Mateus 12

zak (ZAK) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Orusiku rumwe rwo okumuunya, Yeesu yaari arahita mumiguundu gye engano, hamwe na abhaanabheega bhaaye. Hano abhaanabheega bhaaye bhiigwiiri enzara, bhakataanga okubhuna ebhigara bhye engano, bhakarya.
1 Por aquele tempo, num sábado, Jesus passou pelas searas. Estando os seus discípulos com fome, começaram a colher espigas e a comer.
2 Hano Abhafarisayo bhaaruuzi gayo, bhakamubhuurira Yeesu, “Rora, abhaanabheega bhaazo bharakora gano emigiro gitakwiikirirya okukorwa kurusiku rwo okumuunya!”
2 Os fariseus, vendo isso, disseram a Jesus: — Olhe! Os seus discípulos estão fazendo o que não é lícito fazer num sábado.
3 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, mukyaari okusoma mu Makaamo Amahoreeru kyeego Daudi yaakoriri eriibhaga rino ewe na abharikyaaye bhaari ne enzara?
3 Mas Jesus lhes disse:
4 Daudi akasikira mwiibhuru ryo okumuseengera Taatabhugya, kyaamwe ewe na abharikyaaye bhakarya emikaate gino gyaatuurirwe embere wa Taatabhugya. Bhakarya emikaate gino emigiro gya Musa gitabhiikiriirye bharye, nawe abhaseengeri abheene ego.
4 Como entrou na Casa de Deus, e comeram os pães da proposição, os quais não era lícito comer, nem a ele nem aos que estavam com ele, mas exclusivamente aos sacerdotes?
5 Kweeki, mukyaari kusoma mumigiro gya Musa gino gikubhuga, iguru ya abhaseengeri bhano bhakuhokya mwiiseengerero rya Taatabhugya kurusiku rwo okumuunya? Bhatakugwaata emigiro gyo orusiku rwo okumuunya, nawe Taatabhugya atakubhabharira kubha bharasarya.
5 Ou vocês não leram na Lei que, aos sábados, os sacerdotes no templo profanam o sábado e ficam sem culpa?
6 Ndabhabhuurira kubhweero kubha, ariho omukuru hano wuno akukira eriiseengerero rya Taatabhugya.
6 Pois eu lhes digo que aqui está quem é maior do que o templo.
7 Taatabhugya arabhuga mu Makaamo Amahoreeru, ‘Ndeenda mweerekye ebhigoongi kukira okuruusya ekimweeso.’ Kyeego muungamenyiri obhugazuro bhwa amangʼana gayo, mutaari kutinira ekiina abhaatu bhano bhatana eriibhi ryoryoosi.
7 Mas, se vocês soubessem o que significa: “Quero misericórdia, e não sacrifício”, não teriam condenado inocentes.
8 Enye Omwaana wo Omuutu, niwe Omukuru wo orusiku rwo okumuunya.”
8 Porque o Filho do Homem é senhor do sábado.
9 Yeesu akatanura hayo, akagya munyuumba ye esaango yaabhu.
9 Tendo Jesus saído dali, entrou na sinagoga deles.
10 Munyuumba ye esaango muyo, yaari arimu omuutu wumwe wuno yaari no okubhoko kuno kukuuri. Bhaari bharimu na Abhafarisayo bhano bhaari bhareenda kumusakya Yeesu okubha bhamuseme. Ambe bhakamubhuurya, “Mbe, emigiro gya Musa giriikirirya okuhorya omuutu orusiku rwo okumuunya?”
10 Achava-se ali um homem que tinha uma das mãos ressequida. Então, a fim de o acusar, perguntaram a Jesus: — É lícito curar no sábado?
11 Yeesu akabhakyoora, “Ni weewi gati weenyu wuno eraabhe engʼoondu yaaye egweereeri mwiiruuma orusiku rwo okumuunya, atakunagya kuyiigwaata no okuyiruusya muyo?
11 Ao que lhes respondeu:
12 Rora, omuutu ano obhuguri bhukuru kukira engʼoondu! Kweego, emigiro giriikirirya okukora amazomu orusiku rwo okumuunya.”
12 Ora, quanto mais vale um homem do que uma ovelha! Logo, é lícito nos sábados fazer o bem.
13 Kyaamwe, Yeesu akamubhuurira omuutu wo okubhoko kuno kukuuri, “Gororokya okubhoko kwaazo.” Neewe akakugororokya, na hayohayo kukahora, kukabha kuhoru bhukongʼu kyeego okuundi kurya.
