1 Coríntios 1
zak (ZAK) vs AAI
1 Enyaarubha yino nikaamiri enye Pauro, omweega wa Krisito Yeesu kwo obhuseegi bhwa Taatabhugya, hamwe na Sositenesi, omwiikirirya omurikyeetu.
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 Nirabhakaamira emwe bhano muri mukanisa ya Taatabhugya mumugye gwa Koriinto. Taatabhugya abheerirye no okubhasora mugwaatane na Krisito Yeesu, na abhabhirikiiri kubha abhahoreeru bhaaye, hamwe na neemwe mwoosi bhe eziimbaara zyoosi bhano bhakumusabha Yeesu Krisito. Wuno niwe Omukuru waabhu no Omukuru weetu twoosi.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 Orubhaango no omureembe okurwa ku Taatabhugya Taata weetu, na ku Mukuru Yeesu Krisito, bhibhe neemwe.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Niramubhuurira, “Ozomirye, Taatabhugya,” eriibhaga ryoosi kwiiguru weenyu, kwe ekigirirye kyo orubhaango runo abhaheeri kwe enzira ya Krisito Yeesu.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 Kwo okugwaatana kweemwe na Krisito, muniibhiri mumangʼana goosi, kiindi kwo obhugaambi bhweenyu na mubhumenyeekererya bhweenyu.
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 Gayo gareerekya kubha amangʼana gano twabharwaaziiri iguru wa Krisito ni ge eheene.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Bhoono mutakusuuhirwa naabhe obhuturo bhumwe bhwe Ekoro Muhoreeru, mukubha muraganya kwe enaamba kuru okukyoora kwo Omukuru weetu Yeesu Krisito.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Ewe niwe akubhagumirya tee mubhuteero okubha mutaaza kubha na amasoro, orusiku runo Omukuru weetu Yeesu Krisito araaze okutinira ekiina abhaatu.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Taatabhugya arakuunaania gayo kwo okubha ewe ni muheene. Ewe niwe akabhabhirikira emwe, mubhe no obhugwaatani no Omwaana waaye Yeesu Krisito, Omukuru weetu.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 Bhoono, abhahiiri bhaane, nirabhiisasaama kwe eriina ryo Omukuru weetu Yeesu Krisito kubha, mutatwaanikana mumakeerenio. Bhutabhaho obhutwaanikanio gati weenyu, nawe mubhe no obhumwe mugano mukwiisiga na mugano mukwiiseega.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 Abhahiiri bhaane, abhaatu abharebhe bha mumugye gwa Koroe bhanibhuuriiri kubha rireho eriiyoge gati weenyu.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Bhoono, gano nigo nikweenda okugaamba, omuutu wuyo woosi gati weenyu aragaamba gaaye. Owumwe arabhuga, “Enye ni wa Pauro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Apooro.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Kefa.” Owuundi arabhuga, “Enye ni wa Krisito.”
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 Mbe, Krisito atwaanikeeni? Mbe, Pauro niwe akakwa kumusaraba kwiiguru weenyu? Mbe, mukabatiizwa kwe eriina rya Pauro?
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Nirabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” kwe ekigirirye nitamubatiiziri omuutu wowoosi gati weenyu, nawe Kirisipo na Gaayo.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Kweego, atariho wuno akunagya kugaamba kubha, abatiizirwe kwe eriina ryaane.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Nirahiita kubha, nikabatiiza kweeki abhaatu bhe enyuumba ya Sitefana. Nawe kukira bhayo, nitamenyiri eraabhe niamubatiiziri omuutu owuundi wowoosi.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Krisito ataanitumiri enye okubatiiza abhaatu. Akaanituma okurwaaza Amangʼana Amazomu, kutama okwiisiga amangʼeeni gaane go okugaamba bhuzomu, okubha oruku rwa Krisito kumusaraba rutabhura amanaga gaaye.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Abhaatu bhano bhakubhura bhararora kubha amangʼana go okukwa Krisito kumusaraba ni ga bhweene ego, nawe kweetwe bhano tukutuuribhwa, amangʼana gayo gareerekya amanaga ga Taatabhugya.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru,
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Bhoono bharihe bhano bhakwiiseega bhana amangʼeeni? Bhari hayi bhano bhakwiigaamba ni bheegya bhe emigiro gya Musa, naabhe abhaatu bhano bhamenyiri okugaamba bhuzomu eziisiku zino? Taatabhugya yeerekirye kubhweero kubha amangʼeeni ge ekyaaro kino ni bhutuumbaahu.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Niragaamba ego, kwo okubha Taatabhugya kwa amangʼeeni gaaye, akaamura kubha abhaatu bhatakunagya okumumenya kwa amangʼeeni gaabhu abheene. Nawe Taatabhugya akaseega kubhatuurya bhano bhakumwiikirirya kwe enzira ya amangʼana gano tukurwaaza. Amangʼana gayo, abhaatu bhe ekyaaro bharabhuga kubha ni ga bhweene ego.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Kwa Abhayahudi abheene bhareenda ekyeerekenio okubha bhiikirirye, na Abhayunaani ebho bharamoohya amangʼeeni.
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 Nawe etwe, turarwaaza amangʼana iguru wa Krisito wuno akakwa kumusaraba. Amangʼana gayo garabhiihira Abhayahudi, na kubhano bhatari Abhayahudi ni mangʼana ga bhweene ego.
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 Nawe kubhano Taatabhugya yabhabhirikiiri kubha bhaaye, bhabhe Abhayahudi kasi bhabhe Abhayunaani, Krisito niwe amanaga na amangʼeeni ga Taatabhugya.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhutuumbaahu bhwa Taatabhugya, garahita amangʼeeni ga abhaatu. Na gano bhakurora kubha ni bhunyookobhu bhwa Taatabhugya, gana amanaga kukira amanaga ga abhaatu.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 Bhoono, abhahiiri bhaane, muhiite kyeego mwaari hano mwabhirikiirwe na Taatabhugya. Kwa amiiseego ga abhaatu, abhaaru gati weenyu bhataari na amangʼeeni. Kweeki abhaaru gati weenyu mutaari mumenyekeeni bhukongʼu, naabhe mutiibhwiirwe mumigye gya abhataake.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 Nawe Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora ni ga bhweene ego, okubha abhasuukye bha amangʼeeni. Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha ni bhunyookobhu, okubha abhasuukye bha amanaga.
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 Kweeki Taatabhugya akagasora amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gatana obhusuuku na gano bhakugazeera, kweeki gano bhakurora kubha gatana obhugazuro, okubha asarye amangʼana gano abhaatu bhakurora kubha gana obhugazuro.
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 Akakora ego okubha omuutu wowoosi atiikumya embere wa Taatabhugya.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Taatabhugya niwe abhagwaateenie na Krisito Yeesu. Ewe amukoriri Krisito abhe amangʼeeni geetu. Kwe enzira ya Yeesu tubheeri bhe eheene embere wa Taatabhugya, tubheeri abhahoreeru na tutuuriibhwe.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 Ni kyeego ekaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, “Omuutu wuyo woosi wuno akwiikumya, yiikumye kwiiguru wo Omukuru.”
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.