João 1

Yombe: Biblica® Open Nkanda wu Moyo, Nguizani Yimona ayi Minkunga 2002 (Bible) (YOM_BIB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Va thonono, Diambu dikibela, Diambu diba va kimosi ayi Nzambi ayi Diambu diawu Nzambi.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Diambu diba va thonono va kimosi ayi Nzambi.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Bima bioso bivangimina mu diawu, kuisi ko kima kikambu vangu mu kambu diawu mu bibioso bikivangulu.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Mu diawu muba Luzingu. Luzingu beni luba kiezila ki batu.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Kiezila kilembo kienzuka mu tombi vayi tombi kisia kisudika ko.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Vaba Mutu wumosi wutumu kuidi Nzambi, dizina diandi Yowani.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Wuyiza mu telama kimbangi ; mu telama kimbangi mu diambu di kiezila muingi batu boso bawilukila mu niandi.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Niandi veka kasia ba kiezila ko, vayi, niandi wuyiza kaka mu telama kimbangi mu diambu di kiezila.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Kiezila ki kiedika kiawu kioki kiyiza va ntoto, kioki kieti kienzulanga batu boso.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Niandi diambu diyiza va ntoto ayi ntoto wuvangu mu niandi vayi ntoto wusia kunzaba ko.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Niandi wuyiza ku tsiꞌandi vayi basi tsiꞌandi basia kuntambula ko.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Vayi kuidi batu boso bantambula, niandi wuba vana lulendo lukitukila bana ba Nzambi ; bobo bawilukila mu dizina diandi.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Bika sia ti bana beni mu menga voti mu luzolo lu nsuni babutukila, voti mu luzolo lu mutu vayi babutu mu luzolo lu Nzambi.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Diambu dikituka nsuni ayi diyiza zinga va khatitsikꞌeto. Beto tumona nkembo andi ; banga nkembo wu Muana wumosi kaka wowo wuba kuidi Tata. Nkembo beni wuba wuwala mu nlemvo ayi mu kiedika.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Yowani wuntelimina kimbangi bu katuba mu yamikina : —Talanu mutu wawu, niandi ndiyolukila mu thangu ndilukamba : mutu wowo wunkuiza ku manima mama wundutidi munneni, bila niandi wutuama kukibela ayi minu.
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Mu diambu di fuluka ku nlemvo andi, beto boso tutambula lusakumunu va mbata lusakumunu.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Bila Moyize niandi wuvana Mina vayi Yesu Klisto niandi wunata nlemvo ayi kiedika.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Kadi mutu kamuenieti Nzambi ko vayi Muanꞌandi wumosi kaka widi va ndambu yi Tata, niandi wunzabikisidi.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Vava vadi kimbangi ki Yowani mu thangu Bayuda baba ku Yelusalemi bafidisa zinganga Nzambi ayi Balevi muingi banyuvula : “ngeyo widi nani e ?”
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Buna wuba kamba kiedika mu kambu memata : —Minu ndisi ama Klisto ko.
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Babuela kunyuvula : —Vayi buna widi nani e ? Widi Eli ? Wuba vutudila : —Ndisi ama Eli ko ! Bawu babuela kunyuvula : —Widi mbikudi e ? Wuba vutudila : —Nana.
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Buna babuela kunyuvula diaka : —Vayi widi nani e ? Wutukamba muingi tubaka buvanina mvutu kuidi bobo batutumini. Mbi wuntuba mu diambu di ngeyo veka e ?
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Buna wuba kamba : —Minu ndidi mbembo yi mutu wowo wulembo yamikina mu dikanga : luludika nzila yi Pfumu banga bu bikudila mbikudi Ezayi.
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Batu Bobo bafidusu baba mu dikabu di Bafalisi ;
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 banyuvula : —Enati wisi Klisto ko voti Eli ko, voti mbikudi ko vayi buna bila mbi wulembo botikila e ?
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Yowani wuba vutudila : —Minu ndilembo lubotikila mu nlangu, vayi va khatitsikꞌeno vadi mutu wumosi wulukambulu zaba,
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 mutu wowo wunkuiza ku manima mama, ndisi fuana ko mu nianguna minsinga mi zisapatu ziandi.
