Lucas 22

zak (ZAK) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yaari yiisukiri, Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya, yino ekabhirikirwa Enyaangi yo Okuhiita.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Abhakuru bha abhaseengeri, hamwe na abheegya bhe emigiro gya Musa, bhaari bharamoohya enzira yo okumwiita Yeesu, nawe bhaari bharoobhoha abhaatu.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Niho, Seetaani akamusikira Yuuda, wuno ahaabhirikirwa Isikariyoti, owumwe wa abhaanabheega bha Yeesu ikumi na bhabhiri.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Kyaamwe, Yuuda akagya kubhakuru bha abhaseengeri na kubhakuru bha abhariibhi bhe eriiseengerero, bhakakeerenia nabho kyeego araamuruusye Yeesu kweebho.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Kumangʼana gayo bhakazomererwa bhukongʼu, bhakiikirirya kumuha eziimbirya.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Yuuda akiikirirya, akataanga kumoohya omweeya gwo okumurya omukoonyo Yeesu, kwiibhaga rino abhaatu bhaaru bhatari bhariho.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Orusiku rwe Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya rukahika, eheenderwa engʼoondu ye Enyaangi yo Okuhiita egwaagwe.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Niho, Yeesu akabhatuma Petero na Yohana, akabhabhuurira, “Mugye mutubhanurire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita tuuze turye hamwe.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Bhakamubhuurya, “Oreenda tubhibhanurire hayi?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Akabhakyoora, “Mugeende mumugye. Muraasikane no omusubhe wumwe wuno agegiri eseengo ya amaanzi, mumutuniirire eno akugya.
10 Jesus respondeu:
11 Munyuumba yino araasikire, mugye mumubhuurire mweene nyuumba, ‘Omweegya arasabha otweerekye hano araariire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe na abhaanabheega bhaaye.’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Niho mweene nyuumba araabheerekye ekyuumba ekikuru mukinazo, kimariri kubhanurwa. Mutubhanurire muyo, turiire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Abhaanabheega bhabhiri bhayo, hano bhakiigwa gayo, bhakarwa hayo, bhakagya. Bhakabhona goosi kyeego Yeesu yabhabhuuriiri, bhakabhanura ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Hano eriibhaga ryo okurya ryahikiri, Yeesu akiikara kubhyaakurya hamwe na abhaanabheega bhaaye.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Akabhabhuurira, “Bhoono niigoombiri bhukongʼu okurya ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe neemwe nikyaari kunyaakibhwa.
15 e lhes disse:
16 Ndabhabhuurira kubha, nitakurya kweeki ebhyaakurya bhino, tee obhugazuro bhwe Enyaangi yo Okuhiita bhurakuunaanibhwe, no okweerekenia mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Kyaamwe Yeesu akagega ekikoombe kya amaanzi go omuzabibu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Niho akabhaha abhaanabheega bhaaye, arabhuga, “Mugege ekikoombe kino, munywe.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Ndabhabhuurira kubha nitakunywa kweeki amaanzi go omuzabibu, tee obhutemi bhwa Taatabhugya bhuuze.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Yeesu akagega omukaate, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Akagubhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, arabhabhuurira, [“Murye, guno nigwo omubhiri gwaane, na guraruusibhwa kwiiguru yeenyu. Mubhe murakora ego, kwo okunihiita enye.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Na hano bhaamariri kurya ebhyaakurya bhye engoroobha, Yeesu akagega amaanzi go omuzabibu gayo, akabhuga, “Amaanzi go omuzabibu gano gariimeererera eriiragano eriihya rino Taatabhugya akukora, kuhitira amanyiinga gaane.]
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 “Nawe murore! Owumwe weenyu aranirya omukoonyo, na wuno akunirya omukoonyo tunawe mwiigari hano.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Enye Omwaana wo Omuutu, ndagya kwiitwa, kyeego Taatabhugya ahaabha yeendiri. Nawe, araaza kurora omuutu wuno araanirye omukoonyo enye Omwaana wo Omuutu.”
22 Pois o
23 Niho, abhaanabheega bha Yeesu bhakataanga kwiibhuurya, “Ni weewi gati weetu araakore gayo?”
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Niho kweeki, eriiyoge rikarweera gati wa abhaanabheega bha Yeesu, kubha ni weewi gati yaabhu araabhe omukuru kukira abhaandi.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Yeesu akabhabhuurira, “Abhatemi bha abhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bharabhaaha kwa amanaga, no okwiikumya kubha ni bhahaani.
