Mateus 21
Lilangano lya Sambano (YAO) vs NVT
1 Che Yesu pamo ni ŵakulijiganya ŵao ŵaŵandichile ku Yelusalemu, ni paŵaiche ku Besefage pachikwesya cha Miseituni, ŵatumile ŵakulijiganya ŵaŵili.
1 Quando já se aproximavam de Jerusalém, Jesus e seus discípulos chegaram a Betfagé, no monte das Oliveiras. Jesus enviou na frente dois discípulos.
2 Ŵaasalile, “Njaule kunsinda wauli mmbujo mwenu, ni kweleko chinkajisimane mbunda jajitaŵikwe ni mwanambunda pamo najo. Nkaagopole njise nawo kwangune.
2 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão uma jumenta amarrada, com seu jumentinho ao lado. Desamarrem os animais e tragam-nos para mim.
3 Iŵaga chakammusye mundu ligongo lya kwagopola, nkajile, ‘Ambuje akusisaka,’ ni pangakaŵa chakannechele.”
3 Se alguém lhes perguntar o que estão fazendo, digam apenas: ‘O Senhor precisa deles’, e de imediato a pessoa deixará que vocês os levem.”
4 Ali lyatendekwe kuti gamalile gaŵaŵechete jwakulondola jwa Akunnungu.
4 Isso aconteceu para cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “Mwasalile ŵandu ŵa musi wa Sayuni,
5 “Digam ao povo de Sião: ‘Vejam, seu Rei se aproxima. Ele é humilde e vem montado num jumento, num jumentinho, cria de jumenta’”.
6 Ŵakulijiganya ŵala ŵajawile, ŵatesile mpela iŵatite pakusalilwa ni Che Yesu.
6 Os dois discípulos fizeram como Jesus havia ordenado.
7 Ŵajiichenawo mbunda ni mwanambunda, ŵatandiche nguo syao pachanya pawo ni Che Yesu ŵatemi pachanya pakwe.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho e puseram seus mantos sobre o jumentinho, e Jesus montou nele.
8 Mpingo wekulungwa wa ŵandu watandiche nguo syao mwitala, ni ŵane ŵakatile nyambi sya mwana sya itela ni ŵatandiche mwitala.
8 Grande parte da multidão estendeu seus mantos ao longo do caminho diante de Jesus, e outros cortaram ramos das árvores e os espalharam pelo chão.
9 Mipingo ja ŵandu ŵaŵalongolele ni ŵaŵakuiye ŵanyanyisye achitiji,
9 E as pessoas, tanto as que iam à frente como as que o seguiam, gritavam: “Hosana, Bendito é o que vem em nome do Senhor! Hosana no mais alto céu!”.
10 Che Yesu paŵajinjilaga ku Yelusalemu, ŵandu ŵa musi wose ŵaliji jugulijuguli. Ŵandu ŵaliji nkuusyana, “Ana aju ali nduni?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade estava em grande alvoroço. “Quem é este?”, perguntavam.
11 Ŵandu mu mpingo ula ŵatite, “Ŵeleŵa ni Che Yesu, jwakulondola jwa Akunnungu kutyochela ku Nasaleti musi wa ku Galilaya.”
11 A multidão respondia: “É Jesus, o profeta de Nazaré, da Galileia”.
12 Nipele, Che Yesu ŵajinjile mu lutenje lwa Nyuumba ja Akunnungu, ŵaaŵinjile ŵanawose uŵasumisyaga ni kusuma malonda pepala, ŵapitikwisye mesa sya ŵaŵasumanyaga mbiya, ni itengu yao ŵaŵasumisyaga nguunda.
12 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar todos que ali estavam comprando e vendendo animais para os sacrifícios. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
13 Ŵaasalile, “Ilembekwe Mmalembelo ga Akunnungu, ‘Nyuumba jangu chijiŵilanjikwe nyuumba ja kupopelela.’ Nambo ŵanyamwe njitesile peuto pakulisisila ŵa wiyi.”
13 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será chamado casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
14 Ŵangalola ni ŵakulemala ŵanjaulile pa Nyuumba ja Akunnungu, nombe Che Yesu ŵalamisye.
14 Os cegos e os coxos vieram a Jesus no templo, e ele os curou.
15 Achakulu ŵambopesi ni ŵakwiganya Malajisyo paŵaiweni indu yambone nnope iŵaitesile Che Yesu ni ŵanache ali nkunyanyisya pa Nyuumba ja Akunnungu achitiji, “Ajinichilwe Mwana ju che Daudi,” ŵanyawo ŵatumbile.
15 Quando os principais sacerdotes e mestres da lei viram esses milagres maravilhosos e ouviram até as crianças no templo gritar “Hosana, Filho de Davi”, ficaram indignados.
16 Ŵausisye, “Uli ngankupilikana yakuti ŵanache?” Che Yesu ŵajanjile, “Elo, ngupikana! Ana nganinsyome Maloŵe ga?