13 Então Jesus disse ao homem: O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada e ficou sã como a outra.
14 Ambe, Abhafarisayo bhakahuruka igutu, bhakiibhuurya kyeego bharaamwiite Yeesu.
14 Mas os fariseus, saindo dali, conspiravam contra ele, procurando ver como o matariam.
15 Yeesu akamenya amiiseego ga Abhafarisayo bhayo, kweego akatanura hayo. Abhaatu bhaaru bhakamutuniirira, neewe akahorya bhoosi bhano bhaari bharweeri.
15 Mas Jesus, sabendo disto, afastou-se dali. Muitos o seguiram, e a todos ele curou,
16 Nawe akabharekya bhatabha bhararaarika kubhaatu abhaandi kubha ewe ni weewi.
16 advertindo-lhes, porém, que não o expusessem à publicidade.
17 Yeesu akabhuga ego, okubha gakuunaane amangʼana gano Taatabhugya yabhugiri kwe enzira yo omurooti Isaya,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta Isaías:
18 “Murore, wuno niwe omuhokya waane wuno nimusoriri,
18 “Eis aqui o meu servo, que escolhi, o meu amado, em quem a minha alma se agrada. Farei repousar sobre ele o meu Espírito, e ele anunciará juízo aos gentios.
19 Atakuhakana naabhe kukora ekituri nabho,
19 Não entrará em discussões, nem gritará, nem fará ouvir nas praças a sua voz.
20 Atakubhuna wowoosi wuno anyookobhiri kyeego maara yino yiikiikiri,
20 Não esmagará a cana quebrada, nem apagará o pavio que fumega, até que faça vencedor o juízo.
21 Kweeki, abhaatu bhe ebhyaaro bhyoosi bhariisiga eriina ryaaye.”
21 E no seu nome os gentios colocarão a sua esperança.”
22 Ambe, abhaatu bhakamureetera Yeesu omuutu owumwe wuno yaari atiirirwe ne eriisaambwa eriibhi no okumuhukurya no okumukora abhe imuumu. Yeesu akamuhorya, neewe akataanga kugaamba no okurora kweeki.
22 Então trouxeram a Jesus um endemoniado, cego e mudo. Jesus o curou, e o homem passou a falar e a ver.
23 Esaango ya abhaatu bhoosi bhakaruguura bhukongʼu, bhakabhuga, “Mbe, wuno aranagya akabha Omwaana wo omutemi Daudi?”
23 E toda a multidão se admirava e dizia: — Não seria este, por acaso, o Filho de Davi?
24 Nawe hano Abhafarisayo bhiigwiiri gayo, bhakabhuga, “Omuutu wuno araheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwa Beerizeburi, omukaangati wa amasaambwa!”
24 Mas os fariseus, ouvindo isto, diziam: — Este não expulsa demônios senão pelo poder de Belzebu, o maioral dos demônios.
25 Yeesu akamenya gano bhaari kwiiseega, kweego akabhabhuurira, “Eraabhe abhaatu bho obhutemi bhumwe bhariitana, kweego obhutemi bhuyo bhuragwa. Kweeki, eraabhe abhaatu bho omugye gumwe kasi enyuumba yimwe bhariitana, abhaatu bhayo bharatwaanikana na bhatakubha na amanaga naabhe hasuuhu.
25 Mas Jesus, sabendo o que eles pensavam, disse-lhes:
26 Kweego eraabhe Seetaani araheebha Seetaani, obhutemi bhwaaye bhurabha bhuratwaanikana. Mbe, obhutemi bhuyo bhuranagya kwiimeererabhwi?
26 Se Satanás expulsa Satanás, está dividido contra si mesmo; como, então, o seu reino subsistirá?
27 Eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhunagya bhwa Beerizeburi, ambe abhaanabheega bheenyu bharaheebha amasaambwa kwo obhunagya bhwa weewi? Kwe ekigirirye kiyo, abhaanabheega bheenyu bhareerekya kubha mutari bhwaheene.
27 E, se eu expulso os demônios por Belzebu, por quem os filhos de vocês os expulsam? Por isso, eles mesmos serão os juízes de vocês.
28 Nawe eraabhe enye ndaheebha amasaambwa amabhi kwo obhuturo bhwe Ekoro wa Taatabhugya, ambe, obhutemi bhwa Taatabhugya bhuhikiri kweemwe.
