João 18
Yaqui NT (YAQ_TBL) vs NAA
1 Chukula aapo inika'a teuwaasukai, ju'u Jesus jume' a' majtimmak yeu siika, junuen jakia Setroon teamta beas anbaekai. Junama'a wajpo juyam tatakaka echitukan. Inim Jesus a' majtimmak ama yepsak.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Ket ju'u Juuraj teame, ju'u yeu a' bwijneeme, aapo junama'a juyam echipo ta'aan. Bwe'ituk ju'u Jesus, jume' a' majtimmake juebenasi junama a'anen.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Junuen san ju'u Juuraj teame junama yepsak, juebena sontaaom weiyaakai, intok waate, jume' te'opopo yee suuatuawammake. Inime'e, jume' te'opopo tekiakammeu yo'owem betana intok jume' paiseeom betana aman bittuarimtakai. Inime'e, tettebem kukuche'eka intok mampo tachiriam weiyaaka kaaten.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Taa ju'u Jesus, si'imeta juka' au yeu weenemta betana jaibu ju'uneakai, yeu sikaa, intok inimmeu: ―Jabetasa eme'e jaiwa ―ti ameu nattemaek.
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Bempo: ―Juka' Jesujta, Nasaret tea'po jometa ―ti a' yoopnak. Ju'u Jesus intok: ―Ineponee juna'a ―ti ameu jiiak. Ju'u Juuraj teame, ju'u aapo'ik yeu bwisekame ket inime'emak ama weaman.
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Juka' Jesujta: “Ineponee juna'a”, ti ameu a' jiako, inime'e amau rukteka intok bwiau ko'om to'otek.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Junak intok ju'u Jesus juchi: ―Jabetasa eme'e jaiwa ―ti ameu nattemaek. Bempo intoko: ―Juka' Jesujta, Nasaret tea'po jometa ―ti jiiak.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Junak ju'u Jesus: ―Jaibu su ne enchim tejwaasuk in juna'atuka'po. Eme'e nee jaiwa'ateko, inime'e nemak rejteme am saka'atuane ―ti ameu jiiak.
8 Então Jesus disse:
9 Ini'i inien tuk, jiba aapo'ik Jesujta, ju'ubwa jeela: “Jume'e, in yo'owata neu bicha yeu a' pu'aka'um betana, tua kaabe, jitat ta'abwisi eaka, nee betana au na'ikimtek”, ti a' teuwaaka'uta, junuen a' chupne' betchi'bo.
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Junak ju'u Simoo Peeo'o teame, ini'i, tebem sisi'iwook kuche'ekame, yeu am wikeka intok senuk, Malko' teaka, ju'u te'opopo tekiakammeu yo'ota sawe'uta, inika'a batatana naka chukti a' beebak.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Taa Jesus, ju'u Peotau: ―Jume' kuchi'im, em yeu am wikeka'po am ketcha. Inien, juka' in yo'owata, jiokot nee ino a' bit i'ao utte'atune, inien tua jiokot in ino bitnee'u ―ti au jiiak.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Junak jume' sontaaom yeu pu'arim, ju'u ameu weyekamtamake, intok jume' te'opopo yee suuatuawame, inime'e, Jesujta bwiseka intok a' sumaka,
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 chukula ket, bempo che'a bat ju'u Anaj teamta kariu a' tojak. Juka' Anaj teamta, ju'u Kaipaaj teame a' ase'ebwakan. Ini'i ju'u junae wasuktiat ama te'opopo tekiakammeu che'a yo'otuka'u.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Ini'i Kaipaaj teame jiba juna'atukan, ju'u juriommeu: “Si'ime jurio yoemrata betchi'bo, wepu'ulaik a' muknee'po aman, bempo'im betchi'bo che'a a' tu'inee'uta”, ti a' teuwaakame.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Simoo Peeo' teame intok senu Jesujta majti, inime'e Jesujtat cha'aka kaaten. Ini'i senu Jesujta majti, junama'a te'opopo tekiakammeu yo'ota betana ta'eewan. Junuen san ini'i, Jesujta mak junama'a yo'ota kariu bicha, jitae bat kora ya'ariu aman kibakek.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Taa ju'u Peeo, junama'a aman kikkimuwa'po, pa'aria tana taawak. Inien san ju'u senu majti, ju'u te'opopo tekiakammeu yo'ota betana ta'eewame, ini'i yeu sika intok juka' jamutta, aman kikkimuwa'po yee suuamta, a' tejwaaka, juka' Peota aman kibachak.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Junak ju'u jamut, aman kikkimuwa'po a' suuatuawame, Peotau: ―Jaisa empo ka juna'a ketchia, inia o'outa betana senu a' majti ja'ani ―ti au nattemaek. Ju'u Peeo intok: ―E'e, ka inepo juna'a ―ti a' yoopnak.
