Mateus 26
yaf (YAF) vs NTLH
1 Tangwa kámanisa Yesu ndinga zazi zoosu, wuzimbudi kwena balonguki bandi:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 «Luzayi ni kunima bilumbu byodi mukinzi wa phaki wakála: amana Mwana wa mutu bamúlambula ndangu bamukhoka ha kitakani.»
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Hanga bambuta ba banganga Nzambi yi bambuta ba Bayuta bakutakani muna kyanzala kya mbuta wa banganga Nzambi, wuna bakala tela ni Khayifu;
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Bakasi kifwandu kya kumukwatisa Yesu mu kitsweki yi kumuhondisa.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Bakala zimbula: «Heku ni mu tangwa dya mukinzi, ndangu mvwalangani yikalaku ha kati dya batu.»
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Yesu ku Betaniya kákala, muna nzu ya Simoni mukwa bwasi,
6 — ausente —
7 mukhetu mosi wisa bwesuka kwena Yesu, kákala yi mulangi wa mananasi ma thalu ya lawu amana wázunzilama hana mutwa wa yandi bwabuna kákala kuna mesa.
7 — ausente —
8 Amana balonguki buna bámona bwabuna, bámonaku kyesi, hanga bazimbudini: «Kikuma kya biki kuzanga kwa bwabu?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Bufwaniki basumbisama mu thalu ya lawu, amana mbongu bahanaza kwena batsukami!»
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Kaasi Yesu buna kábakulabwa, wubazimbwadi: «Kikuma kya biki lubati muhekila phasi mukhetu yandu? Mukuma dyambu dya kitoku kasadi kwena meni;
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 mukuma batsukami lwakádiki bawu kosu tangwa, kaasi meni twakádikiku yenu kosu tangwa.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Yandi kanzunzidi mananasi mama mu lutu, ndangu katekila yidika kuzika kwama.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Mu kyedika yiluzimbwadi: kuna basámuna Musamu wa Bukheti wawu, mu tsi yosu, baménikiki phi mambu mama kasadi yandu, kikuma kya kumubambuka yandi.»
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Hanga mosi wa bawu kumi yi bodi, wuna bakala tela ni Yutasi Sikadyoti, wendi kwena bambuta ba banganga Nzambi
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 wuzimbudi: «Biki luzodi kupheka, amana meni yilulambwala yandi?» Hanga bawu bamufuti makuta makumatatu.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Amana tuka tangwa meni dina, kakala sanda tangwa dya mboti ndangu kamulambula Yesu.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Mu kilumbu kya theti kya mukinzi wa mapha makonda kisi dya muvimbu, balonguki bábwesuka kwena Yesu mu kuzimbula: «Ku biki wuzodi ni twakuyidikila madya ma mukinzi wa Phaki?»
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Hanga yandi wuzimbudini: «Alwenda muna mbanza kwena mutu mosi, amana muzimbwalenu: "Mulongi kazimbudini: Tangwa dyama dibwesukini; ku nzu ya ngeyi yidila madya ma Phaki yi balonguki bama."»
18 Ele respondeu:
19 Balonguki báhanga bwosu kabalongikila Yesu, amana báyidika madya ma Phaki.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Masikidika ha mábwa, ku mesa kákala yi bawu kumi yi bodi.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Amana buna bákala mu kudya, yandi wuzimbudi: «Mu kyedika, yiluzimbwadi: mosi mu kati dya benu kandámbula.»
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Hanga báyuki kiwayi kya lawu, báyandika kumuhyula mosi kunima mukwawu: «Ka meni ku, Pfumu, kabwaku?»
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yandi, mu kuvutula, wuzimbudi: «Wuna wuvundiki koku ha longa dimosi yi meni, yandi wuna wandámbula.
23 Jesus respondeu:
24 Mwana wa mutu kabati kwenda, tala mana másonama kikuma kya yandi; kaasi khi kyadi kwena mutu wuna wulambudi Mwana wa mutu! Bwálunga ni mutu wuna kabutukaku kwandi!»
24 Pois o
25 Amana mu kuvutula, Yutasi, wuna wámulambula wuzimbudi: «Ka meni ku, Mulongi, kabwaku?» Yesu wumuvutwadi: «Ngeyi meni wuzimbudibwa.»
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Buna bakala dya, Yesu wábonga dipha, wásambuladya amana wábukunadya, wáhanadya kwena balonguki, amana wuzimbudi: «Bongenu, dyenu, lwalu lwena lutu lwa meni.»