28 Se, porém, eu expulso os demônios pelo Espírito de Deus, certamente é chegado o Reino de Deus sobre vocês.
29 Awe! Atariho omuutu wuno akunagya kusikira munyuumba yo omuutu wa amanaga okubha ateesye ebhigiro, eno akyaari okumubhoha. Hano akumara kumubhoha bhuzomu, hayo niho aranagya okuteesya ebhigiro bhino bhiri munyuumba yaaye.
29 Ou como pode alguém entrar na casa do valente e roubar-lhe os bens sem primeiro amarrá-lo? E só então saqueará a casa dele.
30 “Omuutu wowoosi wuno atari hamwe neenye, ewe niwe omubhisa waane. Kweeki, wowoosi wuno atakukumania abhaatu hamwe neenye, kwe eheene arabhanyaragania.
30 — Quem não é por mim é contra mim; e quem comigo não ajunta espalha.
31 Kweego ndabhabhuurira kubha, Taatabhugya aranagya okwaabhira abhaatu ebhibhi bhyaabhu bhyoosi, naabhe amangʼana amabhi go okwiituka. Nawe Taatabhugya atakunagya okwaabhira abhaatu bhano bhakumutuka Ekoro Muhoreeru.
31 Por isso, digo a vocês que todo pecado e blasfêmia serão perdoados aos homens; mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Kweeki Taatabhugya aranagya okwaabhira abhaatu bhano bhakugaamba bhubhi iguru waane enye Omwaana wo Omuutu. Nawe atakunagya okwaabhira abhaatu bhano bharabhuga bhubhi iguru ye Ekoro Muhoreeru, kukyaaro kino, kasi kino kikuuza.
32 Se alguém disser alguma palavra contra o Filho do Homem, isso lhe será perdoado; mas, se alguém falar contra o Espírito Santo, isso não lhe será perdoado, nem neste mundo nem no porvir.
33 “Omuti guramenyekana kyeego guri okuriingʼaana ne emisumo gyaku. Omuti omuzomu guriibhura emisumo emizomu, no omuti omubhiihu guriibhura emisumo emibhiihu.
33 — Tornem a árvore boa e o seu fruto será bom, ou tornem a árvore má e o seu fruto será mau; porque pelo fruto se conhece a árvore.
34 Emwe orwiibhuro rwe enzoka! Muranagyabhwi okugaamba amangʼana mazomu eno emwe ni bhabhi? Omuutu arakeerenia gano giizwiiri mukoro yaaye.
34 Raça de víboras! Como vocês podem falar coisas boas, sendo maus? Porque a boca fala do que está cheio o coração.
35 Omuutu omuzomu aragaamba amazomu kutuukana na amazomu gano giizwiiri mukoro yaaye, nawe omuutu omubhi aragaamba amabhi kutuukana na amabhi gano giizwiiri mukoro yaaye.
35 A pessoa boa tira do tesouro bom coisas boas; mas a pessoa má do mau tesouro tira coisas más.
36 Ambe, ndabhabhuurira kubha, kurusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bhareenderwa okugaamba amangʼana goosi amabhi gano bhaagaambiri.
36 — Digo a vocês que, no Dia do Juízo, as pessoas darão conta de toda palavra inútil que proferirem;
37 Taatabhugya arabhabhara kubha abhaatu bhe eheene kasi abhaatu bhe ebhibhi, kutuukana na amangʼana gano mugaambiri.”
37 porque, pelas suas palavras, você será justificado e, pelas suas palavras, você será condenado.
38 Niho, abhamwe bha Abhafarisayo na abheegya bhe emigiro bhakamubhuurira Yeesu, “Ee Omweegya, tureenda okore ekyeerekenio okweerekya kubha orwiiri ku Taatabhugya.”
38 Então alguns escribas e fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver algum sinal feito pelo senhor.
39 Yeesu akabhakyoora, “Emwe ni rwiibhuro rwa abhaatu abhabhi na mutari abhaheene embere wa Taatabhugya, nikyo kikugirya mureenda ekyeerekenio. Nitakubheerekya ekyeerekenio kyokyoosi. Nawe ekyeerekenio kimwe kino muraarore ni kya kirya Taatabhugya yakoriri kumurooti Yoona.
39 Mas ele respondeu:
40 Kyeego Yoona akiikara muunda ye eswe ekuru eziisiku isatu obhutiku no omwiisi, egoego na neenye Omwaana wo Omuutu, ndiikara mumbiihira eziisiku isatu obhutiku no omwiisi.
