Mateus 22

Mahanji Bible (ZGA_MUL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 UYeisu pu akhamula hange akhanchova nufihwani hata, “
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 Uludeva lwa khukyanya luhwanine ndunkuludeva uviatelikhe ifinu vutenghulani vwa munu viatolangha udala.
2 — O
3 Pu akhavasuha avavombi vamwene vakhaveilanghe aveilangiwa ukhwincha khwilya eikhyakhulya ekhitelekhiwe eikhyavutenghulani pu avanu voni vakhabela.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Unkuludeva pwakhasuha khange avavombi avange, akhavavula. Akhata “Mukhavavule voni aveilwangwa, mulole, pumeitesaminche ifinufya vutolani. Isenga nchangho ni finge ifinu ifinonile, fiheinjiwe pu fyoni neimalile ukhufitesania pu mwinchanghe khuvutengulani tuhovokhe paninie.”
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Pu leino aveilangwa avo savaleikhuyi sangeila einyielango pu valeikhwiluteila nu yunge ukhwa sanghie, umo aluteile khukhyalo khwileima uyunge akhuluta khukhedengha.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Avange avuvasinghile puvakhavasambukhila avavombi avasuhiwe vakhavabuda. Pu leino unkuludeva ula akalile fincho.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Pu akhasuha eikhipungha khya mwene, eikhya valwa linghoha ukhuluta khukhuvabuda vala voni avabudi vavavombi va mwene nukhuyanja uvunjenge vwavo nu mwoto.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Puleino akhavavula avavombi vamwene akhata, “Uluhekhelo lwakhulya ifyavute, ngulani lufikhe aveilangwa savanonghile.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Pu leino mulutanghe na munjeila malekhano eincha misevo voni uvuya khiva mukhuvavona muveilangenghe vinchange khuhekhela uvutengulani.”
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Avombi vala puvakhaluta pa njeila eimbaha vakhaveilanghe voni avavikhuvavona avangholofu na vavivi. Uluhekhe khela lwa vutenghulani pulukhadengha avanu vuvingi avanghenji.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 Pu leino avile eingile unkuludeva ula khwilola avanghenji, vamwene pwakha vuna munyumba ya vulenghulani eiyaluhekhelo mwale umo uveisafwalile eimienda einghya luhekhelo lwa vutenghulani!
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Pu Unkuludeva akhambuncha akhata, 'Imanyani, vangho vwingile ndakheikhi umu nuve nsufwalile eimienda nghya vutenghulani?' Pu umunu uywa sanchove khinu akhava eikelile ukhuva pala pavutenghulani.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Pu unkuludeva akhavavula avavombi vamwene akhata, '“Munkunge umunu uyu amavokho nanghamalunde pu mutanghe khunji khuhisi pu ukhwa khukhwiva nulukuto nulunghaduncho lwa mino.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Ulwakhuva aveilangiwa veingi avahalwa vadebe.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Pu ava Falisai vakhahengha vakhuluta nukhisavania umuyakhiva vikhumwibateila u Yeisu mumanyu ngha mwene.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Pu ava Falisai vakhasuha avakongi vavo navanya Heloti. Pukhanchita khwa Yeisu, “Manyisi, tulumanyile ukhuta uve ulei munu vayeilwei, nukhuta vumanyesya uvunonghwe vwa Nguluve vumanyeisya mumbwayeilweli. Hange savudwada uvuvaha vwa munu uvei avenchangha pakhuva savwilola khumiho umunu umwa velile.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Pu leinou Yeisu utuvule vwa vona ndhakeikhi? Panonghile, unkusanguncha nukhusongha eisongho khwa kesali pamo mwikho?”
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Pu leino u Yeisu avumanyile uvvivi vwavo pu akhata, “Kheikhi munkhungela mweivangalukhi umwe?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Mume eindalama ya songo neilole puvakhapa eidinali.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 U Yeisu akhavavuncha, “Khiwani khyani eikhi?”
