João 11
zak (ZAK) vs NAA
1 Yaariho omuutu wumwe eriina ryaaye Razaro, yaari murweeri. Yaari ariikara mukyaaro kya Betania hamwe na abhasubhaati bhaaye, Mariamu na Marita.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Mariamu wuyo, yaari musubhaati wo omurweeri Razaro, niwe yamuhakiri Omukuru Yeesu amaguta go omuruumbaaso, no okumutarikya amaguru ne eziinzweeri zyaaye.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Ambe, Mariamu na Marita bhakaragania amangʼana ku Yeesu, “Omukuru, omusaani waazo Razaro ni murweeri.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Hano Yeesu yiigwiiri amangʼana gayo, akabhuga, “Obhurweeri bhuyo bhutari bhwo okumwiita, nawe ni bhwo okweerekya obhuguungo bhwa Taatabhugya. Arwaariri okubha obhuguungo bhwo Omwaana wa Taatabhugya, bhurorekane.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Yeesu akabhaseega bhukongʼu Marita, Mariamu na Razaro.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Nawe hano Yeesu yiigwiiri kubha Razaro ni murweeri, akageenderera kwiikara ahagiro hayo siku ibhiri.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Hano eziisiku ibhiri ziyo zyahitiri, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Tukyoore Yudea.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Abhaanabheega bhaaye bhakamukyoora, “Omweegya, ni ibhaga iguhiigo abhakaangati bha Abhayahudi bhakeenda kukutema na amagina okubha bhakwiite. Ambe kwaki oreenda kugya eyo kweeki?”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Yeesu akabhakyoora, “Mbe, omwiisi gutana eziisa ikumi ni ibhiri? Eraabhe omuutu arageenda mumwiisi, atakunagya okwiitema okuguru kwaaye, kwe ekigirirye arabhurora obhweero bhwe ekyaaro kino.
9 Jesus respondeu:
10 Nawe wuno akugeenda obhutiku, ariitema kwe ekigirirye obhweero bhwo okumusakirya bhutariho.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Hano Yeesu yabhugiri gayo, akageenderera kubhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Omusaani weetu Razaro ahiindiiri eziitiro, nawe ndagya kumubhuukya.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Ambe, abhaanabheega bhaaye bhakamukyoora, “Ee Omukuru, eraabhe ahiindiiri, arahora.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Yeesu yaari aragaamba, Razaro akuuri, nawe abhaanabheega bhaaye bhakiiseega abhugiri ahiindiiri eziitiro.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Ambe, Yeesu akabhabhuurira mwaasi, “Razaro akuuri.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Nawe, enye ndazomererwa kubha nitaari ndiho eriibhaga rino Razaro akukwa, okubha emwe muniikirirye. Ambe, tugeende kweewe.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Ambe, omwaanamweega wumwe eriina ryaaye Tomaso wuno bhakamubhirikira Mbasa, akabhabhuurira abhaanabheega abharikyaaye, “Na neetwe tugye, okubha tukwe hamwe neewe.”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Ambe, hano Yeesu yahikiri mukyaaro kya Yudea mumugye gwa Betania, akabhona Razaro yaari amariri siku inye mumbiihira.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Omugye gwa Betania gwaari kya amataambuka ebhikwe bhitatu (3,000) ego okurwa Yerusaremu.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Abhayahudi bhaaru bhakaaza Betania kubhagosorerya Marita na Mariamu, kwe ekigirirye kyo oruku rwa Razaro mura waabhu.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Ambe, hano Marita yiigwiiri kubha Yeesu yaari araaza, akagya kumusuungʼaana, nawe Mariamu akasaaga munyuumba.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Marita akamubhuurira Yeesu, “Ee Omukuru, eraabhe wuungabheeriho hano, mura weetu atiingakuuri.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Nawe naabhe bhoono nimenyiri kubha kyokyoosi kino oraamusabhe Taatabhugya, arakuhaana.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Ambe, Yeesu akamukyoora, “Mura weenyu araryooka.”
23 Jesus disse a ela:
24 Marita akabhuga, “Nimenyiri kubha Taatabhugya hano akubharyoora abhaatu bhoosi murusiku rwo obhuteero, neewe araryooka no okubha muhoru kweeki.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Yeesu akamukyoora, “Enye neenye obhuryoori no obhuhoru. Omuutu wowoosi wuno akuniikirirya enye, yiingabha arakwa, arabha muhoru.
25 Então Jesus declarou:
26 Na wowoosi wuno ari muhoru no okuniikirirya enye, atakukwa na rumwe. Mbe, oriikirirya gayo?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Marita akamukyoora, “Ni heene Omukuru, ndiikirirya kubha awe ni Masiya, Omwaana wa Taatabhugya, wuno okuuza mukyaaro.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Hano Marita yamariri kubhuga gayo, akagya kumubhirikira Mariamu omusubhaati waaye, akamubhuurira kibhezo, “Omweegya ari hano, arakubhirikira.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Hano Mariamu yiigwiiri gayo, akabhuuka bhwaangu, akagya ku Yeesu.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Yeesu yaari akyaari kusikira mumugye guyo, yaari hano Marita yagiiri kumusuungʼaana.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Abhayahudi bhano bhaari bhakumugosorerya Mariamu, bhakamurora arabhuuka bhwaangu okugya igutu. Nabho bhakamutuniirira, kwo okubha bhakiiseega kubha Mariamu aragya kumbiihira okubha aririre eyo.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Hano Mariamu yahikiri ku Yeesu, akamurora, akahigama embere waaye, kyaamwe akamubhuurira, “Ee Omukuru, eraabhe wuungabheeriho hano, mura weetu atiingakuuri.”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Hano Yeesu yamuruuzi Mariamu ararira na abhaatu bhano bhiiziri nabho bhararira, akabha no obhururu, akahoobha bhukongʼu mukoro yaaye.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Ambe, akabhabhuurya, “Mumubhiikiri hayi?”