40 Porque assim como Jonas esteve três dias e três noites no ventre do grande peixe, assim o Filho do Homem estará três dias e três noites no coração da terra.
41 “Kurusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bha mumugye gwa Ninaawi bhariimeerera embere wa Taatabhugya hamwe no orwiibhuro runo no okubhatinira ekiina kubha emwe ni bhaatu bhe ebhibhi. Abhaatu bhayo bha Ninaawi bhakata ebhibhi bhyaabhu, hano bhakiigwa Yoona ararwaaza amangʼana okurwa ku Taatabhugya. Bhoono ariho owumwe hano, wuno niwe omukuru kukira Yoona, nawe mutakumwiitegeerera.
41 Ninivitas se levantarão, no Juízo, com esta geração e a condenarão, porque se arrependeram com a pregação de Jonas. E aqui está quem é maior do que Jonas.
42 Kweeki, kurusiku rwo okutina ekiina rurya, nyakisaho we ekyaaro kya Sheeba ariimeerera embere wa Taatabhugya no okubhatinira ekiina abhaatu bho orwiibhuro runo, kwo okubha muratemya ebhibhi. Ewe akarwa mukyaaro kya kure okubha yiize yiitegeerere amangʼana ga amangʼeeni go omutemi Soromooni. Bhoono ariho owumwe hano wuno niwe omukuru kukira Soromooni, nawe mutakumwiitegeerera.”
42 A rainha do Sul se levantará, no Juízo, com esta geração e a condenará, porque veio dos confins da terra para ouvir a sabedoria de Salomão. E aqui está quem é maior do que Salomão.
43 Yeesu akageenderera okugaamba, “Hano eriisaambwa eriibhi rikurwa kumuutu, rirageendageenda mwiitirigo okukomya ahagiro ho okumuunya, na rirabhurwa. Nawe hano ribhurirwe okuhabhona,
43 — Quando o espírito imundo sai de uma pessoa, anda por lugares áridos procurando repouso, porém não encontra.
44 eriisaambwa riyo rirabhuga, ‘Ndakyoora kumuutu waane wuno nimurwiiriku.’ Hano ryamukyooririku, rikabhona ari geeki kye enyuumba yino eri mwaasi, etarikiibhwe ne ebhanwiirwe bhuzomu.
44 Por isso, diz: “Voltarei para a minha casa, de onde saí.” E, voltando, ele a encontra vazia, varrida e arrumada.
45 Kyaamwe riragya kuraarika amasaambwa agaandi muhuungati amabhiihu kukira eryo eryeene. Goosi garasikira kumuutu wuyo, no okumwiikaramu. Niho obhwiikari bhwo omuutu wuyo bhukubhiiha kukira kubhweemero harya. Ego niigo kyeego eraabhe kweemwe, emwe abhaatu bho orwiibhuro rubhiihu runo!”
45 Então vai e leva consigo outros sete espíritos, piores do que ele, e, entrando, habitam ali. E o último estado daquela pessoa se torna pior do que o primeiro. Assim também acontecerá a esta geração perversa.
46 Yeesu hano yaakyaari arakeerenia ne esaango ya abhaatu bhayo, nina waabhu na bhawamwaabhu bhakaaza no okwiimeerera igutu, bhakeenda okugaamba neewe.
46 Enquanto Jesus ainda falava ao povo, eis que a mãe e os irmãos dele estavam do lado de fora, procurando falar com ele.
47 Ambe, omuutu owumwe akamubhuurira Yeesu, “Nina weenyu na bhawamweenyu bhiimeereeri igutu, bhareenda okukeerenia na naawe.”
47 E alguém lhe disse: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Yeesu akamukyoora, “Maayi ni weewi? Na bhawamweetu ni bhaweewi?”
48 Porém Jesus respondeu ao que lhe trouxe o aviso:
49 Kyaamwe akabhasomoserya ekyaara abhaanabheega bhaaye, akabhuga, “Murore, bhano nibho maayi na bhawamweetu!
49 E, estendendo a mão para os discípulos, disse:
50 Omuutu wowoosi wuno akukora obhuseegi bhwa Taata waane wa mwiisaaro, wuyo niwe maayi, mura weetu na musubhaati.”
50 Portanto, aquele que fizer a vontade de meu Pai celeste, esse é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.