Mateus 9
Lilangano lya Sambano (YAO) vs NTLH
1 Che Yesu ŵajinjile mu ngalaŵa, ŵajombweche litanda ni kwika mmusi wao.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Pelepo ŵandu ŵampeleche mundu jumo jwatatele chiilu, ali agonile mu chitagala. Nipele Che Yesu paŵachiweni chikulupi chao, ŵansalile mundu jwakutatala jula, “Muusimane mtima, ambusanga! Nlecheleswe sambi syenu.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Nipele, ŵakwiganya Malajisyo ŵane ŵatandite ganisya mmitima jao aninkuti, “Mundu ju akwatukana Akunnungu!”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Che Yesu ŵasimanyi ng'anisyo syao ni ŵausisye, “Kwachichi nkuganisya yangalumbana mmitima jenu?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Chichi chili chakwepepala nnope, kusala, ‘Sambi syenu silecheleswe,’ pane kusala, ‘Njimuche, Njaule?’
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Nambo, ngusaka mmanyilile kuti Mwana jwa Mundu akwete ukombole pa chilambo pano wa kwalechelesya ŵandu sambi syao.” Pelepo ŵansalile jwakutatala jo, “Njimuche, njigale chitagala chenu njaule kumangwenu.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Nipele, mundu jo ŵajimwiche ni kwaula kumangwao.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Ŵandu wose mu mpingo wo paŵaiweni yeleyo, ŵasimosile ni kukamulwa ni lipamba, ŵaakusisye Akunnungu uŵapele ŵandu ukombole wanti yele.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Che Yesu ŵatyosile pelepo, ni paŵajaulaga, ŵambweni mundu jumo ali atemi mu nyuumba ja kulipila nsongo liina lyakwe che Matayo. Nipele Che Yesu ŵansalile, “Munguye.” Nombe che Matayo, ŵajimwiche ni kwakuya.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Che Yesu paŵaliji mu nyuumba ji che Matayo kulya chakulya, ŵakukumbikanya nsongo ŵajinji ni ŵaali ni sambi ŵaiche ni kutama pamo nawo ni ŵakulijiganya ŵao.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Mafalisayo paŵaiweni yeleyo, ŵausisye ŵakulijiganya ŵa Che Yesu, “Kwachichi jwakunjiganya akulya pamo ni ŵakukumbikanya nsongo ni ŵaali ni sambi?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Che Yesu ŵagapilikene gelego ni ŵajanjile, “Ŵangakulwala ngakwalajila ŵantela, ikaŵe ŵakulwala ni ŵakwalajila ŵantela.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Nipele, njaule nkalijiganye malumbo ga maloŵe ga, ‘Ngusaka chanasa, ngaŵa mbopesi.’ Nganiika kukwaŵilanga ŵandu ŵakupanganya yambone paujo pa Akunnungu nambo ŵaali ni sambi.”
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Nipele, ŵakulijiganya ŵa che Yohana Ŵakubatisya ŵajaulile Che Yesu ni kwausya, “Uweji ni Mafalisayo tukutaŵa kaŵilikaŵili, kwachichi ŵakulijiganya ŵenu ngakutaŵa?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Che Yesu ŵajanjile, “Uli, nkuganisya kuti nkukombola kwatendekasya achambusanga ŵa mlombela asupuche akuno ali pamo nawo? Ngwamba! Nambo chikaiche katema pachajigalikwe mlombela jo pasikati jao, gele moŵa go chachitaŵa.