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Amana wábonga mbungu mosi, kunima dya kuvutula matondu, wábahekaya mu kuzonza: «Nwenuya benu boosu,
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 mukuma mama menina menga ma meni, ma bulunda bwa Nzambi, mana matyakani kikuma kya batu lawu mu kuloluka kwa masumu.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Amana yiluzimbwadi, mukyedika: tuka buthwena, yinwáku hika vinu dina, tii yi kuna kilumbu kina yinwádya ha kimosi yi benu muna Kipfumu kya Tata wama.»
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Amana buna báyimbila mikunga mya mukinzi, bálubuka, benda ku mongu wa Olive.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Hanga Yesu wubazimbwadi: «Benu boosu lwathína muna phipha yayi, mukuma tala mana másonama: "Yimúhonda kalema, amana kibuka kya mikoku kyamwángalakana."
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Kaasi kunima kufutumuka kwama, yilútekidila kuna Ngadidi.»
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Amana mu kuvutula, Phetelu wumuzimbwadi: «Yuka ni boosu bakútina, meni, ketibwe, yikútinaku.»
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesu wumuvutwadini: «Mu kyedika yikuzimbwadi: mu phipha yayi, khoku kakókulaku kedi, wáthuna mbala tatu.»
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Phetelu wumuzimbwadi: «Keti kufwa, yifwa kumosi yi ngeyi, yikútunaku.» Balonguki boosu bazimbudi phi phila mosi.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Hanga Yesu wísa yi bawu, homa hamosi bisi tela ni Ngetisemani, amana wuzimbudi kwena balonguki bandi: «Zakalenu hahaha, kithama kina yikwenda lombila meni kuna.»
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Wánata Phetelu yi bana ba Zebeteya bawu bodi, wáyandika kuyuka kyadi yi kiwayi.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Hanga wubazimbwadi: «Mbundu yama mu kiwayi yenina yi kuna lufwa; salenu haha, amana kalenu batokama kumosi yi meni.»
38 e disse a eles:
39 Wáhaluka koma, wáfukama, mbunzu mu mafu, mu kulombila yi kuzimbula: «Tata wama, yuka ni bwalendakana, khatwala bungu dyadi; salaku bwosu buna nzodi meni, kaasi bwosu wuzodi ngeyi.»
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Tangwa kisa vutuka kwena balonguki, kábawana baleka; amana wuzimbudi kwena Phetelu: disongidila lulendiku kutokama keti tangwa dimosi kumosi yi meni?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Tokamenu, lombilenu phi, ndangu lubwaku mu kimeka. Kitembu kyazyama kyenina kaasi lutu lwalembwa lwenina.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Wáhaluka hika mbala ya zodi mu kulombila bwabu: «Tata wama, bufwaniku ni mbungu yayi ndwayoku, mbatanana buna, yambula luzolu lwaku lwasalama!»
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Amana wisa vutuka hika, wubawani baleka, mukuma mesu ma bawu zitu mákala.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Yesu wábasisa, wáhaluka hika, wulombidi mbala ya tatu mu kulandulula ndinga meni zimosi.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Hanga wisi vutuka kwena balonguki amana wubazimbwadi: «Lunimbi hika, lulembwi kwenu! Talenu, tangwa dibwesuki, amana Mwana wa mutu bamulambudi ku moku ma basumuki.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Telamenu, thwendenu! Tala, wekina bela-bela wuna ndambudiki!»
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Muna tangwa meni dina kakala zonza Yesu, Yutasi, mosi wa bawu kumi yi bodi wátula hakana, hakimosi yi mulumba-lumba wa batu bakala yi mbedi za vita yi khindi muna moku. Bwosu bábatuma kwena bambuta ba banganga Nzambi yi bambuta ba bayuta.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Amana wuna wámulambula, wábasongila kidimbu kimosi mu kuzimbula: «Wuna yibúmbakana, yandi wuna, mukwatenu.»
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Amana buna kábwesuka kwena Yesu, wuzimbudini: «Mboti, Labuni!» Amana wámubumbakana.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Amana Yesu wumuzimbwadi: «Mukwetu, kikuma kya dyambu dina wisidi, saladya.» Hanga buna bábwesuka, bamusimbi Yesu amana bamukwati.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Amana mosi wa bana bákala yi Yesu, wálubula mbedi ya phoku yandi, hanga wuhuti kutu dya musadi wa mbuta wa banganga Nzambi.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Hanga Yesu wumuzimbwadi: «Vutula mbedi yaku ya phoku muna kilalu kyandi, mukuma boosu bana banwánina ku mbedi, ku mbedi phi bafwíla.