20 e ele perguntou:
21 Pu vakhamula vakhata, “Khihwani Khya Kesali.”Pu humbe muhombenge khwa kesali ifyavukesali vwa mwene nei fya Nguluve mupe UNguluve.”
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Vavile vapolikhe ewo vadenghile fincho puvakhandekha vakhanja ukhuluta.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Pu eikhinghono eikhyo vakhinchaava Sadukai khwa Yeisu, avanu avavita vusikhuli uvunchikha, pu avavakhambuncha,
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Vakhata, “Manyisi, u Mose atile, umunu angafwe khita hola mwana ulukololwe ahalanghe udala ufwile pu angh'olele ulukololwe umwana.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Pu khulyufwe kwale navana munu lekhela khumo. utanchi atolile udala pwakhafwa khitahola umwana. Pu akhandekhela ulukololwe udala.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Pu yeikhava vuvuvwa nayulukololwe uva veilei vope na yuvadatu, pu voni saba yeikha vulevule savahole mwana.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Pu leino udala vope nghukhafikha useikhi nghwa khufwa akhafwa.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Pu leino khuvandukha valava vanchukhile voni pwa lava idala vani? Pakhuva voni lekhela khumo vale nave.”
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Pu u Yeisu akhavamula akhata mwiyangha, “Mwiyangha pakhuva sambumanyile uvusimbe na nghamakha ngha Nguluve.
29 Jesus respondeu:
30 Pu u Yeisu akhavavula akhata, khuvunchukha khusikhuli ukhutila khuve khuvu kha pu leino viva ndavasuhwa va Nguluve khukyanya.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Hange pakhulongu ya vunhukha, samwembile eilimenyu eilinchoviwe nu Nguluve eiliita, Une neilei
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 Nguluve va Abrahamu, neilei Nguluve va Isikakha, neileiNguluve va Yakobo? U Nguluve sa Nguluve vavafwile pu Nguluve vavumi.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Pu ululundamano vavile vapulikhe ewo vadenghile fincho.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Pu ava Farisai vavile vapulekhe ukhuta ava Sadukai, vavemilwe puvakhalundamana ava Farisai, vakhinchofanja.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Pu umo, mwene umanyi va ndanghilo pu akhavunja elimenyu pakhunghela.
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “Pu akhata imanyisi, lyululanghilo luleikhu uluvaha ukhuluteila khunchinge mundangheilo?”
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 U Yeisu pwakhamula akhata, “Ungananghe u Nguluve vakho nei numbula yakho yoni, na nghutima nghwakho nghyoni, na masagho ngha luhala lwakho lwoni.
37 Jesus respondeu:
38 Ulu lyululanghilo uluvaha hange lulei mbulongolo.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Ulwa veilei luhwanine nulwa lyope lyu ulu - Unghananghe unino nduvu vwi nghanile yuve.
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Eindanghilo nchoni eincha va nyamalangho muncheilotikhe mundangeilo eveilei inchi.”
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Pu ava Farisai vavalundamine pupaninie, U Yeisu akhavavuncha eilimenyu. Akhata,
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 “Pu!, musongha ndakheikhi ukhukongana nu keileisite? U mwene nswambe vani?” Pu avene vakhamula vakhata, “Nswambe va Daveite.”
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Pu ndakheikhi, “U Daveite einchovela mwamepo ukhuta, 'U Nkuludeva ambulile u Nkuludeva vango,'
43 Jesus tornou a perguntar:
44 Akhata tama khukhivokho khyango eikhya khundyo, punikhuvaveikhangha avatavangwa vakho pasi pa malunde nghakho.'”?”
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Pu leino eingave u Daveite inchova ita veinkuludeva va mwene, “Pu ivenchangha nswambe va mwene?”
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Pu sa nghele umunu nayumo ukhwamula limenyu, hange ukhuhumangha eikhinghono khila sanghele munu ukhuvuncha limenyu.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.