Lucas 11

Yoʼowe Jesukrijtota itom yaʼariakaʼu betchiʼbo juʼu bemelaka liojta betana lutuʼuria yaʼari (El Nuevo Testamento en yaqui) (YAQNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sejtul juka' Jesujta ama jakun, Liojtau bicha a' nokaao, intok junako a' ansuko, a' majtim betana seenu:
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Jesus inen ameu jiiak:
2 Jesus respondeu:
3 Inia taewait juka' itom bwa'anee'uta, yuma'isi itou a' autuane.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Itom ka tu'uwa ya'arimmet itom jiokoine, bwe'ituk ket te itepo, si'imem jume' ka tu'ik itou ya'alame, am jijiokoe.
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Ju'u Jesus ket inen ameu jiiak:
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 Bwe'ituk seenu, in ta'aaka in eiyaa'u, mekka betana, ju'ubwa in jo'au yepsa. Intok inika'a nee kaita a' mik machi”, ti jiakai.
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Maasu juna'a senu intok ket, wajiwa aneka, a inen a' yoopna ean: “Kat a'abo neu suua. Patti ju'u pueeta. Intok jume' uusim inim nemak to'oka. Kannee a yejteka jita eu toja”, ti jiakai.
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Junuentaka juni'i, ini'i junuen yejteka, ka tua kia aapo'ik a' ta'a' betchi'bo jiba, ala junuen, ka naa buusti au a' suane' betchi'bo, si'imeta a' waata'uta a' mikne.
8 Jesus disse:
9 Junuen san inepo inen emou jiia, enchim waata'uta a'aune, ju'u Lios intok emou a' autuane. Juka' emou be'eemta jariune, intok eme'e a' bitne. Intok pueetata pona'ateko juni'i, eme'e a' etaporianaa.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Bwe'ituk ju'u, a' waata'uta a'awame, a' mabetne. Ju'u intoko juka' au be'emta a' jaiwame, a' bitne. Intok kibachanaa, ju'u, pueetau weyeka a' poname.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 ’Kaabe aane emo nasuku, yoemiaka, a' usiwa paanim a' a'awao, tetata a' mikbaaneeme. Oo kuchuta a' a'awao, bakotta a' mikbaaneeme.
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Oo totoi kabata a' a'awao, machilta a' mikbaaneeme.
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Eme'e junuen, ka tu'i yoememtaka juni'i intok jume' enchim yoemiam, tu'ik enchim am miknee'uta a' ta'a'ateko, jiba tua ju'u enchim achai Lios, teekau katekame, wame'e junuen aapo'iku bicha, juka' a' tu'u jiapsiwata a'awame, aapo tua lutu'uriapo amet a' jiapsituane.
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Juka' Jesujta, senuk, inika'a, bebeje'eri ka tu'i jiapsi aet aneka, junae ka nokamta, aapo'ik a' tu'uteo, intok junak, inika'a bebeje'eri ka tu'i jiapsita yeu siiko, ju'u ka noka'u, a nookak. Ju'u bu'uura ama aneme, iniat a' uttiaka taawak.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Taa waate inen jiiak:
15 mas alguns disseram: — É
16 Waate ket a' ji'optuabaeka, junuen teeka betana machilaata a' ju'unakte saen.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Taa ju'u Jesus, inime'e jachin bem emo eetua'po ju'uneakai inen ameu jiiak:
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Junuen san ket, ju'u bebeje'eri, juka' aapo'ik sawe'uta bebeje'erita yeu beba'ateko, ini'i, aapo au beje'eka anne. Junuen san, ju'u a' nesawee'u kaachin binwatune. Inika'a ne teuwaa junuen, enchim, jume' bebeje'eri ka tu'i jiapsim, ju'u bebeje'erimmeu yo'ota, Be'elsebuul teamta utte'awae, yeu ne am beba'ati jia' betchi'bo.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Taa inientuko, jabesa, jume' waatem emomak eame, inime'e ka tu'i jiapsim yeu am bep betchi'bo, jabesa utte'a amet autua. Junuen san, jiba juname'e, enchim ji'oplatuka'uta a' teuwaa.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Taa inepo jiba ju'u Liojta utte'awaesan nee jume' bebeje'erita ka tu'i jiapsim yeu am beba. Ini'i intoko, Liojta che'a yo'otaka inim bwiapo a' nesaunee'u, inim a' yuma'aseka'uta a' teuwaa.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 ’Yoemta seenuk, ousi au eiyaamta, inika'a, ju'u ae au a' anianee'uta jipueka, intok inika'a a' jo'arata a' suuao, junama'a ju'u a' suua'u, kaita au weene.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Taa inika'a beje'eka, senu che'a ae bepa utte'aka ama yepsaka intok a' yu'ukai, junak ini'i, ae a' nassuanee'um, si'imem a' u'aane. Intok si'imeta juka' a' jo'araapo a' nu'uka'uta, a' na'ikimtene.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 ’Wa'a ka nemak eame, juna'a, nee beje'eka aane. Wa'a intok, ka nemak eaka, jume' jinne'uimtuneeme nau totojame, ini'i junuen, ka a am jinne'u tebo.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 ’Ju'u bebeje'eri ka tu'i jiapsi, jabe senukut yeu siiko, junak ka anwa'abe'emu weamne, jak a' yebijnee'uta jaiwakai. Intok junuen, ka a' teakai, junak: “Jumun in yeu sika'u ne nottibae”, ti eene.
