Romanos 4
yaf (YAF) vs NVT
1 Biki twazímbula si kikuma kya khaka wetu mu musuni Bulahami? Biki kátambula mu kimutu kyandi?
1 Do ponto de vista humano, Abraão foi o fundador de nossa nação. O que descobriu ele?
2 Kikuma yuka ni Bulahami kámonika mutu wamasonga ku thwala ya Nzambi kikuma kya mihangu myandi mina káhanga, wadi kakhana ditsikisa. Kaasi káhangabwoku ku thwala ya Nzambi.
2 Se suas boas obras o tivessem tornado justo, ele teria motivo para se vangloriar, mas não perante Deus.
3 Kikuma, Masonuku mazimbudini: «Bulahami wákwikila mwena Nzambi, amana Nzambi wámutambwasa hanga mutu wa masonga mu kutala lukwikilu lwandi.»
3 Pois as Escrituras dizem: “Abraão creu em Deus, e assim foi considerado justo”.
4 Kinga kwena musadi, lufutu lwisiku monika hanga kabu, kaasi lufutu lwa phila ya kisalu kyandi.
4 O salário daquele que trabalha não é um presente, mas um direito.
5 Kwena mutu wuna kondi sala kisalu, kaasi kisi kwikila mwena Nzambi wuna wisi kitula batu bambi bakala batu ba masonga basumuki, kikuma kya lukwikilu lwandi Nzambi kamútanga hanga mutu wa masonga.
5 Contudo, ninguém é considerado justo com base em seu trabalho, mas sim por meio de sua fé em Deus, que declara justos os pecadores.
6 Bwosu kisi zimbula Tavidi ni mukwa kyesi kenina mutu wuna kisi tala Nzambi hanga mukwa masonga konda kumutangila mihangu:
6 Davi também falou a esse respeito quando descreveu a felicidade daqueles que são considerados justos sem terem trabalhado para isso:
7 «Kyesi kwena babana Nzambi kaloludini mitsoki
7 “Como são felizes aqueles cuja desobediência é perdoada, cujos pecados são cobertos!
8 Kyesi kwena mutu wuna Pfumu katangidiku keti disumu dyandi!»
8 Sim, como são felizes aqueles cujo pecado o Senhor não leva mais em conta!”.
9 Musamu wawu wa kyesi wenina kikuma kya batu baba bákota mukhanda ho kikuma kya bangulungu phi? Kikuma thwisi zimbula: «Kwena Bulahami, lukwikilu lwandi lwámutangisa hanga mutu wa masonga».
9 Por acaso essa bênção é apenas para os judeus, ou se estende também aos gentios incircuncidados? Já dissemos que Deus considerou Abraão justo por meio de sua fé.
10 Khi phila kákala tangwa bámutanga? Hana wukoti kedi mukhanda ho ngulungu kákala? Hana khaku kedi kakota mukhanda, ngulungu kákala.
10 Mas como isso aconteceu? Ele foi considerado justo somente depois de ter sido circuncidado, ou antes disso? Está claro que foi antes de ele ser circuncidado.
11 Bulahami kisa kota mukhanda mu kitulu hanga kidimbu: kinyeminu kya masonga mana kátambula mu lukwikilu tangwa kákala ngulungu. Bwabuna kákitukila tata wa batu boosu babana bisi kwikila, mbatanana benina ngulungu, ndangu babatangila bawu phi hanga bakwa masonga.
11 A circuncisão era um sinal de que Abraão já possuía fé e de que Deus já o havia declarado justo, mesmo antes de ele ser circuncidado. Portanto, Abraão é o pai daqueles que têm fé mas não foram circuncidados. Eles são considerados justos por causa de sua fé.
12 Kenina phi tata wa batu babana bákota mukhanda, heku ni babana lwesi bákota mukhanda, kaasi babana bisi landa mbandu ya lukwikilu luna kákala lwawu tata wetu Bulahami, tangwa kákala ngulungu.
12 E Abraão também é o pai daqueles que foram circuncidados, mas somente se tiverem o mesmo tipo de fé que Abraão tinha antes de ser circuncidado.
13 Kikuma, heku ni mu nzila ya mitsiku, Nzambi kámuhekila Bulahami kilangi kya kukala swana wa tsi holo kwena batekulu bandi, kaasi mu nzila ya masonga muna lukwikilu.
13 A promessa de que Abraão e seus descendentes herdariam toda a terra não se baseou em sua obediência à lei de Deus, mas sim no fato de ele ter sido considerado justo quando teve fé.