16 “Está ouvindo o que as crianças estão dizendo?”, perguntaram a Jesus. “Sim”, respondeu ele. “Vocês nunca leram as Escrituras? Elas dizem: ‘Ensinaste crianças e bebês a te dar louvor’.”
17 Nipele, ŵalesile, ŵakopweche mmusi ni kwaula ku Besania ni kugona kweleko.
17 Então ele voltou a Betânia, onde passou a noite.
18 Kundaŵi, Che Yesu paŵaujaga kwaula ku Yelusalemu, jakwete sala.
18 De manhã, enquanto voltava para Jerusalém, Jesus teve fome.
19 Ŵauweni ntini mungulugulu litala, ŵaujaulile, nambo nganachisimana chindu mwelemo, ŵausimene uli masamba pe. Ŵausalile, “Nkasogola isogosi sooni moŵa gose pangali mbesi!” Papopo nkuju wo wanyasile.
19 Encontrando uma figueira à beira do caminho, foi ver se havia figos, mas só encontrou folhas. Então, disse à figueira: “Nunca mais dê frutos!”. E, no mesmo instante, a figueira secou.
20 Ŵakulijiganya paŵauweni, ŵasimosile, ŵaliusisye, “Ntini u ujumwile chinauli chitema kwantinyi?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e perguntaram: “Como a figueira secou tão depressa?”.
21 Che Yesu ŵajanjile, “Ngunsalila isyene, mwaŵaga ni chikulupi pangali lipamba lili lyose, chinkombole kupanganya ngaŵa yeleyo pe yaitendekwe mu chitela cha ntini, nambo atamuno mwachisalilaga achi chitumbi chi, ‘Ntupuche ni kuliponya mu bahali,’ chiitendekwe iyoyo.
21 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: se vocês tiverem fé e não duvidarem, poderão fazer o mesmo que fiz com esta figueira, e muito mais. Poderão até dizer a este monte: ‘Levante-se e atire-se no mar’, e isso acontecerá.
22 Mwakolaga chikulupi, chachilichose chachimmende nkupopela, chimpate.”
22 Se crerem, receberão qualquer coisa que pedirem em oração”.
23 Che Yesu ŵajinjile pa Nyuumba ja Akunnungu, ni kwiganya. Paŵajiganyaga, achakulu ŵa mbopesi ni achakulu ŵane ŵa ŵandu ŵausisye kuti, “Ana kwa ukombole chi nkutenda yele indu yi? Ŵaani ŵampele wele ukombole u?”
23 Quando Jesus voltou ao templo e começou a ensinar, os principais sacerdotes e líderes do povo vieram até ele e perguntaram: “Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu esse direito?”.
24 Che Yesu ŵajanjile, “None chinammusye liusyo limo pe, mwanyangaga, nipele, none chinansalile kwa ukombole chi nguitenda indu yi.
24 Jesus respondeu: “Eu lhes direi com que autoridade faço essas coisas se vocês responderem a uma pergunta:
25 Uli ukombole u che Yohana wa kubatisya watyochele kwapi? Watyochele kwinani pane kwa ŵandu?” Nambo ŵaŵechetesyene achinsyene pe achitiji, “Twajilaga, ‘Watyosile kwinani,’ chatuusye, ‘Nambi kwachichi nganimunkulupilila?’
25 A autoridade de João para batizar vinha do céu ou era apenas humana?”. Eles discutiram a questão entre si: “Se dissermos que vinha do céu, ele perguntará por que não cremos em João.
26 Nambo twajilaga, ‘Watyochele kwa ŵandu,’ tukogopa mpingo wa ŵandu pakuŵa ŵanawose akwitichisya kuti che Yohana ali jwakulondola jwa Akunnungu.”
26 Mas, se dissermos que era apenas humana, seremos atacados pela multidão, pois todos pensam que João era profeta”.
27 Nipele, ŵajanjile, “Ngatukumanyilila!” Nombe Che Yesu ŵatite, “Atamuno une ngangunsalila ŵanyamwe kwa ukombole chi nguitenda indu yi.
27 Por fim, responderam a Jesus: “Não sabemos”. E Jesus replicou: “Então eu também não direi com que autoridade faço essas coisas.”
28 “Ŵanyamwe nkuganisya uli? Mundu jumo ŵakwete achachanda ŵaŵili. Ŵantendele jwaandanda jo kuti, ‘Mwanangu, lelo njaule nkapanganye masengo mungunda wa sabibu.’
28 “O que acham disto? Um homem que tinha dois filhos disse ao mais velho: ‘Filho, vá trabalhar no vinhedo hoje’.
29 Nchanda jo ŵajanjile, ‘Ngangusaka!’ Nambo kanyuma kakwe ŵapitikwiche ntima, ŵajawile kupanganya masengo.
29 O filho respondeu: ‘Não vou’, mas depois mudou de ideia e foi.
30 Atati ŵala ŵanjaulile mwanagwe jwaaŵili jo ni kunsalila ilaila, nombe ŵajanjile ŵatite, ‘Elo, atati!’ Nambo nganajaula kumasengo.
