Mateus 5

yaf (YAF) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Amana tangwa kámona milumba-lumba mya batu, wátombuka ku mongu, amana buna kázakala, balonguki bandi bábwesuka kwena yandi
1 Vendo as multidões, Jesus subiu ao monte e se assentou. Seus discípulos aproximaram-se dele,
2 amana mu kukangula munwa wandi, wáyandika kubalonga bwabu:
2 e ele começou a ensiná-los, dizendo:
3 «Kyesi kwena bana bena baphutu mu kitembu,
3 "Bem-aventurados os pobres em espírito, pois deles é o Reino dos céus.
4 Kyesi kwena bana bisi dila,
4 Bem-aventurados os que choram, pois serão consolados.
5 Kyesi kwena bana benina balembama,
5 Bem-aventurados os humildes, pois eles receberão a terra por herança.
6 Kyesi kwena bana benina yi nzala yi kihwinya kya masonga,
6 Bem-aventurados os que têm fome e sede de justiça, pois serão satisfeitos.
7 Kyesi kwena bana bisi yukila bakwawu kyadi,
7 Bem-aventurados os misericordiosos, pois obterão misericórdia.
8 Kyesi kwena bana benina yi mbundu ya hedila,
8 Bem-aventurados os puros de coração, pois verão a Deus.
9 Kyesi kwena bana bisi yadisa ngemba,
9 Bem-aventurados os pacificadores, pois serão chamados filhos de Deus.
10 Kyesi kwena bana bisi nyokuna kikuma kya masonga,
10 Bem-aventurados os perseguidos por causa da justiça, pois deles é o Reino dos céus.
11 Kyesi lwenina kyawu mu tangwa bisi lutukwana amana bisi lunyokuna amana bisi luhunina misamu mya mutindu yi mutindu kikuma kya meni.
11 "Bem-aventurados serão vocês quando, por minha causa os insultarem, perseguirem e levantarem todo tipo de calúnia contra vocês.
12 Sangwalenu, amana kalenu mu kyesi, mukuma lufutu lwenu lwa lawu lwenina mu mazilu, mukuma, yi bwabuna phi bábanyokuna bambikudi bana balutekidila.»
12 Alegrem-se e regozijem-se, porque grande é a recompensa de vocês nos céus, pois da mesma forma perseguiram os profetas que viveram antes de vocês".
13 «Benu lwenina mungwa wa tsi. Kaasi yukani mungwa wekina laku-laku, yi biki balenda vutwalawa mutomu? Wa phamba, weku hika mupfunu, ho kakulosawoku ku nzila batu badyatikisawa.
13 "Vocês são o sal da terra. Mas se o sal perder o seu sabor, como restaurá-lo? Não servirá para nada, exceto para ser jogado fora e pisado pelos homens.
14 «Benu lwenina kyesesi kya tsi. Mbanza mosi bátunga ha thandu ya mongu yifwaniku kuswamana.
14 "Vocês são a luz do mundo. Não se pode esconder uma cidade construída sobre um monte.
15 Amana bisiku lemisa mwinda ndangu bafidingawa ku tsya nzungu ya tuma; kaasi bisiwa sya ha muzanga, amana wulemi ndangu wayinika boosu bana benina mu nzu.
15 E, também, ninguém acende uma candeia e a coloca debaixo de uma vasilha. Pelo contrário, coloca-a no lugar apropriado, e assim ilumina a todos os que estão na casa.
16 Bwabuna kyakenzudiki kyesesi kyenu ku thwala batu, ndangu bamona miza myenu mya bukheti amana bamuzatulaka Tata wenu wuna wenina mu mazilu.»
16 Assim brilhe a luz de vocês diante dos homens, para que vejam as suas boas obras e glorifiquem ao Pai de vocês, que está nos céus".
17 «Lubanzaku ni meni yisi zanga Mitsiku holo Bambikudi. Yisaku kikuma kya kuzanga, kaasi kulungisa.
17 "Não pensem que vim abolir a Lei ou os Profetas; não vim abolir, mas cumprir.
18 Abwabuna, kikuma yiluzimbwadi: yi kuna dyalútila zilu yi tsi, ka kisona ku kimosi kya Mitsiku kyalúta, yi kuna mabwíla mambu moosu.
18 Digo-lhes a verdade: Enquanto existirem céus e terra, de forma alguma desaparecerá da Lei a menor letra ou o menor traço, até que tudo se cumpra.
19 Disongidila wuna wakúlula keti mosi wa khunda muna mitsiku myami amana kalonga bwabuna kwena batu, bamútela wa khunda mu Kipfumu kya mazilu, kaasi wuna wazítisamya, walóngamya phi, yandi bamútela wa mbuta mu Kipfumu kya mazilu.
