macedônio, em pé, diante dele, lhe rogava: Passa à Macedônia, e vem em nosso auxílio!
10 Eleki kena Pauluse iselu mere pelare, ibetekele ete au, Lukase kai eni ebearu. Hoko ami aknekae sosoli kena sabu lora otoi Makedonia, le bei selu mere ami natie be Alla Ikoti ami kena lepae Sou Misete ete tamata meru.
10 Assim que teve essa visão, procuramos partir para a Macedônia, certos de que Deus nos chamava a pregar-lhes o Evangelho.
11 Eleki ami keu bei me kota Troase ami sai lora nusa Samotrake, eleki ele bobanure ami tati ndau kota Neapolise,
11 Embarcados em Trôade, fomos diretamente à Samotrácia e no outro dia a Neápolis;
12 eleki bei mere ami siba lori kota Pilipi. Kota mere ela lakwai esa me otoi Makedonia kai Kamale Kaisare eni tamata elakaru esi onoe kai esi kbasaele. Eleki ami rue petua ilaru kena kota mere.
12 e dali a Filipos, que é a cidade principal daquele distrito da Macedônia, uma colônia {romana}. Nesta cidade nos detivemos por alguns dias.
13 Kena petu pleije ami lia kotare esi meture eleki keu lulu kwele leini me kotare esi mulini, le ami noake be ete mere ami tetue tamata Yahudiaru esi otoi kena kotie loko Alla. Eleki ami tetue otoi kena kotie loko Alla. Hoko ami rue kai ami lepa kai bina rebe esi lupuke lomai ete mere.
13 No sábado, saímos fora da porta para junto do rio, onde pensávamos haver lugar de oração. Aí nos assentamos e falávamos às mulheres que se haviam reunido.
14 Eleki bina sae beisi, eni nane Lidia bei kota Tiatira, ile maka abelie obite mahmelane rebe esi belini elake, kai masike ile tamata Yunani po ihlaleke loko Alla rame. Ilene Pauluse eni lepate bei Allare lekwe, hoko Tuhane ibuka laleije hoko saisa rebe Pauluse ibetekele ilene loko mimise kai ihlaleke loko Yesuse.
14 Uma mulher, chamada Lídia, da cidade dos tiatirenos, vendedora de púrpura, temente a Deus, nos escutava. O Senhor abriu-lhe o coração, para atender às coisas que Paulo dizia.
15 Eleki esi baptise Lidia kai pusue eni luma toini. Eleki ilui ami be, “Ama, sepo imi noake be au hlaleke loko Yesuse titinai, hoko mai imi rue me auku luma.” Irare kai ami rame eti ami lene lokoi.
15 Foi batizada juntamente com a sua família e fez-nos este pedido: Se julgais que tenho fé no Senhor, entrai em minha casa e ficai comigo. E obrigou-nos a isso.
16 Eleki kena rebai sae me ami keu me otoi ibada mere, ami tetue bina makerike sae me, ro tiare ekbasaeni hoko iono nau kena rekwa saisa rebe eono kena petua susuike. Bina mere ibeteke saisa rebe tatike pine eono hoko isupu kepena boka ete tamata rebe bina mere ikerike eteije.
16 Certo dia, quando íamos à oração, eis que nos veio ao encontro uma moça escrava que tinha o espírito de Pitão, a qual com as suas adivinhações dava muito lucro a seus senhores.
17 Eleki bina mere ikeu lulu Pauluse kai ami mulima kai ikloloe loko ami be, “Tamata meiju Alla rebe Eni kbasa elake titinaije Eni maka ulaka. Esi luake lomei kena esi beteke ete kwali kai betaya imi be kena supu hlamate eliare.
17 Pondo-se a seguir a Paulo e a nós, gritava: Estes homens são servos do Deus Altíssimo, que vos anunciam o caminho da salvação.
