Atos 16
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki Pauluse ikeu sakesa kai Silase lori kota Derbe suike lekwe kai esi siba lori kota Listra. Ndi Listrare Yesuse Eni maka lulua sae eni nane Timotiuse, inaije tamata Yahudi kai ihlaleke loko Yesuse peneka kai amaije tamata Yunani.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 Kai tamata rebe esi hlaleke loko Tuhane me kota Listra kai kota Ikoniume esi rekwa Timotiuse tamata misete.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Kai Pauluse isuka kena Timotiuse ikeu sakesa kaini hoko isunateni leke tamata Yahudiaru esi sukai le esi rekwa be amaije tamata Yunani. Pauluse isuka kena Timotiuse ikeu sakesa kaini|src="CN01979b.tif" size="span" loc="Acts 16:1-3" ref="Maka Ulakaru 16:3"
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Eleki esi keu bei kota kena kota me otoi Galatia kena luasi beteke hnaune ete tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse. Hnaune mere pine Yesuse Eni maka ulakaru kai penatuaru esi teue me Yerusaleme. Esi betekele leke esi lulue.
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Kai ele mere hoko akbere tamata toini rebe esi hlaleke loko Yesuse laleusu leke esi hlaleke ktili loko Yesuse kai pela petu esi tapa boka rame.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Eleki Pauluse kai sie rebe esi keu sakesa kaine, esi keue otoi Prigia kai otoi Galatia, le Ro Misete Ilakesi kena esi lepae Alla Eni lepataru me otoi Asia.
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Eleki kena esi roma me otoi Misia kai otoi Bitinia esi ote, lalesi kena esi kusu lope otoi Bitinia. Po Yesuse Eni Rore Ilakesi kena kusu otoi mere.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Hoko esi lia bei otoi Misia eleki esi luake ndi kota Troase.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Eleki kena kpeture Pauluse iselu be tamata Makedonia sae me ikele tehaikeni kai ikotie titinai be, “Asabu meite lomei Makedonia loko ami mina kai tapa ami!”
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 Eleki kena Pauluse iselu mere pelare, ibetekele ete au, Lukase kai eni ebearu. Hoko ami aknekae sosoli kena sabu lora otoi Makedonia, le bei selu mere ami natie be Alla Ikoti ami kena lepae Sou Misete ete tamata meru.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Eleki ami keu bei me kota Troase ami sai lora nusa Samotrake, eleki ele bobanure ami tati ndau kota Neapolise,
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 eleki bei mere ami siba lori kota Pilipi. Kota mere ela lakwai esa me otoi Makedonia kai Kamale Kaisare eni tamata elakaru esi onoe kai esi kbasaele. Eleki ami rue petua ilaru kena kota mere.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Kena petu pleije ami lia kotare esi meture eleki keu lulu kwele leini me kotare esi mulini, le ami noake be ete mere ami tetue tamata Yahudiaru esi otoi kena kotie loko Alla. Eleki ami tetue otoi kena kotie loko Alla. Hoko ami rue kai ami lepa kai bina rebe esi lupuke lomai ete mere.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Eleki bina sae beisi, eni nane Lidia bei kota Tiatira, ile maka abelie obite mahmelane rebe esi belini elake, kai masike ile tamata Yunani po ihlaleke loko Alla rame. Ilene Pauluse eni lepate bei Allare lekwe, hoko Tuhane ibuka laleije hoko saisa rebe Pauluse ibetekele ilene loko mimise kai ihlaleke loko Yesuse.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Eleki esi baptise Lidia kai pusue eni luma toini. Eleki ilui ami be, “Ama, sepo imi noake be au hlaleke loko Yesuse titinai, hoko mai imi rue me auku luma.” Irare kai ami rame eti ami lene lokoi.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Eleki kena rebai sae me ami keu me otoi ibada mere, ami tetue bina makerike sae me, ro tiare ekbasaeni hoko iono nau kena rekwa saisa rebe eono kena petua susuike. Bina mere ibeteke saisa rebe tatike pine eono hoko isupu kepena boka ete tamata rebe bina mere ikerike eteije.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Eleki bina mere ikeu lulu Pauluse kai ami mulima kai ikloloe loko ami be, “Tamata meiju Alla rebe Eni kbasa elake titinaije Eni maka ulaka. Esi luake lomei kena esi beteke ete kwali kai betaya imi be kena supu hlamate eliare.