24 Jesus continuou:
25 Junuen nottekai, junaka'a yoemta aet yeu a' sika'u, karita kaabeta ama ane'ebenak a' teune, ujyoika intok chi chikrita benak.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Junak intoko ini'i, sikaa, intok juchi woo busanim jume' bebeje'eri ka tu'i jiapsim, che'a juni'i ae bepa ka tuttu'im nu'upane. Intok juname'e si'ime, jiba junae o'outat tawabaeka aet kimune. Chukula intok ini'i, che'a juni'i, bat naataka bepa machika tawane.
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Juka' Jesujta ketun inien weyemtat a' nokao su, ju'u bu'uuraata betana senu jamut chaaen:
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Taa aapo inen jiiak:
28 Mas Jesus respondeu:
29 Ju'u yoemra junama Jesujta ane'u, che'a juni'i bu'uuka au nau yajan. Aapo intok nokaka, inen ameu jiu taitek:
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Bwe'ituk juka' Joonajtuka'uta, bwe'u jo'ara Ninibe' tea'po jiapsaka'ummeu aapo'ik a' machilaatusuka'a benasia, ketchia junuen ju'u inim yoeme i'an yoemra inim jiapsammeu machilaatune.
30 Assim como o
31 Juka' taewaita, Liojta yee aet a' ya'uraa bittuanee'u yumako, juka' yoemrata a' ya'uraa bittuanaao, wa'a jamut ya'ut, sur betana joome ama annee. Intok ini'i, juka' yoemrata i'an jiapsamta, ka tu'isi a' tawaane. Bwe'ituk ini'i jamut, aapo junama'a che'a mekka a' bwiaraa betana juka' yo'o ya'ari Salomontuka'uta, tua a' koba suawaka'uta, jitat a' ju'unea'uta aet a' jikkajibaeka yepsak. I'an intok inimi'i, senu ju'u Salomontuka'uta bepa che'a eiyaawatchika aane.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Wame'e, bwe'u jo'ara Ninibe' tea'po jiapsisuka'um, inime'e, taewait Liojta yee ya'uraa bittuaneo ama anne. Intok junak juka' inim yoemrata ya'uraa bittuanao, inika'a, bempo ka tu'isi a' tawaa tebone. Bwe'ituk jume' junama jiapsisuka'um, juka' Jonaj tuka'uta, Liojta betana nok lutu'uriata ameu a' teuwaako, bempo, ka tu'ik betana emo temaek. I'an intok inim, ju'u Jonaj tuka'uta bepa senu che'a eiyaawatchika aane.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 ’Kaabe, senu tachiriata tayaka intok inika'a, kobi'ikut a' mana'abaane. Intok kia senu jita ama e'eria betchi'bo ya'arita betuk juni'i. Ala ini'i, jikat a' mana'ane, junuen junama jume' kimummet a' tachiriane' betchi'bo.
33 Jesus continuou:
34 Jume' puusim senuk betchi'bo, tachiriata benasi maachi. Junuen san ketchia, jume' em puusim tu'ireako, si'ime ee betchi'bo mamachine. Taa jume' em puusim ka tu'ireako, ketchia, si'ime ee betchi'bo ka mamachi benane.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Aet emo suuanee juka' Liojta betana weyeka em ju'uneiyaa'uta, inika'a ka ta'abwisi em a' nayyotene' betchi'bo.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Bwe'ituk empo junuen yuma'isi si'imeku Liojta lutu'uria weiyaaka jiapsakai, kaita ka tu'ik ta'abwisi joakai, junak si'imeku machisi empo ju'unakkiachisi a' ju'uneiyaane, junuen tachiriata tajpa'ala et a' machiaka'a benasia.