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Yeesu akarira.
35 Jesus chorou.
36 Ambe, abhaatu bhano bhakaaza kuruku bhakabhuga, “Rora kyeego yaari amuseegiri Razaro!”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Nawe abhamwe bhaabhu bhakabhuga, “Omuutu wuno niwe wuno yamuhorirye omuhoku, ambe kwaki ataakoriri ryoryoosi ku Razaro okubha atakwa?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Hano Yeesu yaari akyaari ane ebhigoongi bhukongʼu mukoro yaaye, akahika kumbiihira. Embiihira yiyo yaari ye eriibhigi rino bhayiribhiri ne eriigina ikuru mukiseku.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Yeesu akabhabhuurira abhaatu bhano bhaari harya, “Muriruusyeho eriigina riyo kumbiihira.”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Ambe, Yeesu akamubhuurira, “Mbe, nitaakubhuuriiri kubha, eraabhe oriikirirya, orabhurora obhuguungo bhwa Taatabhugya?”
40 Jesus respondeu:
41 Ambe, bhakariruusyaho eriigina rirya. Yeesu akarora mwiisaaro, akasabha ku Taatabhugya akabhuga, “Ee Taata, ndabhuga ozomirye kwo okubha wiigwiiri amasabhi gaane.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Nimenyiri kubha oraniigwa eriibhaga ryoosi, nawe ndagaamba gano kwe ekigirirye kye esaango ya abhaatu bhano, okubha bhiikirirye kubha naawe wuno ontumeenie.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Hano Yeesu yamariri kubhuga gayo, akatiirya eriiraka akabhuga, “Razaro, nawuuze igutu eno!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Ambe, akahuruka igutu wurya yaari akuuri. Amaguru na amabhoko gaaye gariiziriirwe emyeenda gyo okubhiikira abhaku, no obhusyo bhwaaye bhwaari bhubhohirwe ekitaambaara. Ambe, Yeesu akabhabhuurira abhaatu bharya, “Mumutazure emyeenda giyo, mumutige agye.” Razaro araryoorwa, arareka mumbiihira|alt="Lazaro anafufuliwa, anatoka kaburini" src="CN01769B.TIF" size="col" loc="11:44" copy="© 1996 David C. Cook" ref="11:44"
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Ambe, Abhayahudi bhaaru bhano bhiiziri ku Mariamu, hano bhaaruuzi gano Yeesu yakoriri, bhakamwiikirirya.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Nawe abhamwe bhaabhu bhakagya ku Bhafarisayo no okubhabhuurira gano Yeesu yakoriri.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Ambe, abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhakabhirikira ekiina ekikuru kya Abhayahudi, bhakiibhuurya, “Tukoreki? Kwe ekigirirye omuutu wuno arakora ebhyeerekenio ne ebhitiika bhyaaru.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Turaamutige ageenderere okukora ego, abhaatu bhoosi bharamwiikirirya. Abharooma bharaaza no okusarya ekyaaro kyeetu ne eriiseengerero ryeetu.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Ambe, owumwe wa abhakuru bharya eriina ryaaye ni Kayafa, wuno yaari omuseengeri omukuru wo omwaaka guyo, akabhabhuurira, “Emwe mutamenyiri kyokyoosi!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Mbe, mutamenyiri kubha, ni hakiriku omuutu wumwe akwe kwiiguru wa abhaatu bhoosi, kukira ekyaaro kyoosi kisikibhwe?”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Kayafa ataagaambiri gayo kwo amiiseego gaaye omweene. Nawe kwo okubha yaari omuseengeri omukuru omwaaka guyo, yaari araroota kubha Yeesu arakwa kwiiguru wa Abhayahudi.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Kweeki Yeesu atakukwa kwiiguru waabhu abheene, nawe ni kwiiguru yo okubhakumania abhaana bha Taatabhugya bhano bhanyarageeni, bhabhe hamwe.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Okurwa rusiku ruyo, abhakaangati bha Abhayahudi bhakataanga kukomya enzira yo okumwiita Yeesu.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Kwe ekigirirye kiyo, Yeesu akatiga kugeenda mwaasi Yudea. Nawe akatanura no okugya haguhi ne eriitirigo, mumugye guno gukubhirikirwa Ifurahimu, akiikara eyo hamwe na abhaanabheega bhaaye.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Enyaangi yo Okuhiita ya Abhayahudi yaari haguhi. Ambe, abhaatu bhaaru bhakatanura okurwa mumigye gyaabhu kugya Yerusaremu, okubha bhiiyeerye kwiiguru ye enyaangi.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Ambe, bhakageenderera okumumoohya Yeesu, bhakiibhuurya bhakubha bhiikumaniirye hamwe mwiiseengerero, bhakabhuga, “Emwe murarorabhwi? Mbe, omuutu wuyo araaza munyaangi heene?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Abhakuru bha abhaseengeri na Abhafarisayo bhaari bhaswaagirye kubha, omuutu wowoosi wuno amenyiri hano Yeesu ari, aruusye amangʼana okubha bhamugwaate.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.