Lucas 20
zak (ZAK) vs NTLH
1 Orusiku rumwe Yeesu ahaabha mwiiseengerero rya Taatabhugya, areegya abhaatu na kubharwaazira Amangʼana Amazomu ga Taatabhugya. Niho abhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro na abhakaruka bha Abhayahudi bhakamuuzaku,
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 bhakamubhuurya, “Garya okoriri, oragakora kwo obhuturoki? Ni weewi akuheeri obhuturo bhuyo?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Yeesu akabhakyoora, “Na neenye ndabhabhuurya eriingʼana rimwe. Mumbuurire,
3 Jesus respondeu:
4 obhuturo bhwa Yohana bhwo okubatiiza abhaatu bhukarwa ku Taatabhugya wuno ari mwiisaaro kasi kubhaatu?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Hayo, bhaari bhariibhuurya abheene bharabhuga, “Turaabhuge, bhukarwa mwiisaaro, aratubhuurya, ‘Ambe! Ndora mutaamwiikiriirye?’
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Na turaamukyoore kubha obhuturo bhwaaye bhurwiiri kubhaatu, ambe abhaatu bhoosi bharatutema amagina, kwo okubha bhariikirirya kubha Yohana yaari omurooti.”
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Kweego, bhakamubhuurira, “Tutamenyiri obhuturo bhwaaye bhukarweera hayi.”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Yeesu akabhabhuurira, “Na neenye nitakubhabhuurira ni kwo obhuturoki ndakora gano.”
8 Jesus disse:
9 Niho, Yeesu akabhabhuurira abhaatu ekireengyo kino. Akabhuga, “Yaari ariho omuutu wumwe, akeemya emizabibu mumuguundu gwaaye, akabhasagarya abharimi bhaguriibhe. Ewe, akagya orugeendo, akamara eyo eziisiku nzaru.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Eriibhaga ryo okugesa eziizabibu hano ryahikiri, akamutuma owumwe wa abhagya kubharimi bhaaye bharya, okubha bhamuhe esoondo yaaye ye eziizabibu okurwa mumuguundu gwaaye. Nawe, hano omugya yahikiri, abharimi bhayo bhakamutema, bhakamuheebha mabhoko bhusa.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 “Mweene muguundu, akamutuma omugya owuundi. Nawe woosi bhakamutema no okumukorera obhubhi bhukongʼu, kyaamwe bhakamuheebha mabhoko bhusa.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Akamutuma omugya wa katatu. Wuyo woosi bhakamunyahaara, bhakamuheebha.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 “Mubhuteero, mweene muguundu akabhuga, ‘Bhoono, nikorebhwi? Orugeendo runo, ndamutuma omwaana waane omuseegwa! Hamwe bharamusuuka ewe.’
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 “Nawe, hano abharimi bhaamuruuzi, bhakagaambana, ‘Wuno niwe omugabhi we ebhigiro bhya wiise. Tumwiite, engabho yaaye ebhe eyeetu.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Kimwe, bhakamuruusya mumuguundu, bhakamwiita.”
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Araaze no okubhiita, no omuguundu guyo, arabhasagarya abhaandi!”
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Yeesu akabhamogorera, akabhabhuurya, “Bhoono mbe! Amakaamo gano gano obhugazuroki?
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 “Ambe, omuutu wowoosi wuno akubha agweereeri eriigina riyo, arabhunika. Kweeki, omuutu wuno eriigina riyo riraamugweere, riramubhoondora bhukongʼu.”
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Abheegya bhe emigiro bhayo na abhakuru bha abhaseengeri, bhakamenya kubha ekireengyo kino ni kwiiguru waabhu. Kweego bhakeenda kumumamira hayohayo, nawe bhakoobhoha esaango ya abhaatu.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Kweego abhakuru bha Abhayahudi, bhaari bharamwiisuunza Yeesu bhukongʼu, bhakatuma abhazuzuumi. Abhazuzuumi bhayo, bhakiikora kubha ni bhaatu bhe eheene. Nawe, bhaari ne ekeembo yo okumutega Yeesu kumangʼana gaaye, bhamugwaate no okumuhira kumwaanaangwa we Ekirooma, okubha azoongeerwe.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Kweego, abhazuzuumi bhakamubhuurya, “Ee Omweegya, tumenyiri kubha engʼana yino okugaamba no okweegya ni nzomu. Awe otakwaahura naabhe obhukuru bhwo omuutu, nawe oreegya enzira ya Taatabhugya kwo obhuheene.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Awee! Emigiro gya Musa giriikirirya, tumurihe Kaisari eriigooti, kasi tutamuriha?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Rugeendo rumwe Yeesu akamenya omukoonyo gwaabhu, akabhabhuurira,
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Munierekye orubhirya rwe edinaari. Epicha yino ne eriina rino, ni bhya weewi?”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Yeesu akabhabhuurira, “Ambe, bhya Kaisari, muhaane Kaisari. Na bhya Taatabhugya, muhaane Taatabhugya.”