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 Kai bina mere iono ele mere petua ilaru. Po kena Pauluse itahane rua bina mere ikwalere moneka, eleki ihali loko bina mere kai ibeteke loko ro tiare be, “Au pletae asiri bei bina mere kena Yesuse Kristuse Eni kbasare.” Eleki ro tiare esiri sosoli bei bina mere.
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Eleki kena tamata rebe bina mere ikerike eteise, esi rekwa be kepene kusu etesi moneka, hoko esi kerike Pauluse kai Silase eleki esi keri luasi me otoi kena tetue lomai me kotare loko tamata rebe ikbasare leke esi tneu luasi.
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 Eleki kena esi bete luasi loko kamale Kaisare eni tamata elaka rebe esi kbasae kota mere, esi beteke be, “Ntuana! Tamata meiju esi atia iteki kota meije, siere tamata Yahudi,
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 Kai esi atetuke esi atata rebe tebike bei ite tamata Romaru iteki hukume. Esi atata meru ite tamata Roma suka kai ono lulu mo.”
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Kai tamata boka esi kele rare kai luasi. Eleki tamata elaka meru esi ulake neha luasi lapunaru bei nanakwalaisu kai hbali luasi.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Eleki kena hbalisi rebai bokala peneka, eleki kusu luasi kena bui. Kai buije esi elake isupu pleta kena raka luasi mimise.
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Hoko lulu pleta mere, buije esi elake iulake kusue luasi kena buije esi sokati mpai lale lakwai esa. Kai esi lota luasi lelalaru kena ai kurule. Pauluse kai Silase luasi kusu bui|src="CN01988b.tif" size="span" loc="Acts 16:24" ref="Maka Ulakaru 16:24"
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Eleki kasuke kena kpetu tlai Pauluse kai Silase luasi kotie loko Alla kai luasi menani isike Alla. Tamata bui maketaru esi lene luasi menanire lekwe.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Kena mere sosoli neka isu elake titinai eono eti buije esi uweije nlisu, kai pusue esi metuaru baeke kai rantea rebe ulohoke tamata buiaru plesute pusulu.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Eleki buije esi elake hkutukeni eleki ibetu. Eleki kena iselu buije esi meturu baeke, hoko ineha eni sari nanuke leke iono kena ibunu ruai le ibetinake tamata buiaru pususi naya peneka hoko isupu hukume matale.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Po Pauluse ikloloe lokoi be, “Aatia ruamu yake le ami pusuma mei.”
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Eleki buije esi elake iulake keri lampu lopai lale, eleki rareleini itatu me Pauluse kai Silase lua oaisu.
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 Eleki ibete luasi siri lori muli kai ibeteke be, “Ntuana lua, au ono saisa leke au supu hlamate?”
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Eleki luasi ralake be, “Ahlaleke loko iteki Tuhane Yesuse Kristuse hoko asupu hlamate kai amu luma toini lekwe.”
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 Eleki Pauluse kai Silase luasi beteke Tuhane Eni lepataru etei kai ete pusue eni luma toini.
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 Eleki kena kpetu mere neka buije esi elake ikeri luasi kena koa luasi lakwaiju. Eleki ruai kai pusue tamata me eni lumare baptisesi sosoli.
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Eleki ikerisi me eni luma, eleki itola manane etesi leke esi kane. Kai laleije ndina titinaije neka le ruai kai eni luma toini pususi hlaleke loko Yesuse peneka.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Kena pita peneka tamata elaka me kota meru esi ulake polisi lora buije kena beteke ete buije esi elake be sirie tamata lua meru.
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Eleki buije esi elake ibeteke naune mere ete Pauluse be, “Tamata elake rebe esi kbasae kotare esi ulake kena sirie imi lua. Hoko imi lua siri kena meije neka kai keu kena hlamate.”
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Po Pauluse ibeteke loko polisia meru be, “Amire tamata Roma. Sae iteu pakala ete ami mosa, yo esi hbali ami me tamata bokala oasi peneka kai esi kusu ami kena bui. Kai meije esi ulake kena ami keu andeneke neko? Saisa mo! Sebeie ruasi lomei kena esi sirie ami.”
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Eleki polisia meru esi beteke mere ete tamata elaka me kota mere. Kena esi lene be Pauluse kai Silase tamata Roma, hoko rilasi.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Eleki esi luake kotie sala bei luasi eleki esi keri luasi siri kai esi beteke ete luasi leke esi siri bei kota mere.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Eleki luasi keu bei bui mere kai luasi keu me Lidia eni luma. Eleki kena luasi tetue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere kai akbere laleisu, eleki esi keu bei kotare ne.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.