25 Então Jesus disse:
26 “Nawe etakubha ego kweemwe, wuno akubha omukuru gati weenyu, abhe kyo omusuuhu. Na wuno akubha omukaangati, abhe kyo omubhagati wa abhaandi.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Kweego! Ni weewi omukuru wo okubhakira? Ni wurya akwiikara kubhyaakurya, kasi ni wuno akuhokya ebhyaakurya? Atari wurya akwiikara kubhyaakurya? Kweego, enye neenye niri gati yeenyu kyo omuhokya.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 “Neemwe abheene ego, mukiikara no okusaaga neenye, hano niari munyaako.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Kweego, ndabhatuurira obhunagya bhwo obhutemi, kyaabhurya Taata waane yantuuriri enye.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Ndabhaha obhuturo bhuyo kwo okwiikara hamwe na neenye mubhe murarya no okunywa hamwe mubhutemi bhwaane. Muriikara kubhituumbi bhyo obhutemi ikumi na bhibhiri eno murabhaaha ebhisyooko ikumi na bhibhiri bhya Iziraeri.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Yeesu akabhuga, “Simooni, Simooni! Rora, Seetaani arabhasakya emwe kyo omuseesi wo okuseesa engano.
31 Jesus continuou:
32 Nawe, nikusabhiiri ku Taatabhugya, obhwiikirirya bhwaazo bhutasuuha. Naawe hano oraakyoore, osakirye abharikyaazo.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Simooni akamukyoora, “Ee Omukuru, enye nibheeri wo okugya kubhohwa hamwe naawe mukibhoho, naabhe kwiitwa, enye noosi ndiitwa!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Yeesu akamukyoora, “Ee Petero, ndakubhuurira kubha reero ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi kwo okwiikora otanimenyiri.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Kyaamwe, Yeesu akabhuurya abhaanabheega bhaaye, “Hano niabhatumiri mutaari ne ekiguzi kye eziimbirya, mutaari ne esakwa, mutaari ne ebhikweera, mukasuuhirwa na kigiro?”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Yeesu akabhabhuurira, “Kweema bhoono, eraabhe omuutu ane ekiguzi kye eziimbirya na ane esakwa, agege. Na wuno atana nyaambato, agurye ekabhuuti yaaye, agure nyaambato yimwe.
36 Então Jesus disse:
37 Mukore ego, kwo okubha amangʼana gano gakaamirwe na abharooti iguru waane, gari haguhi kubha no obhuteero bhwaaye. Kweego ekaamirwe, ‘Akabharwa hamwe na abhatemya bhe ebhibhi.’ Ndabhabhuurira kubha, ereenderwa gayo gakorwe kweenye.”
37 Pois as
38 Nabho bhakamubhuurira, “Ee Omukuru, rora! Hano ziriho eziinyaambato ibhiri.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Niho Yeesu akarwa hayo, akagya kukiguru kino kyaari kubhirikirwa Ekiguru kye Emizeituni, kyeego yaari teemo yaaye na abhaanabheega bhaaye nabho bhakabha bharamutuniirira.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Na hano yahikiri kukiguru kiyo, akabhabhuurira, “Musabhe Taatabhugya okubha mutaaza kusakibhwa.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Niho, akiibheza akiisuka embere hasuuhu, obhweema bhwo okutaasa eriigina, akatema haasi ebhiru, akasabha,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Ee Taata, eraabhe ni bhuseegi bhwaazo, ndakusabha onduusiryeho eziinyaako zino. Nawe etabha kyeego enye nikweenda, nawe kyeego awe okweenda.” [
42 dizendo:
43 Niho, maraika kurwa mwiisaaro akamuhwaarukira Yeesu, akamuha amanaga.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Yeesu akabha no obhururu bhuhaari bhukongʼu, bhukamukora yoongere kusabha. Ekigeri kyaaye kyatuubheeni na amanyiinga, kikabha kiratonya haasi toi, toi.]
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Na hano yamariri kusabha, akiimeerera, akabhakyoorera abhaanabheega bhaaye, akabhabhona bhahiindiiri kwo okubha bhaari bharosiri kwe ebhigoongi.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Akabhabhuurya, “Kwaki muhiindiiri? Mubhuuke! Musabhe Taatabhugya, okubha mutaaza kusakibhwa.”