30 Então o pai disse ao outro filho: ‘Vá você’, e ele respondeu: ‘Sim senhor, eu vou’, mas não foi.
31 Ana jwapi jwa ŵele ŵaŵili wo jwatesile yakuisaka atatigwe?”
31 “Qual dos dois obedeceu ao pai?” Eles responderam: “O primeiro”. Então Jesus explicou: “Eu lhes digo a verdade: cobradores de impostos e prostitutas entrarão no reino de Deus antes de vocês.
32 Pakuŵa che Yohana ŵaiche kukwenu ni kunnanjila kutama yambone nti yakuti pakusaka Akunnungu, ni ŵanyamwe nganimunkulupilila, nambo ŵakukumbikanya nsongo ni ŵakulaŵalaŵa ŵankulupilile. Ni ŵanyamwe pammasile kugawona gele nganinleka sambi ni kunkulupilila.”
32 Pois João veio e mostrou o caminho da justiça, mas vocês não creram nele, enquanto cobradores de impostos e prostitutas creram. E, mesmo depois de verem isso, vocês se recusaram a mudar de ideia e crer nele.”
33 Che Yesu ŵatite, “Mpilikanile chitagu chine. Jwapali mundu jumo nsyene nyuumba ŵalimile ngunda wa sabibu, ŵausyunguchisye lutenje ni ŵakolosisye pakuminyila sabibu, ŵataŵile chilindo mmomopemo. Nipele ŵaujasimisye kwa ŵakulima ni kwaula ku chilambo cha kutalika.
33 “Agora, ouçam outra parábola. O dono de uma propriedade plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
34 Katema ka kugungula, ŵatumile achikapolo ŵao kwa ŵakulima ŵala, kuti akajigale liunjili lyakwe lya magungulo.
34 No tempo da colheita da uva, enviou seus servos a fim de receber sua parte da colheita.
35 Ŵakulima ŵala ŵakamwile achikapolo ŵao, jumo ŵamputile, ni jwine ŵammuleje, ni jwine ŵamponyile maganga.
35 Os lavradores agarraram os servos, espancaram um deles, mataram outro e apedrejaram o terceiro.
36 Sooni ŵatumile achikapolo ŵane ŵajinji kupunda ŵa kundanda. Ŵakulima ŵala ŵajasime ngunda ŵatendele ilaila.
36 Então o dono da propriedade enviou um grupo maior de servos para receber a parte dele, mas o resultado foi o mesmo.
37 Kumbesi kwakwe ŵantumile mwanagwe achiganisyaga mu ntima wakwe achitiji, ‘Chakanchimbichisye mwanangu.’
37 “Por fim, o dono enviou seu filho, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
38 Nambo ŵakulima ŵala paŵammweni mwanagwao ŵaŵechetesyene achinsyene pe, ‘Aju ni juchapochele iŵagosele, twende tummulaje kuti indu iŵagosele tujigale uwe!’
38 “No entanto, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
39 Nipele, ŵankamwile, ŵantyosisye paasa ngunda wa sabibu, ŵammuleje.
39 Então o agarraram, o arrastaram para fora do vinhedo e o mataram.
40 “Sambano, nsyene ngunda wa sabibu jula pachachiika, chachatenda ichichi ŵakulima ŵala?”
40 “Quando o dono da terra voltar, o que vocês acham que ele fará com aqueles lavradores?”, perguntou Jesus.
41 Ŵanyawo ŵajanjile, “Chachajonanga wamba ŵele ŵachigongomalo wo ni ngunda wa sabibu ula chachiujasimisya kwa ŵakulima ŵane uchachapa liunjili lyakwe lya magungulo kwa katema kakwe.”
41 Os líderes religiosos responderam: “Ele os matará cruelmente e arrendará o vinhedo para outros, que lhe darão sua parte depois de cada colheita”.
42 Pelepo Che Yesu ŵaasalile, “Uli ana nganinsyome lye liloŵe li Mmalembelo ga Akunnungu?
42 Então Jesus disse: “Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular. Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?
43 “Kwayele ngunsalila, Umwenye wa Akunnungu chiutyosekwe kukwenu, ni kupegwa ŵandu ŵakupanganya yakuisaka Akunnungu.”
43 Eu lhes digo que o reino de Deus lhes será tirado e entregue a um povo que produzirá os devidos frutos.
44 Jwalijose juchagwilile pa liganga lyo chakasiche ipande ipande, ni jwalijose juchilyagwilile, chilinkanyatekanyate.
44 Quem tropeçar nesta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó”.
45 Achakulu ŵa mbopesi ni Mafalisayo paŵapilikene itagu yao, ŵamanyilile kuti ŵaliji nkwagamba ŵanyawo.
45 Quando os principais sacerdotes e fariseus ouviram essa parábola, perceberam que eles eram os lavradores maus a que Jesus se referia.
46 Nipele ŵasosaga litala lya kwakamula, nambo ŵajogwepe ŵandu pakuŵa ŵanyawo ŵanganisisye nti jwakulondola jwa Akunnungu.
46 Queriam prendê-lo, mas tinham medo das multidões, pois elas o consideravam um profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.