18 Kai bina mere iono ele mere petua ilaru. Po kena Pauluse itahane rua bina mere ikwalere moneka, eleki ihali loko bina mere kai ibeteke loko ro tiare be, “Au pletae asiri bei bina mere kena Yesuse Kristuse Eni kbasare.” Eleki ro tiare esiri sosoli bei bina mere.
18 Repetiu isto por muitos dias. Por fim, Paulo enfadou-se. Voltou-se para ela e disse ao espírito: Ordeno-te em nome de Jesus Cristo que saias dela. E na mesma hora ele saiu.
19 Eleki kena tamata rebe bina mere ikerike eteise, esi rekwa be kepene kusu etesi moneka, hoko esi kerike Pauluse kai Silase eleki esi keri luasi me otoi kena tetue lomai me kotare loko tamata rebe ikbasare leke esi tneu luasi.
19 Vendo seus amos que se lhes esvaecera a esperança do lucro, pegaram Paulo e Silas e levaram-nos ao foro, à presença das autoridades.
20 Eleki kena esi bete luasi loko kamale Kaisare eni tamata elaka rebe esi kbasae kota mere, esi beteke be, “Ntuana! Tamata meiju esi atia iteki kota meije, siere tamata Yahudi,
20 Em seguida, apresentaram-nos aos magistrados, acusando: Estes homens são judeus; amotinam a nossa cidade.
21 Kai esi atetuke esi atata rebe tebike bei ite tamata Romaru iteki hukume. Esi atata meru ite tamata Roma suka kai ono lulu mo.”
21 E pregam um modo de vida que nós, romanos, não podemos admitir nem seguir.
22 Kai tamata boka esi kele rare kai luasi. Eleki tamata elaka meru esi ulake neha luasi lapunaru bei nanakwalaisu kai hbali luasi.
22 O povo insurgiu-se contra eles. Os magistrados mandaram arrancar-lhes as vestes para açoitá-los com varas.
23 Eleki kena hbalisi rebai bokala peneka, eleki kusu luasi kena bui. Kai buije esi elake isupu pleta kena raka luasi mimise.
23 Depois de lhes terem feito muitas chagas, meteram-nos na prisão, mandando ao carcereiro que os guardasse com segurança.
24 Hoko lulu pleta mere, buije esi elake iulake kusue luasi kena buije esi sokati mpai lale lakwai esa. Kai esi lota luasi lelalaru kena ai kurule. Pauluse kai Silase luasi kusu bui|src="CN01988b.tif" size="span" loc="Acts 16:24" ref="Maka Ulakaru 16:24"
24 Este, conforme a ordem recebida, meteu-os na prisão inferior e prendeu-lhes os pés ao cepo.
25 Eleki kasuke kena kpetu tlai Pauluse kai Silase luasi kotie loko Alla kai luasi menani isike Alla. Tamata bui maketaru esi lene luasi menanire lekwe.
25 Pela meia-noite, Paulo e Silas rezavam e cantavam um hino a Deus, e os prisioneiros os escutavam.
26 Kena mere sosoli neka isu elake titinai eono eti buije esi uweije nlisu, kai pusue esi metuaru baeke kai rantea rebe ulohoke tamata buiaru plesute pusulu.
26 Subitamente, sentiu-se um terremoto tão grande que se abalaram até os fundamentos do cárcere. Abriram-se logo todas as portas e soltaram-se as algemas de todos.
27 Eleki buije esi elake hkutukeni eleki ibetu. Eleki kena iselu buije esi meturu baeke, hoko ineha eni sari nanuke leke iono kena ibunu ruai le ibetinake tamata buiaru pususi naya peneka hoko isupu hukume matale.
27 Acordou o carcereiro e, vendo abertas as portas do cárcere, supôs que os presos haviam fugido. Tirou da espada e queria matar-se.