52 Aí Jesus disse:
53 Kondilo wubanzi ni pfwaniku yimubokwadila Tata wama, amana kaphitika bibuka bya banzyo kuluta kumi yi bodi?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Abweti si malúngila Masonuku? Mana mabati zonza ni bulungi ni masalama bwabuna.»
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Muna tangwa meni dina, Yesu wuzimbudi kwena milumba-lumba mya batu: «Lwisi khwata yi mbedi yi khindi, hanga wuna yenina ndwandwa? Kinga yikala zakala bilumbu byosu mu nzu ya Nzambi mu kulonga, amana lwákhwataku.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Kaasi mana moosu mabwini ndangu malungila Masonuku ma bambikudi.» Hanga balonguki boosu bamusisi, batini phi.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Bana buna bámukwata Yesu, bámunata ku nzu ya Khayifu, mbuta wa banganga Nzambi, kuna bákutakanina balongi ba mitsiku yi bambuta ba Bayuta.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Amana Phetelu, yandi, kakala landa muna kyana, yi kuna kyanzala kya mbuta kya mbuta wa banganga Nzambi. Amana buna kákota muna kati, wuzakadi yi batsinzidi ndangu kazaya buna mamánisina.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Amana bambuta ba banganga Nzambi yi balongi ba mitsiku yi kimvuka kyambuta bakala sanda kimbangi kya mbi kikuma kya Yesu, ndangu bamuzengila mukanu wa lufwa.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Kaasi bámonaku, mbatanana lawu dya bambangi ba luvunu bisa funda, kaasi ku tsuka, bisa bwesuka bodi,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 bazimbudi: «Yandu-yandu kakala zimbula: Pfwani yiwulumuna nzu ya Nzambi yayi, amana thunguludiya mu bilumbu bitatu."»
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Amana mbuta wa banganga Nzambi buna kátelama, wázimbula kwena yandi: «Keti kima wubatiku vutula? Biki wuzonzi kikuma kya bimbangi byabi babati kufundila baba?»
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Kaasi Yesu wádibata. Amana mbuta wa banganga Nzambi wumuzimbwadi: «Mu khumbu ya Nzambi wa moya mbati zenga, wátuzimbwala yuka ni ngeyi, wenina Kidisitu, Mwana wa Nzambi?»
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yesu wumuzimbwadi: «Ngeyi meni wuzimbudibwa. Kaasi yiluzimbwadi hika: tuka buthwena, lwamúmona Mwana wa mutu wazakala kuna koku dya kitata dya Mukwa Ngolu zoosu yi mu kukwisa hana thandu ya matuti ma zilu.»
64 Jesus respondeu:
65 Hanga mbuta wa banganga Nzambi wuyati miledi myandi, amana wuzimbudi: «Nzambi kabati tukwana! Kikuma kya biki twasósila hika bambangi? Talenu buthwena luyuki benu-benu ngusi;
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Abweti lubanzi benu?» Amana boosu mu kuvutula, bazimbudi: «Bulombi kafwa.»
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Hanga bamuhumi metya kuna mbunzu yandi amana bamuti makufi bahika phi bamuti mbata,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 mu kuzonza: «Bikuleti, kamba ngeyi Kidisitu wenina, keti nati wukubeti!»
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Phetelu kákala wazakala kuna phenza, hana kyanzala. Amana musadi wa mukhetu mosi wábwesuka kwena yandi mu kuzimbula: «Ngeyi phi, wákala yi Yesu, mwisi Ngadidi.»
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Kaasi yandi wátuna ku thwala ya batu boosu, mu kuzimbula: «Nzayimoku mana wubati zimbula.»
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Buna kakala kwenda kuna mwelu wa kyanzala, wumoni hika musadi wahika wa mukhetu amana yandu-yandu wuzimbudi kwena bakwawu: «Yandu phi kákadikini yi Yesu mwisi Nazaleti.»
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Amana wutuni hika yi ndefi: «Yimuzayiku mutu yandu.»
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Kunima dya mwana tangwa, bábwesuka batu bákala hana, bazimbudi kwena Phetelu: «Mu kyedika, ngeyi wenina phi mosi hana kati dya bawu; mukuma nzonzidi yaku yibatibwa songila mboti-mboti.»
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Hanga Phetelu wuyandiki kudya ndefi: «Yukani meni yimuzayi mutu yandu, Nzambi kapheka ndola!» Amana muna tangwa meni dina, khoku mosi wákokula,
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Amana Phetelu wáyubuka ndinga yina ya Yesu: «Ku thwala ya kukokula kwa khoku, mbala tatu wathúna meni.» Amana wálubuka, wádila phi lawu.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.