Mateus 15
zak (ZAK) vs NTLH
1 Ambe, Abhafarisayo abharebhe na abheegya bhe emigiro gya Musa bhakarweera Yerusaremu bhakaaza ku Yeesu, bhakamubhuurya,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Kwaki abhaanabheega bhaazo bharasarya eziisiira zino bhazaazi bheetu bhakatutigira? Bhayo bhararya ebhyaakurya, nawe bhatakwiisaabha amabhoko gaabhu kyeego ekweenderwa!”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Yeesu akabhakyoora, “Kwaki na neemwe murasarya obhuswaagyo bhwa Taatabhugya kwo okutuniirira eziisiira zyeenyu?
3 Jesus respondeu:
4 Taatabhugya abhugiri, ‘Obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ Kweeki abhugiri, ‘Wowoosi wuno akumutuka wiise kasi nyoko waabhu, areenderwa yiitwe.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Nawe emwe murabhuga kubha, omuutu ariikiriribhwa kumubhuurira wiise kasi nina waabhu, ‘Ebhigiro bhino niari ndanagya okukusakirya, nimariri okubhiruusya ku Taatabhugya.’
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Kweego mureegya kubha, omuutu atakweenderwa kumusuuka wiise kasi nina waabhu. Nawe kuyo nikwe okuzeera engʼana ya Taatabhugya kwo okutuniirira eziisiira zyeenyu.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Emwe abhabheehi! Taatabhugya akagaamba obhuheene iguru weenyu okuhitira omurooti waaye Isaya,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Abhaatu bhano bharanisuuka kwa amangʼana ego,
8 “Deus disse:
9 Bharaniseengera bhusa,
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Ambe, Yeesu akabhirikira esaango ya abhaatu, akabhabhuurira,
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 “Muniitegeerere bhuzomu, na mumenye amangʼana gano nikubhabhuurira! Bhitari bhigiro bhino bhikusikira mumunwa nibhyo bhikumukira omuutu. Nawe, amangʼana gano gakurwa mumunwa, nigo gakumukira omuutu.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Niho abhaanabheega bha Yeesu bhakagya kweewe, bhakamubhuurya, “Omenyiri kubha Abhafarisayo hano bhakiigwa amangʼana gaazo, bhakabhiihirirwa bhukongʼu?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Yeesu akabhakyoora, “Ebhituutu bhyobhyoosi bhino Taata waane wa mwiisaaro ataabhyeemirye, arabhiiha.
13 Jesus respondeu:
14 Mubhatige bhayo! Ebho ni kya abhakaangati abhahoku bhano bhakukaangata abhahoku. Eraabhe omuhoku arakaangata omuhoku omurikyaaye, bhoosi bhabhiri bharatubhira mwiiruuma.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Ambe, Petero akamubhuurira Yeesu, “Tugarurire ekireengyo kiyo.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Yeesu akamukyoora, “Naabhe emwe mutana amangʼeeni go okumenya ekireengyo kirya?
16 Jesus disse:
17 Mutamenyiri kubha kyokyoosi kino kikusikira mumunwa, kihaasikira muunda yo omuutu, kyaamwe kihaareka mumubhiri gwaaye?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Nawe kyokyoosi kino kikureka mumunwa gwo omuutu, kirarwa mukoro yaaye. Kiyo nikyo kikugirya omuutu kubha makire.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Mukoro yo omuutu, nimwe muyo gakurwa amiiseego mabhiihu, obhwiiti, obhuseebheeti, obhutuungiri, obhwiibhi, obhumenyeekererya bhwo orurimi na amatuki.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Goosi gayo, nigo gano gakumukora omuutu kubha makire. Nawe omuutu atakunagya kubha makire kwe ekigirirye kyo okurya ebhyaakurya akyaari okwiisaabha amabhoko kyeego ekweenderwa.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Ambe, Yeesu akatanura hayo, akagya haguhi ne emigye gya Tiro na Sidooni.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Niho akasikana no omukari wumwe, yaari ni Mukanaani we eyo. Akaaza ku Yeesu, akabhirikira kwe eriiraka, “Ee Omukuru, Omwaana wo omutemi Daudi, onirorere ebhigoongi! Muukya waane atiirirwe bhukongʼu ne eriisaambwa eriibhi.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Nawe Yeesu ataamukyooriri engʼana yoyoosi. Kyaamwe, abhaanabheega bhaaye bhakaaza no okumusabha, “Omubhuurire omukari wuno agye, kwo okubha aratema ekituri eno aratutuniirira inyuma.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Akabhakyoora, “Taatabhugya yaanitumiri kwiiguru ya Abhiiziraeri ego, bhari kye eziingʼoondu zino zibhuriri.”