25 Então Jesus disse:
26 Eriikyooro riyo rya Yeesu, rikabharuguurya bhukongʼu, bhakakira. Bhakatamwa okumutega kumangʼana gano akabhuga embere ya abhaatu.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Kweego Abhasadukayo abhaandi bhakaaza ku Yeesu. Abhasadukayo bhaheegya kubha, abhaku bhatakuryooka kweeki. Bhakamubhuurya Yeesu,
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 “Omweegya, Musa akatukaamira kubha, ‘Eraabhe omuutu akuuri na atigiri omukaaye akyaari kwiibhura, wamwaabhu amugabhe omutuumba wuyo, okubha amwiibhurire wamwaabhu omwaana.’
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Tubhuge, bhaari bhariho abhahiiri muhuungati. Wo okutaanga akakweera omukari, akakwa akyaari kutiga omwaana.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Omusuuhu waaye wuyo wa kabhiri, [akamugabha omutuumba wuyo, woosi akakwa.]
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Ekabha egoego ku wa katatu, woosi akamukweera, akakwa. Ekabha egoego kubhoosi muhuungati, bhakakweera omukari wuyowuyo, bhakakwa bhataatigiri mwaana.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Mubhuteero, omutuumba wuyo woosi akakwa.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Ambe otubhuurire, eraabhe obhuryoori bhurabhaho, omutuumba wuyo arabha omukari wawi? Bhoosi muhuungati bharya bhakamukweera no okumugabha.”
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Yeesu akabhabhuurira, “Abhaatu bhe eriibhaga rino bhano bhakukweera no okukweerwa.
34 Jesus respondeu:
35 Nawe, bhano Taatabhugya abharuuzi bhareenderwa okuryoorwa mubhaku no okwiikara kukyaaro ekihya, bhayo bhatakukweera naabhe kukweerwa kweeki.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Na bhatakukwa kweeki, kwo okubha bharabha kya bhamaraika. Bharabha abhaana bha Taatabhugya, kwo okubha bhararyoorwa mubhaku.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 “Naabhe Musa akazweenia abhaatu kubha abhaku bhararyoorwa. Mumakaamo gano akakaama iguru ye ekisaka kirya kino kyaari kwaaka omuriro, akabhuga Omukuru niwe ‘Taatabhugya wa Aburahamu, Isaaka na Yaakobo.’
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Kweego, yiingabha abhatatu bhayo bhaari bhakuuri eziisiku nzaru, Taatabhugya akabhuga bhayo ni bhahoru kweewe! Kweego, abhaatu abhaku na abhahoru, bhoosi ni bhahoru mumeeso gaaye.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Niho, abheegya bhe emigiro abhaandi bhakabhuga, “Omweegya, ogaambiri bhuzomu!”
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Okutaanga eriibhaga riyo, bhaari bharoobhoha kumubhuurya Yeesu amabhuuryo agaandi.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Nawe, Yeesu akabhabhuurya abheegya bhayo, “Kwaki abhaatu bharabhuga kubha, Masiya ni mwaana wo omutemi Daudi?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Daudi omweene, mukitabhu kya Zaburi, akabhuga,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 tee hano nikutuura abhabhisa bhaazo
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 “Eraabhe Daudi aramubhirikira Masiya, ‘Omukuru,’ bhoono erabhabhwi Masiya abhe kweeki omwaana waaye?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Hano abhaatu bhe esaango bhaari bharamwiitegeerera, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye,
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Mwiiriihe na abheegya bhe emigiro gya Musa. Bhano bhakuseega kugeenda kunzira bhiibhohiri emyeenda gyaabhu emitaambi, no okukeeribhwa kwo obhusuuku mumiteera. Kweeki, muziinyuumba zye eziisaango, bharaseega kwiikara kubhituumbi bhye embere. Ne eraabhe bhabharaarikiri muziinyaangi, bharaseega kwiikara hano abhagini bho obhusuuku bhakwiikara.
46 — Cuidado com os
47 Bharabhateesya abhatuumba eziinyuumba zyaabhu. Na bhariiyeerekya kubhaatu kwo okusabha amasabhi mataambi bhukongʼu embere wa abhaatu. Murusiku rwo okutina ekiina, abhaatu bhayo bharabhona obhutemwa bhukuru okurwa ku Taatabhugya.”
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.