28 Po Pauluse ikloloe lokoi be, “Aatia ruamu yake le ami pusuma mei.”
28 Mas Paulo bradou em alta voz: Não te faças nenhum mal, pois estamos todos aqui.
29 Eleki buije esi elake iulake keri lampu lopai lale, eleki rareleini itatu me Pauluse kai Silase lua oaisu.
29 Então o carcereiro pediu luz, entrou e lançou-se trêmulo aos pés de Paulo e Silas.
30 Eleki ibete luasi siri lori muli kai ibeteke be, “Ntuana lua, au ono saisa leke au supu hlamate?”
30 Depois os conduziu para fora e perguntou-lhes: Senhores, que devo fazer para me salvar?
31 Eleki luasi ralake be, “Ahlaleke loko iteki Tuhane Yesuse Kristuse hoko asupu hlamate kai amu luma toini lekwe.”
31 Disseram-lhe: Crê no Senhor Jesus e serás salvo, tu e tua família.
32 Eleki Pauluse kai Silase luasi beteke Tuhane Eni lepataru etei kai ete pusue eni luma toini.
32 Anunciaram-lhe a palavra de Deus, a ele e a todos os que estavam em sua casa.
33 Eleki kena kpetu mere neka buije esi elake ikeri luasi kena koa luasi lakwaiju. Eleki ruai kai pusue tamata me eni lumare baptisesi sosoli.
33 Então, naquela mesma hora da noite, ele cuidou deles e lavou-lhes as chagas. Imediatamente foi batizado, ele e toda a sua família.
34 Eleki ikerisi me eni luma, eleki itola manane etesi leke esi kane. Kai laleije ndina titinaije neka le ruai kai eni luma toini pususi hlaleke loko Yesuse peneka.
34 Em seguida, ele os fez subir para sua casa, pôs-lhes a mesa e alegrou-se com toda a sua casa por haver crido em Deus.
35 Kena pita peneka tamata elaka me kota meru esi ulake polisi lora buije kena beteke ete buije esi elake be sirie tamata lua meru.
35 Quando amanheceu, os magistrados mandaram os lictores dizer: Solta esses homens.
36 Eleki buije esi elake ibeteke naune mere ete Pauluse be, “Tamata elake rebe esi kbasae kotare esi ulake kena sirie imi lua. Hoko imi lua siri kena meije neka kai keu kena hlamate.”
36 O carcereiro transmitiu essa mensagem a Paulo: Os magistrados mandaram-me dizer que vos ponha em liberdade. Saí, pois, e ide em paz.
37 Po Pauluse ibeteke loko polisia meru be, “Amire tamata Roma. Sae iteu pakala ete ami mosa, yo esi hbali ami me tamata bokala oasi peneka kai esi kusu ami kena bui. Kai meije esi ulake kena ami keu andeneke neko? Saisa mo! Sebeie ruasi lomei kena esi sirie ami.”
37 Mas Paulo replicou: Sem nenhum julgamento nos açoitaram publicamente, a nós que somos cidadãos romanos, e meteram-nos no cárcere, e agora nos lançam fora ocultamente... Não há de ser assim! Mas venham e soltem-nos pessoalmente!
38 Eleki polisia meru esi beteke mere ete tamata elaka me kota mere. Kena esi lene be Pauluse kai Silase tamata Roma, hoko rilasi.
38 Os lictores deram parte dessas palavras aos magistrados. Estes temeram, ao ouvir dizer que eram romanos.
39 Eleki esi luake kotie sala bei luasi eleki esi keri luasi siri kai esi beteke ete luasi leke esi siri bei kota mere.
39 Foram e lhes falaram brandamente. Pedindo desculpas, rogavam-lhes que se retirassem da cidade.
40 Eleki luasi keu bei bui mere kai luasi keu me Lidia eni luma. Eleki kena luasi tetue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere kai akbere laleisu, eleki esi keu bei kotare ne.
40 Saindo do cárcere, entraram em casa de Lídia, onde reviram e consolaram os irmãos. Depois partiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.