Mateus 25
yaf (YAF) vs ARIB
1 «Kinga Kipfumu kya mazilu kifwanani yi bana ba bandumba kumi bábonga mwinda mya bawu, benda tundakana yi yakala dya longu.
1 Então o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram ao encontro do noivo.
2 Batanu, hana kati dya bawu, báyilamaku amana batanu bahika báyilama.
2 Cinco delas eram insensatas, e cinco prudentes.
3 Bana bakonda yilama, buna bábonga mwinda mya bawu, bánataku masi ma bawu.
3 Ora, as insensatas, tomando as lâmpadas, não levaram azeite consigo.
4 Kaasi batanu bana bayilama bánata masi muna bilekwa yi mwinda mya bawu.
4 As prudentes, porém, levaram azeite em suas vasilhas, juntamente com as lâmpadas.
5 Bwosu kázingidila yakala mu kukwisa, boosu bahanga balembwi kwabawu amana bánimba.
5 E tardando o noivo, cochilaram todas, e dormiram.
6 Amana mu kisuku kya phipha, kindanda kiditi: "Talenu yandu yakala, lubukenu, lwenda mutundakana!"
6 Mas à meia-noite ouviu-se um grito: Eis o noivo! saí-lhe ao encontro!
7 Hanga bandumba bana boosu batokami, amana báyidika mwinda mya bawu.
7 Então todas aquelas virgens se levantaram, e prepararam as suas lâmpadas.
8 Hanga bana bakonda yilama bazimbudi kwena bana báyilama: "Tuhekenu masi menu, kikuma mwinda mya betu mizimi."
8 E as insensatas disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão se apagando.
9 Bana ba mayedi bavutudi: "Loni, meku mafwana kikuma kya betu yi benu; mboti lwenda kwena bana bisima tekisa ndangu lwasumba kikuma kya benu."
9 Mas as prudentes responderam: não; pois de certo não chegaria para nós e para vós; ide antes aos que o vendem, e comprai-o para vós.
10 Bwabuna benda bawu mu kusumba, yakala wátula. Amana bana bakala bayilama bakota yi yandi muna nzu ya mukinzi wa longu, hanga bayafikidi mwelu.
10 E, tendo elas ido comprá-lo, chegou o noivo; e as que estavam preparadas entraram com ele para as bodas, e fechou-se a porta.
11 Amana kunima dya tangwa, bisa bandumba bana bakwawu, mu kuzimbula: "Tata, Tata, tuyafwadila!"
11 Depois vieram também as outras virgens, e disseram: Senhor, Senhor, abre-nos a porta.
12 Kaasi yandi mu kuvutula, wuzimbudi: "Mu kyedika, yiluzimbwadi: Yiluzayiku."
12 Ele, porém, respondeu: Em verdade vos digo, não vos conheço.
13 Disongidila, kalakenu bayilama, kikuma luzayiku keti kilumbu keti tangwa.»
13 Vigiai pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 «Kipfumu kya mazilu kifwanakani hanga mutu mosi, mu kukwenda mu kitambu: watéla basadi bandi amana wábaheka bima byandi.
14 Porque é assim como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes entregou os seus bens:
15 Kwena mosi, mikuta mitanu mya wolu, kwena mukwawu, mikuta myodi mya wolu, amana kwena wuna wa tatu mukuta wumosi, kwena kosu mutu muna ngolu zandi, amana kunima, wenda kwandi mu kitambu.
15 a um deu cinco talentos, a outro dois, e a outro um, a cada um segundo a sua capacidade; e seguiu viagem.
16 Buna kenda, musadi wuna wábonga mikuta mitanu, wásadilamya amana wálumbula mitanu myahika.
16 O que recebera cinco talentos foi imediatamente negociar com eles, e ganhou outros cinco;
17 Phila mosi yi wuna wábonga mikuta myodi, wálumbula myodi myahika.
17 da mesma sorte, o que recebera dois ganhou outros dois;
18 Kaasi wuna wátambula mukuta wumosi wenda wawu, wásima muna mafu amana wázikawa mukuta wa wolu wa pfumu wandi.
18 mas o que recebera um foi e cavou na terra e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 «Amana kunima dya tangwa dya lawu, pfumu wa basadi bana wisa, hanga wubatedi ndangu kazaya mutindu wuna básadiladya wolu.
19 Ora, depois de muito tempo veio o senhor daqueles servos, e fez contas com eles.
20 Amana buna kábwesuka wuna wátambula mikuta mitanu, wusongidi hika mitanu mikwawu mu kuzimbula: "Pfumu, mikuta mitanu wápheka, tala mitanu mikwawu ndumbudi."
20 Então chegando o que recebera cinco talentos, apresentou-lhe outros cinco talentos, dizendo: Senhor, entregaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.
21 Pfumu wandi wumuzimbwadi: "Bwa bukheti! Ngeyi wenina musadi wa bukheti yi wa bulemvu. Muna bima bya khunda wukadiki mulemvu, yikúyadika ha thandu ya bima bya lawu, kota mu kyesi kya pfumu waku."
21 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 Buna kábwesuka wuna wátambula mikuta myodi wuzimbudi: "Pfumu, mikuta myodi wápheka, tala, mikwawu myodi mina ndumbudi!"
22 Chegando também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, entregaste-me dois talentos; eis aqui outros dois que ganhei.