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Junama'a sebekai, jume' junama'a jitaa suuame, intok jume' tekoka ama sawame, nayaka, oubammeu ja'abweka sukawen. Ju'u Peeo ket junama'a amemak oubammeu weyeka sukawen.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Ju'u te'opopo tekiakammeu che'a yo'owe, Jesujtau nattemai taitek, jabem a' majtimtuka'ummet intok aapo'ik juka' junen yee a' majta'u betana.
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Iniau ju'u Jesus: ―Inepo nee inim si'imem ane'ebichapo yeteu nonoksuk. Intok jum juriom te'opompo, intok inim bwe'u te'opopo, si'ime jume' juriom nau emo totoja'po jiba aneka nee yee majtasuk. Junuen san kaita nee etbwa teuwaalaa,
20 Jesus lhe respondeu:
21 jaisaaka empo neu su nattemae. Jume' nee jikkajilammeu nattemainee intok bempo ela'po a' teuwaanee juka' in am majtalatuka'uta. Bempo tu'isi ju'unea juka' in ameu noklatuka'uta ―ti au jiiak.
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Junak Jesujta inien jiako, junama te'opopo yee suuame betana, senu ama aneme, pujbat a' chochonaka intok: ―Kat ju'u te'opopo tekiakammeu che'a yo'otau junuen jiia ―ti au jiiak.
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Ju'u Jesus inika'a inen yoopnak: ―Ka tu'ik nee teuwaariako, junae betana a' teuwaane. Taa juka' in teuwaarita a' tu'ireako, jaisaaka empo nee chona ―ti au jiakai.
23 Jesus lhe respondeu:
24 Junak ju'u Anaas, aapo'ik suma'ita, Kaipaaj teamtau, ju'u te'opopo tekiakammeu che'a yo'otau a' bittuak.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Ju'u Peeo ketun junama'a tajimmeu weeka sukawen. Iniau intok: ―Jaisa empo ka juna'a, ju'u inia o'outa betana majti ja'ani ―ti au jiuwak. Peeo intok: ―E'e, ka inepo juna'a ―ti jiiak.
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Junak intok seenu, juka' te'opopo tekiakammeu che'a yo'ota tekokame, ini'i ju'u seenu, Peota naka chukti a' bebaka'uta a' wawaekame, aapo Peotau: ―Jaisa nee ka enchi jum juya etripo aamak bichak ja'ani ―ti au jiiak.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Ju'u Peeo, juchi ka au a' ta'aa ti jiaka nookak. Junama'a intok sep, totoi o'owia kukussuk.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Junak intok ju'u Jesus, Kaipaaj teamta kari a' kateka'a betana, aman ju'u kobanaaota bwe'u kariu nu'upawak. Junama'a jaibu matchun. Jume' juriom intok junaman bwe'u kariu ka aman kiimuk. Inime'e, Liojta junuen bem a' yo'oree'ut, junuen ayuka Liojta bichapo ka tu'ik emo ya'a machiakai. Intok junuen, Liojta yo'ori betchi'bo, kupteo, bwala jissobata bem bwa'ee'uta, ka a emo a' bwa'ane'eti eakai.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Inia betchi'bo ju'u kobanao Pilaato' teame, pa'akun yeu siika junuen ameu nokbaekai. Intok aapo inimmeu: ―Jitat sa eme'e inika'a o'outa a' na'atejo ―ti ameu jiiak.