19 Todo aquele que desobedecer a um desses mandamentos, ainda que dos menores, e ensinar os outros a fazerem o mesmo, será chamado menor no Reino dos céus; mas todo aquele que praticar e ensinar estes mandamentos será chamado grande no Reino dos céus.
20 Mukuma, yiluzimbwadi, yuka ni masonga menu malutiku mana ma balongi ba mitsiku yi Bafwadisi, lwakótamwoku mu Kipfumu kya mazilu.»
20 Pois eu lhes digo que se a justiça de vocês não for muito superior à dos fariseus e mestres da lei, de modo nenhum entrarão no Reino dos céus".
21 «Lwáyuka ni bázimbula bwabu kwena bambuta: "Walendaku honda mvumbi wa khengu; wuna wahonda mvumbi wa khengu, bamunata ku pfundusu".
21 "Vocês ouviram o que foi dito aos seus antepassados: ‘Não matarás’, e ‘quem matar estará sujeito a julgamento’.
22 Kaasi meni, yiluzimbwadi bwabu: Wosu wuna wáyukila phangi wandi khabu, bulungi bamunata ku pfundusu. Amana wuna wazímbula kwena phangi wandi: "Zoba", bulungi bamunata ku thwala kimvuka kya mbuta; amana wuna wázimbula kwena phangi wandi "Kilawu", bulungi bamulosa ku bilungi.
22 Mas eu lhes digo que qualquer que se irar contra seu irmão estará sujeito a julgamento. Também, qualquer que disser a seu irmão: ‘Racá’, será levado ao tribunal. E qualquer que disser: ‘Louco! ’, corre o risco de ir para o fogo do inferno.
23 Kisongidila, yukani wubati kwenda hana kabu dyaku ku mesa ma kimenga, amana kwakuna, yuka wayubuka ni phangi waku kena yi kima kitadi ngeyi,
23 "Portanto, se você estiver apresentando sua oferta diante do altar e ali se lembrar de que seu irmão tem algo contra você,
24 sisa hana kabu dyaku, kuna thwala ya mesa ma kimenga, amana wenda theti kuvutula ngemba yi phangi waku, kunima awisa hana kabu dyaku.
24 deixe sua oferta ali, diante do altar, e vá primeiro reconciliar-se com seu irmão; depois volte e apresente sua oferta.
25 «Yidika tswatsu yi mbeni waku, buna lwenina yi yandi mu nzila ya nganda ya bazusi; kondilo, kakúlambula nana kwena zusi, amana zusi kwena phumbulu, amana bakutimbula mu boloku.
25 "Entre em acordo depressa com seu adversário que pretende levá-lo ao tribunal. Faça isso enquanto ainda estiver com ele a caminho, pois, caso contrário, ele poderá entregá-lo ao juiz, e o juiz ao guarda, e você poderá ser jogado na prisão.
26 Abwabuna yikuzimbwadi: walúbukamwoku kedi yuka wufutiku yi kuna dikuta dya tsuka.»
26 Eu lhe garanto que você não sairá de lá enquanto não pagar o último centavo".
27 «Lwayuka ni bazimbula bwabu: "Watáku mbongi."
27 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Não adulterarás’.
28 Kaasi meni, yiluzimbwadi: Wosu wuna watála mukhetu wa ngani mu phila ya kumukemba, wuti kedi mbongi yi yandi muna mbundu yandi.
28 Mas eu lhes digo: qualquer que olhar para uma mulher para desejá-la, já cometeu adultério com ela no seu coração.
29 e 5:29
29 Se o seu olho direito o fizer pecar, arranque-o e lance-o fora. É melhor perder uma parte do seu corpo do que ser todo ele lançado no inferno.
30 Amana yukani koku dyaku dya kitata dyakusumunaka, zengadya, losadya kyana yi ngeyi; mukuma bwena mboti kwena ngeyi watotisa lwesi kitini kimosi kya lutu lwaku, kaasi bweku mboti ni balosa lutu lwaku lwosu ku bilungi.»
30 E se a sua mão direita o fizer pecar, corte-a e lance-a fora. É melhor perder uma parte do seu corpo do que ir todo ele para o inferno".
31 «Amana bazimbula bwabu: "Ni wuna wayámbula mukhetu wandi, kamuheka mukanda wa kufwa kwa longu.
31 "Foi dito: ‘Aquele que se divorciar de sua mulher deverá dar-lhe certidão de divórcio’.
32 Kaasi meni, yiluzimbwadi: Wosu wuna wayámbula mukhetu wandi, katula kusala kindumba, wumukitudi kita kya mbongi, amana wuna wakwéla mukhetu bayambudi ku longu, yandi phi mbongi kisi ta.»