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Juka' Jesujta a' noksuko, jume' paiseom teame betana senu a' jo'au a' ji'ibwa nunuk. Ju'u Jesus junama yepsaka, mesau yejtek.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Ju'u paiseo kaachin jiu machiakan, aapo'ik Jesujta ka bempo'im junuen au joiwalatuka'po aman, ji'ibwabaeka, ka junaen mam bajimaka ji'ibwakamta bichakai.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Taa ju'u yo'owe Jesukrijto iniau inen jiiak:
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Ka suawa'am, eme'e ju'unea, ju'u juka' takaata yaakamta, ket juka' jiapsita aet katekamta a' yaaka'po.
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Junuen san eme'e, juka' watemmeu bicha enchim nana'ikia'uta, tua junen jiaka a' joonee intok junuen si'ime enchim joa'u, Liojta bichapo tu'ine.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 ’Tua jiokot emou machinee eme'e paiseeom teame. Eme'e ju'u juya menta' teamta betana intok ju'u juya ruura' teamta betana intok si'ime jume' ji'um betana, juka' Liojtau bicha weyemta eme'e au a' na'ikia. Taa eme'e juka' si'imeku lutu'uriata bo'o jooriawamta ka a' chupa'ala intok juka' Liojta enchim nak yo'oree'uta eme'e kia beja a' bicha. Ini'i juna'a ju'u enchim joo'ea'u. Taa junae ju'u wateku mak nawi.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 ’Tua jiokot emou machine, eme'e paiseeom teame, bwe'ituk eme'e jum te'opompo che'a bichau wajiwa, yo'owam jojoye'po enchim jojo i'a. Intok eme'e jum bwe'u jo'aapo amet naj katwa'po si'imem betana tua yo'orisi enchim am tetebotua i'a.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 ’Tua jiokot emou machine, eme'e paiseeom teame, ka tu'u yoememtaka juni'i, emo tu'u joame. Bwe'ituk eme'e jum kokkoarim ama ma'aritaka ka ju'uneiyaawame bebena. Jume' intok naj rejteme ame bepa naj kateka juni'i, ka ju'unea.
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Junak intok jume' Moiseejtuka'uta nesaurim yee majtame betana seenu:
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Taa ju'u Jesus inen au jiiak:
46 Jesus respondeu:
47 ’Tua jiokot emou machinee bwe'ituk eme'e, jume' bat naataka Liojta betana ju'uneetuawaka yeteu noktuawakame, jiba jume' bat naataka enchim yo'owasuka'um su'aka'um, eme'e jum bem ma'ari'po bepa jitae ujyooi karim benam am jooria.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Inien enchim joa'ue, juka' bat naataka enchim yo'owasuka'um yaaka'ummak enchim ea'uta a' teuwaa. Bwe'ituk bempo am su'ak, eme'e intoko junama'a juname'e ma'aripo bepa ujyooi karim benam am jooria.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 ’Inia betchi'bo ju'u achai Lios, aapo'ik suawae a' nok lutu'uriapo inen jiiak: “Inepone, jume' nee betana chukula yeu weenemta tetteuwaame intok jume' in yeu pu'arim ne emou bittuane. Inime'e betana intok eme'e, watem su'anee watem intok jiokot emo bittuane.”
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Bwe'ituk ju'u Lios, juka' i'an yoemrata, si'imem jume' Liojta betana noktuawaka yeu pu'arim, Liojta aniata ju'unaktewak naateka, jume' su'awakame betchi'bo, inime'e, bempo'im a' yaaka'a benasi amet a' bitne.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Ju'u che'a bat Abeltuka'uta me'ewaka'po naateka, ju'u Sakariaj teamta, jum te'opopo, Liojta yo'oriwa'po intok jum bwaram aet susu'awa'po, inime' nasuk enchim me'aaka'u tajtia. Inia betchi'bo ne inen emou jiia, ju'u Lios, juka' yoemrata i'an jiapsamta, bempo'im a' yaaka'a benasia amet a' bichaka am ya'uraa bittuane.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 ’Tua jiokot emou machine, eme'e Moiseejtuka'uta nesaurim yee majtame, bwe'ituk eme'e Liojta betana nok lutu'uriata betana eme'e jiba a' ju'uneiyaaka a' eta'i bebena. Taa eme'e junae enchim jinne'uimtune' betchi'bo ka a emo ania. Intok kia jume' jinne'uim tubaeme eme'e ka a junuen am autua.
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Juka' Jesujta inika'a weemta ameu a' teuwaasuko, jume' Moiseejtuka'uta nesaurim yee majtame intok jume' paiseeom teame, tua ka aamak alleaka taawak. Intok inime'e, tua juebena weemta au nattemaeka suati a' bit japtek.
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 Inime'e, jitae a' ji'optuaka, junuen jitaa a' teuwaaka'ue juni'i, a bem a' na'atejonee'uta jaiwakai.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.