15 Jesus respondeu:
16 “Ngapagwa mundu jwakutotela chigamba cha nguo jasambano mu nguo jewisale. Atamuno atendaga yeleyo chigamba chasambano cho chichipapule nguo jo, ni upapuche wakwe chiupundanganye.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Sooni ngapagwa ŵandu ŵakutaga divai jasambano mu misaku jewisale jekolochekwe ni mapende. Pakuŵa jele divai jasambano jo chijipapule misaku ni divai chijimwasiche ni misaku jo chijijonasiche. Nambo ŵandu akutaga divai jasambano mu misaku jasambano ni yose yana iŵili ikugosekwa.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Nipele, Che Yesu paŵaliji nkuŵecheta gelego, ŵaiche chilongola jumo jwa Chiyahudi, ŵatindiŵalile ni kuti, “Mwali jwangu akuwa sampano. Nambo, choonde twende nkaasajichile nkono wenu kuti akole umi.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Che Yesu ŵajimi ni kunkuya, ŵakulijiganya ŵao ŵajawile pamo nawo.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Jwakopochele jwankongwe jumo juŵalwalaga magono kwa yaka likumi ni iŵili, ŵannyichilile Che Yesu panyuma, ŵakwaiye lujenje lwa mwinjilo wao.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Ŵatesile yeleyo pakuŵa ŵaganisisye muntima mwao kuti, “Nakwayaga pe mwinjilo wakwe, chilame.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Nombe Che Yesu ŵagalawiche, ŵamweni ni ŵansalile, “Muusimane ntima, mwanangu, chikulupi chenu chinnamisye.” Jwankongwe jo ŵalamile katema kakoko.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Nipele Che Yesu ŵaiche mu nyuumba ja chilongola jula. Ni ŵaweni ŵakugomba ipeta ni mpingo wa ŵandu aninkulila kwa malumbo,
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 ni ŵatite, “Ntyochanje pelepa, pakuŵa mwali ju nganajasika, agambile gona pe.” Ni ŵanyawo ŵaasechile.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Ŵandu ŵala paŵaŵinjikwe, Che Yesu ŵajinjile nkati, ŵankamwile nkono mwali jula, nombejo ŵajimwiche.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Ngani jila jajenele pa chilambo pala pose.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Che Yesu ŵatyosile pelepo, ni paŵaliji nkwaula, ŵandu ŵaŵili ŵangakulola ŵankuiye achinyanyisyaga, “Choonde Mwana ju che Daudi ntukolele chanasa!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Che Yesu paŵajinjile mu nyuumba, ŵangakulola wala ŵajaulile, nombejo ŵausisye, “Ana nkukulupilila kuti ngukombola kunlamya?” Nombewo ŵajanjile, “Elo, Ambuje.”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Pelepo Che Yesu ŵagakwaiye meeso gao, ŵatite, “Iŵeje kukwenu mpela inkuti pakukulupilila.”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Meeso gao gaugwiche. Nombe Che Yesu ŵakanyisye kwa nnope kuti, “Ngasimunsalila mundu jwalijose ngani ji.”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Nambo ŵanyawo ŵatyosile ni kutanda kwenesya ngani si Che Yesu mchilambo chila chose.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Ŵandu ŵaŵili ŵala paŵaliji nkutyoka, ŵandu ŵane ŵannyichisye Che Yesu mundu jumo jwangakuŵecheta kwa ligongo lya kukamulwa ni masoka.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Paŵankopwesye masoka papopo mundu jwangakuŵecheta jula, ŵatandite kuŵecheta. Ŵandu ŵasimosile nikuti, “Nganigawoneche kose gelega mu chilambo cha ku Isilaeli!”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Nambo Mafalisayo ŵatite, “Akugakoposya masoka kwa machili ga jwankulu jwa masoka.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Che Yesu ŵasyungwile mose mmisi ni mmisinda jose, achijiganyaga mmajumba gao ga kupopelela, ni kulalichila Ngani Jambone ja Umwenye wa Akunnungu ni kwalamisya ŵandu ilwele yose ni kulaga kwakulikose.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Nipele, paŵaweni ŵandu, mipingo kwa mipingo, ŵakolele chanasa pakuŵa ŵapesile ni kukola lipamba chisau ngondolo syangali ni jwakuchinga.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Pelepo ŵaasalile ŵakulijiganya ŵao, “Magungulo gali gamajinji, nambo ŵakugungula nganatupa.
37 Então disse aos discípulos:
38 Nipele mwapopele Ambuje ŵa magungulo, apeleche ŵakupanganya masengo mmagungulo gao.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.