24 Jesus respondeu:
25 Omukari wuyo akamwiisukira Yeesu, akiihigama embere waaye, akamusabha, “Ee Omukuru, onisakirye!”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Akamukyoora, “Etari bhuzomu kugega ebhyaakurya bhya abhaana no okuzirekerera eziimbwa.”
26 Jesus disse:
27 Omukari wuyo akabhuga, “Niigo eri Omukuru, nawe naabhe eziimbwa nazyo zirarya amasaagyo gano gakutoondobhoka haasi okurwa kwiigari rya abhakuru bhaabhu.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Yeesu akamukyoora, “Ee omukari, obhwiikirirya bhwaazo ni bhukuru! Taatabhugya akukorere kyeego okweenda.” Hayohayo, omuukya waaye akahora.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Yeesu akatanura hayo, akagya kuhitira embarika ye Enyaanza ya Gariraaya. Akatiira mukiguru no okwiikara eyo.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Abhaatu bhaaru bhukongʼu bhakagya ku Yeesu, bhakamureetera amagata, abhahoku, abharema, amamuumu na abharweeri abhaandi bhaaru. Abhaatu bhayo bhakatuura abharweeri bhayo haguhi na amaguru ga Yeesu, neewe akabhahorya.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Abhaatu bhakaruguura bhukongʼu hano bhaaruuzi amamuumu garakeerenia, abharema bhahoriri, amagata garageenda na abhahoku bhararora. Bhakataanga okumukumya Taatabhugya wa Abhiiziraeri.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Niho Yeesu akabhabhirikira abhaanabheega bhaaye, akabhabhuurira, “Ndabharorera ebhigoongi abhaatu bhano, twiikeeri nabho eziisiku isatu na bhoono bhatana ebhyaakurya bhyobhyoosi. Nitakweenda nibharage bhagye bhane enzara, kwo okubha abhaandi bharatura kuseezeka munzira.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Abhaanabheega bhaaye bhakamubhuurya, “Mbe, turi mwiitirigo hano, na abhaatu ni bhaaru. Turatura kubhona hayi ebhyaakurya bhyo okwiisa okubhiigutya abhaatu bhano bhoosi?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Yeesu akabhabhuurya, “Mune emikaate eriinge?”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Ambe, Yeesu akaswaagya abhaatu bhoosi bhiikare haasi.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Akagega emikaate muhuungati girya ne eziiswe zirya, akamubhuurira Taatabhugya, “Ozomirye.” Kyaamwe, akabhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, nabho abhaanabheega bhakabhatwaanira abhaatu.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Abhaatu bhoosi bhakarya, bhakiiguta. Kyaamwe, abhaanabheega bhakakumania amasaagyo, bhakiizurya ebhisehi muhuungati.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Abhaatu bhano bhaariiri ebhyaakurya bhirya bhaari bhasubhe bhikwe bhine (4,000), abhakari na abhaana bhataabharirwe.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Ambe, Yeesu akabharaga abhaatu bharya, akatiira mubhwaato, akagya orubhaara rwa Magadaani.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.