32 Mas eu lhes digo que todo aquele que se divorciar de sua mulher, exceto por imoralidade sexual, faz que ela se torne adúltera, e quem se casar com a mulher divorciada estará cometendo adultério".
33 «Lwáyuka hika buna bázonza kwena bambuta: "Waléwulaku ndefi yaku, kaasi walúngisa ku thwala Pfumu mana wasila mu ndefi yaku."
33 "Vocês também ouviram o que foi dito aos seus antepassados: ‘Não jure falsamente, mas cumpra os juramentos que você fez diante do Senhor’.
34 Kaasi meni yiluzimbwadi lwesi ni ludyaku ndefi kyamakulu: keti ku zilu, kikuma kina kyenina kiti kya Kipfumu kya Nzambi;
34 Mas eu lhes digo: Não jurem de forma alguma: nem pelo céu, porque é o trono de Deus;
35 keti ha tsi, kikuma mafu yi kidyatilu kyandi; keti ku Yelusalemi, kikuma yina yenina mbanza ya Kyamvu wa Mbuta.
35 nem pela terra, porque é o estrado de seus pés; nem por Jerusalém, porque é a cidade do grande Rei.
36 Wadyáku ndefi keti mu mutwa waku, mukuma walendaku balumuna lusuki lumosi mu katoki kondilo mu kaphindi.
36 E não jure pela sua cabeça, pois você não pode tornar branco ou preto nem um fio de cabelo.
37 Amana yambula nzonzidi yenu yakala: yukani "abwabuna", "abwabuna", ho "loni", "loni"; mana bisikwa yika, kwena kiphidi-mutu misi tuka.»
37 Seja o seu ‘sim’, ‘sim’, e o seu ‘não’, ‘não’; o que passar disso vem do Maligno".
38 «Lwáyuka ni bázimbula bwabu: "Disu muna disu amana dinu muna dinu."
38 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Olho por olho e dente por dente’.
39 Kaasi meni, yiluzimbwadi: Luvutulaku mbela kwena mbeni. Honi mutu kakuta mbata ku tama dya kitata, mubalwamina hika dikwawu.
39 Mas eu lhes digo: Não resistam ao perverso. Se alguém o ferir na face direita, ofereça-lhe também a outra.
40 Amana yuka mutu wuzodi kakunatisa mukanu ndangu kalenga tambula kikutu kyaku, muyambula katambula hika muzaka waku.
40 E se alguém quiser processá-lo e tirar-lhe a túnica, deixe que leve também a capa.
41 Amana yukani mutu kakulundika mu kusala funda dya thambi, ngeyi fwokula mu mbala zodi.
41 Se alguém o forçar a caminhar com ele uma milha, vá com ele duas.
42 Kwena wuna wusi kulomba, hana, amana kwena wuna wutondi kulefwa kima kwena ngeyi, wuhungaku.»
42 Dê a quem lhe pede, e não volte as costas àquele que deseja pedir-lhe algo emprestado".
43 «Lwáyuka ni bázimbula bwabu: "Watónda khunda waku, amana waménga mbeni waku."
43 "Vocês ouviram o que foi dito: ‘Ame o seu próximo e odeie o seu inimigo’.
44 Kaasi meni, yiluzimbwadi: Tondenu bambeni benu amana lombilenu kikuma kya bana bisi lunyokuna.
44 Mas eu lhes digo: Amem os seus inimigos e orem por aqueles que os perseguem,
45 Bwabuna lwakítwakila bana ba Tata wenu wuna wenina mu mazilu. Kikuma kisi lubula tangwa kikuma kya batu ba mbi yi batu ba mboti, amana kisi nokisa mvula kikuma kya batu ba masonga yi batu bakonda masonga.
45 para que vocês venham a ser filhos de seu Pai que está nos céus. Porque ele faz raiar o seu sol sobre maus e bons e derrama chuva sobre justos e injustos.
46 Mukuma, yukani lwatondaka lwesi bana bisi lutonda, khi ndandu lwatámbula? Bakalaki ba phaku bisi bwoku hanga bwabuna phila mosi?
46 Se vocês amarem aqueles que os amam, que recompensa receberão? Até os publicanos fazem isso!
47 Amana yukani benu lwahanaka mboti kwena baphangi benu lwesi, khi kima lwisi sala kya ngituka? Baphani bawu phi bisi bwoku hanga bwabuna phila mosi?
47 E se vocês saudarem apenas os seus irmãos, o que estarão fazendo de mais? Até os pagãos fazem isso!
48 Disongidila, lwakala balungila bwosu kenina Tata wenu, wa ku zilu, walungila.»
48 Portanto, sejam perfeitos como perfeito é o Pai celestial de vocês".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.