14 Mukuma wadi ni baswana bakalaka batu babana bisi lemvuka ku mitsiku, wadi lukwikilu lukhaniku kala mupfunu amana kilangi kya Nzambi bazónzilakyoku hika.
14 Portanto, se a herança prometida é apenas para aqueles que obedecem à lei, a fé é desnecessária, e a promessa, anulada.
15 Kikuma mitsiku, khabu myisi lumbula; amana hana hakondi mitsiku, heku phi kukulula kwa mitsiku.
15 Pois a lei traz ira sobre aqueles que tentam obedecer a ela. A única forma de não quebrar a lei é não ter lei nenhuma para quebrar!
16 Yihana ni, kilangi kina kyisila mu nzila ya lukwikilu, ndangu dyakala kabu dya khenda ya Nzambi amana dyakala phi kabu dina básila mbundu kwena batekulu boosu, heku ni kwena babana lwesi bisi zitisa mitsiku kaasi yi kwena babana phi benina yi lukwikilu hanga luna lwa Bulahami. Yandi wuna wenina tata wa betu boosu,
16 É por isso que a promessa vem pela fé, para que ela seja segundo a graça e, assim, alcance toda a descendência de Abraão, não somente os que vivem sob a lei, mas todos que têm fé como a que teve Abraão. Pois ele é o pai de todos que creem.
17 bwosu menina Masonuku: «Yíkuswanika ngeyi tata wa lawu dya makanda.» Yandi wenina ku thwala ya Nzambi wuna kákwikila, Nzambi wuna wisi hana luzingu kwena batu bafwa yi wuna wisi tela mu luzingu bima bina bisiku zinga.
17 Conforme aparece nas Escrituras: “Eu o fiz pai de muitas nações”. Isso aconteceu porque Abraão creu no Deus que traz os mortos de volta à vida e cria coisas novas do nada.
18 Mbatanana tangwa dyáhita mu kusila kivuvu, Bulahami wásya kivuvu, amana wákwikila. Yihana kákitukila «tata wa lawu dya makanda», bwosu bámuzimbwala: «Bwabuna dyákala butuka dyaku».
18 Mesmo quando não havia motivo para ter esperança, Abraão a manteve, crendo que se tornaria o pai de muitas nações. Pois Deus lhe tinha dito: “Esse é o número de descendentes que você terá!”.
19 Mbatanana kákala yi kitesu kya mvula khama mosi, kaasi kálembwaku mu lukwikilu lwandi tangwa kakala tala lutu lwandi lulembwi kedi, yi mukhetu wandi Sala yandu wáfwanaku hika mu kubuta.
19 E sua fé não se enfraqueceu, embora ele soubesse que, aos cem anos, seu corpo, bem como o ventre de Sara, já não tinham vigor.
20 Kinga mu kutala kilangi kya Nzambi káketyanisaku kivuvu kyandi mu kukonda kwa lukwikilu; kaasi lukwikilu lwandi lwámuyika kikesa amana wámukembisa Nzambi.
20 Em nenhum momento a fé de Abraão na promessa de Deus vacilou. Na verdade, ela se fortaleceu e, com isso, ele deu glória a Deus.
21 Kákala yi kikumbwala kya lawu ni Nzambi kenina yi hamu dya kulungisa mana kásila.
21 Abraão estava plenamente convicto de que Deus é poderoso para cumprir tudo que promete.
22 Kikuma kya bwabuna phi, muna lukwikilu lwandi, Nzambi kámutangila «Mutu wa masonga».
22 Por isso, por sua fé, ele foi considerado justo.
23 Kaasi heku ni kikuma kya yandi lwesi bwásonamina: «Mamana mátangama kikuma kya yandi».
23 E, quando Deus considerou Abraão justo, não o fez apenas para benefício dele. As Escrituras dizem
24 Kikuma kya betu phi babana bátangilabwa kilumbu, betu baba thwisi kwikila mwena yandu wáfutumuna ha kati dya bafwa, Yesu, Pfumu wetu.
24 que foi também para nosso benefício, pois elas garantem que também seremos considerados justos por crermos naquele que ressuscitou dos mortos a Jesus, nosso Senhor.
25 Yandi wuna bálambula kikuma kya mitsoki metu amana káfutumuka ndangu katukitula batu ba masonga.
25 Ele foi entregue à morte por causa de nossos pecados e foi ressuscitado para que fôssemos declarados justos diante de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.