46 E disse:
47 Hano Yeesu yaari akyagaamba gayo, akiizirwa na abhaatu bhaaru. Abhaatu bhayo, bhakakaangatibhwa na Yuuda, owumwe wa abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri. Niho, Yuuda akamwiisukira Yeesu, amukeerye kwo okumuhuumbata.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Yeesu akamubhuurya, “Yuuda, heene oranikeerya kwo okunihuumbata kyo omusaani, eno oranikorera omukoonyo kwo okuniruusya enye Omwaana wo Omuutu?”
48 Mas Jesus disse:
49 Hano abhaanabheega bha Yeesu bhayo bhaaruuzi kyeego eraabhe, bhakamubhuurya, “Ee Omukuru! Tubhangʼerengʼere kwa nyaambato?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Niho, owumwe wa abhaanabheega akamutema no okumutina okutwi kwo obhuryo omugya wo omuseengeri omukuru.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Yeesu akabhuga, “Mutige! Giisiri.” Akagwaata okutwi kwo omugya wuyo, akamuhorya.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Yeesu akabhabhuurya abhakuru bha abhaseengeri, abhakuru bha abhariibhi bha mwiiseengerero, hamwe na abhakaruka bha Abhayahudi bhano bhakaaza kumugwaata, “Mbe, mwiiziri ne eziinyaambato ne eziinduguzo okunigwaata kyo omuteesya?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Eziisiku zyoosi niari hamwe neemwe, ndeegya mwiiseengerero rya Taatabhugya, na mutaangwaatiri. Nawe bhoono, eriibhaga rino ni ryeenyu na ryo obhukaangati bhwa Seetaani.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Abhaatu bhayo bhakamugwaata Yeesu, bhakamuhira tee munyuumba yo omuseengeri omukuru. Petero akabha aramutuniirira kwa kure.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Hano bhaahikiri gatigati yo omugye, omuriro gukahuutwa, bhakiikara. Na Petero woosi akaaza kwiikara gati yaabhu.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 No obhweero bhwo omuriro guyo bhukamumurika, no omuhokya wumwe omuukya, akamurora kwo okumumogorera akabhuga, “Omuutu wuno, ahaabha hamwe neewe.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Nawe Petero akaanga, akabhuga, “Omukari wuno! Nitamumenyiri.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Kwiibhaga isuuhu ego, omuutu owuundi akamurora Petero akamubhuurira, “Awe ni wumwe waabhu.”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Niho eriibhaga irebhe rikahita, omuutu owuundi akamukumiirirya, “Kwe eheene, omuutu wuno ahaabha hamwe nawe, ewe woosi ni Mugariraaya!”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Kyaamwe Petero akabhuga, “Mura, nitagamenyiri gayo okugaamba!” Hano yaari akyagaamba gayo, niho ekorokoome ekagaamba.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Hayo hayo Omukuru Yeesu akamwiikibhukira, akamutaangaarira Petero. Petero akagahiita amangʼana garya Yeesu yaari amubhuuriiri, “Reero, ekorokoome ekyaari kugaamba, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Kyaamwe akahuruka igutu, akabha ararira kwo obhururu bhukongʼu.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Kyaamwe abhasubhe bharya bhaari bharamugwaata Yeesu, bhakabha bharamuzibhura, no okumutema bhukongʼu.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Bhakamukuundikirya mumeeso, bharamubhuurya, “Ruusya obhurooti! Ni weewi wuno akutemiri?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Bhakageenderera kumuruusirya amangʼana maaru ga amatuki.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Hano kwakiiri, abhakaruka bha Abhayahudi, abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro bhakakora ekiina. Yeesu akareetwa embere yaabhu, bhakamubhuurya,
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 “Eraabhe awe naawe Masiya, otubhuurire.”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Naangabhabhuurya eriibhuuryo, mutakunikyoora.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Kweemera bhoono, muraandora enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya wa amanaga.”
69 Mas de agora em diante o
70 Bhoosi bhakamubhuurya Yeesu, “Heene awe ni Mwaana wa Taatabhugya?”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Niho abhakuru bhayo bhakabhuga, “Bhoono tutakweenda obhumenyeekererya obhuundi, kwo okubha etwe twoosi twiigwiiri engʼana yino!”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.