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Bempo, inika'a: ―Ka tu'ik ka a' ya'ariako, itepo ka eu a' toji ean ―ti a' yoopnak.
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Junak ju'u Pilaato: ―Eme'e a' nuk sajaka intok jiba enchim jachin nesawe'po aman a' ya'uraa bittuane ―ti ameu jiiak. Jume' juriom intok: ―Taa itepo jume' juriom, ka iniau lutu'uriak, senuk a' me'etunee'ut itom aet nesaune' betchi'bo ―ti au jiiak.
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Junuen chupuk ju'u, aapo'ik Jesujta, tua jachin weyeka a' muknee'u betana a' teuwaariaka'uta.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Pilaato, jum bwe'u kariu wajiwa juchi aman kibakeka, Jesujtau chaai teboka intok: ―Jaisa empo juna'a ja'ani, ju'u, jurio yoemratau che'a yo'o ya'ari ―ti au nattemaek.
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Jesus intok iniau: ―Inika'a inia betana nattemaekai, jaisa empo kia emo a' ju'uneiyaaka a' nattemae ja'ani, inika'a inim in che'a yo'o ya'ari tuka'u, oo watem betana a' jikkajilatakai ―ti au jiiak.
34 Jesus respondeu:
35 Pilaato ju'u kobanaao a' yoopnak: ―Ineponee ka jurio. Ju'u inim ele benasi jurio yoemra intok jume' te'opopo tekiakammeu yo'owe, inime'e junen enchi a'abo neu tojak. Jitasa empo ya'ari ―ti au jiiak.
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Junak ju'u Jesus: ―Che'a yo'otaka in nesaunee'u, ka i'an inim juna'a. Nee junuen inim nesaweo, junak jume' nemak eaka rejteme, nassua ean, junuen, juriommeu ka in su'u tojina' betchi'bo. Taa che'a yo'otaka in nesawe'u, ka i'an inim juna'a ―ti a' yoopnak.
36 Jesus respondeu:
37 Pilaato intok: ―Junak su, jaisa empo lutu'uriapo juna'a ja'ani, ju'u che'a yo'o ya'ari ―ti au nattemaek. Jesus inika'a: ―Ineponee juna'a ju'u che'a yo'o ya'ari, jiba em a' teuwa'a benasia. Ineponee inim yoemtuk, intok inepo juka' lutu'uriata ju'uneiyaa tebobaekai nee inim a'abo yepsak. Si'ime jume'e, juka' lutu'uriata bo'o jooriaka jiapsame, inime'e, juka' in teuwaa'uta a' jikkajine ―ti a' yoopnak.
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Ju'u Pilaato aapo'iku: ―Jitasa intok juna'a, ini'i lutu'uria ―ti au jiiak. Jesus, a' me'etune' betchi'bo aet nesawa Inien au nattemaisuka ju'u Pilaato juchi yeu siika, jume' juriommeu nokbaekai. Intok junammeu: ―Kaita ka tu'ik nee inia o'outat teu machi ―ti jiiak―.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Taa eme'e au joiwalataka jiba junuen a' bibicha, chikti bwala jissu'awaka pajko taewaitchi, seenuk eta'ita in emou a' su'u tottojamta. Junak su, jaisa eme'e juka' juriommeu che'a yo'o ya'arita nee a' su'u toji i'a ja'ani ―ti ameu jiiak.
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Junako si'ime juchi chaai japtek: ―Ka junuka'a su'u tojine. Ala juka' Barabaaj teamta su'u tojine ―ti jiakai. Ini'i Barabaaj teame intok jita etbwawamta tu'uren.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.