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Mambu mama ku Betani maviokila, buala buidi va disimu di nzadi Yolidani, kuna Yowani kaba botikilanga batu.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Mu lumbu kilanda, Yowani wumona Yesu wunkuiza kuidi niandi, buna wutuba : —Tala, Muana dimemi di Nzambi wumbotulanga masumu ma nza.
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Niandi mutu wowo ndiluyolukila bu ndilukamba ti : “Mutu wowo wunkuiza ku manima mama wundutidi munneni bila niandi wutuama kukibela ayi minu.”
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Minu ndisia tuama kunzaba ko, vayi mu diambu kazabakana kuidi Iseli diawu minu ndilembo botikila mu nlangu.
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Yowani wutelama kimbangi bu katuba : —Ndimona Pheve yitotukila ku Diyilu banga dibembe, yivuanda va niandi.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Kuidi minu, ndisi kunzaba ko ; vayi mutu wowo wuthuma mu kuiza botika mu nlangu niandi wukhamba : “Va mutu wowo wela mona Pheve yikulukidi va niandi ayi yivuendi va niandi ; buna niandi mutu wela botikila mu Pheve Yinlongo.”
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Buna minu ndimona ayi nditelama kimbangi ti mutu wawu niandi muana Nzambi.
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Diaka mu lumbu kilanda, Yowani wuba diaka vana ayi minlonguki miandi miodi.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Mu thangu kamona Yesu wumviokila vana buna wutuba : —Tala, Muana dimemi di Nzambi.
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Minlonguki mi miodi minwa bu katuba, buna milandakana Yesu.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Yesu bu kabaluka wuba mona balembo nlandakana. Diawu kaba yuvudila : —A mbi luntomba e ? Bamvutudila : —Labi bu dinsundula Nlongi, kuevi wukala e ?
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Wuba kamba : —Yizanu ayi malumona. Bayenda ayi bamona va kaba nkalanga. Bakala yandi mu lumbu kina ; yiba nduka-nduka thangu yi nya yi masika.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Andele, khomba yi Simoni Piela, wuba wumosi mu minlonguki beni miodi miomi miwa mambu ma Yowani ayi milandakana Yesu.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Ku nzimunina, niandi wuyenda bata theti khombꞌandi Simoni, wunkamba : —Beto tumueningi Mesiya Tsundu Mesiya Klisto.
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Buna wunnata kuidi Yesu. Yesu bu kantala, buna wunkamba : —Ngeyo widi Simoni, muana Zonasi. Ngeyo wela tedolongo Sefasi. Tsundu Sefasi “Ditadi”.
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Mu lumbu kilanda, Yesu wukana kuenda ku Ngalili. Wumona Filipi ayi wunkamba : —Wundandakana !
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Filipi wuba muisi Betesayida, divula dimosi ayi Andele ayi Piela.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Filipi wuyenda tala Natanayeli ayi wunkamba : —Beto tumueningi mutu wowo Moyize kayolukila mu Mina ayi wowo mimbikudi miyolukila, dizina diandi Yesu, muana zozefu muisi Nazaleti.
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Natanayeli wunkamba : —Buna ku Nazaleti kulenda kuandi totukila diambu dimboti e ? Filipi wumvutudila : —Yiza ayi mona.
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Yesu wumona Natanayeli wulembo yizi ku kaba, buna wutuba : —Tala muisi Iseli wukiedika, mu niandi mukambulu mayuya.
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Natanayeli wunyuvula : —Kuevi wunzabidi e ? Yesu wumvutudila : —Tuamina Filipi kiza kambi, bu vuendingi kuna tsi nti wu figi, minu ndimueningi.
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Buna Natanayeli wunkamba : —Nlongi, ngeyo widi Muana Nzambi, widi ntinu wu Iseli.
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Yesu wumvutudila : —Ngeyo wilukidi bu ndikembi ti ndimueningi bu vuendingi ku tsi nti wu figi e ? Wela mona mambu manneni viokila mama.
50 Jesus respondeu:
51 Buna wubuela kamba : —Bukiedika ndikulukamba, luela mona Diyilu dizibukidi ayi zimbasi zi Nzambi ziela maka ayi kuluka va muana mutu.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.