23 Pfumu wandi wumuzimbwadi: "Bwa bukheti! Musadi wa bukheti yi wa bulemvu, mu bima bya khunda, wisi dikadila wa bulemvu, yikúyadika ha thandu ya bima bya lawu; kota mu kyesi kya pfumu waku.
23 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 Amana buna kábwesuka wuna wátambula mukuta wumosi, wuzimbudi: "Tata, bwosu yikuzaya ni ngeyi mukwa mathata, wisi hela muna wakonda kunina, amana wisi wongika hana wakonda mwanga;
24 Chegando por fim o que recebera um talento, disse: Senhor, eu te conhecia, que és um homem duro, que ceifas onde não semeaste, e recolhes onde não joeiraste;
25 amana mu kubanga, yihanga, tswekiwa mukuta waku mu mafu; tala wawu mukuta waku."
25 e, atemorizado, fui esconder na terra o teu talento; eis aqui tens o que é teu.
26 Amana pfumu wandi wumuvutwadini: "Musadi wambi, mubolu! Wázayabwa ni yisi hela muna yikonda kunina, yisi wongika muna yikonda mwanga?
26 Ao que lhe respondeu o seu senhor: Servo mau e preguiçoso, sabias que ceifo onde não semeei, e recolho onde não joeirei?
27 Wadi wakala kwenda sikula mukuta wa wolu dyama kwena bana bisi sala ku banki, amana mu kuvutuka kwama, khadi tambula bina byenina bya meni yi muluta.
27 Devias então entregar o meu dinheiro aos banqueiros e, vindo eu, tê-lo-ia recebido com juros.
28 Disongidila ni mutambulenu mukuta wuna wa wolu amana hanenu kwena wuna wenina myawu kumi.
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai ao que tem os dez talentos.
29 Mukuma bahána kwena wuna wenina kyawu, ndangu kakala yi bima bya lawu, kaasi kwena wuna wukondi kima, bamútambula keti kina kenina kyawu.
29 Porque a todo o que tem, dar-se-lhe-á, e terá em abundância; mas ao que não tem, até aquilo que tem ser-lhe-á tirado.
30 Amana musadi wuna wakonda mupfunu, mulosenu ku phenza, muna phipha ya ku phenza; kwakuna kwakala bidilu yi makwenzi."»
30 E lançai o servo inútil nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 «Tangwa kakwísa Mwana wa mutu mu khembu yandi yi banzyo boosu ha kimosi yi yandi, hanga wuzakadi hana kiti kyandi kya khembu.
31 Quando, pois vier o Filho do homem na sua glória, e todos os anjos com ele, então se assentará no trono da sua glória;
32 Makanda moosu makhúndakana kuna thwala ya yandi, amana kabáhambula bamosi yi bakwawu, bwosu kisi hambula kalema mikoku yi bakhombu:
32 e diante dele serão reunidas todas as nações; e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos;
33 hanga wulongiki mikoku kuna koku dyandi dya kitata, amana bakhombu kuna koku dyandi dya kimama.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos à esquerda.
34 Hanga kyamvu wuzimbudi kwena bana bakála ku koku dyandi dya kitata: "Alwisa, benu kásambula Tata wama, tambulenu Kipfumu kya mazilu kina báluyidikila tukila buna káhanga tsi.
34 Então dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai. Possuí por herança o reino que vos está preparado desde a fundação do mundo;
35 Mukuma, yíkala yi nzala, benu lwápheka bya kudya; yíkala yi kihwinya, benu lwápheka bya kunwa; yíkala munzenza amana benu lwángyamba;
35 Pois tive fome, e destes-me de comer; tive sede, e destes-me de beber; era forasteiro, e recolhestes-me;
36 yíkala khonga, benu lwámvwatisa; yikala bela, benu lwátsadisa; yíkala mu boloku, amana lwisa thala."
36 estava nu, e vestistes-me; enfermo, e visitastes-me; preso, e viestes ver-me.
37 Amana batu ba masonga bamúvutwala mu kuzimbula: "Pfumu, khi tangwa twákumona ngeyi wákala yi nzala, amana twákuheka bya kudya, holo wákala yi kihwinya, twákuheka bya kunwa?
37 Então perguntarão os justos: Senhor, quando te vimos faminto, e te demos de comer; ou com sede, e te demos de beber?
38 Khi tangwa twákumona, wákala munzenza amana twákuyamba, holo wákala khonga amana twákuvwatisa?
38 Quando te vimos forasteiro, e te recolhemos; ou nu, e te vestimos?
39 Amana khi tangwa twákumona wakala bela holo mu boloku, amana thwisa kutala?"
39 Quando te vimos enfermo, ou preso, e fomos visitar-te?
40 Kyamvu kabávutwala: "Mu kyedika yiluzimbwadi: mbala zoosu zina lwásalabwa kwena mosi wa baphangi bama baba benina bakhunda, kwena meni lwásalabwa!"
40 O Rei responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o fizestes a um destes meus irmãos mais pequeninos, a mim o fizestes.
41 «Hanga wuzimbudi hika kwena bana bakala ku koku dyandi dya kimama: "Katukenu haha, batu basingama! Alwenda kuna mbawu ya mvula yi mvula yina báyidika kikuma kya kiphidi-mutu yi banzyo bandi.
41 Dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, destinado ao Diabo e seus anjos.
42 Mukuma, yíkala yi nzala kaasi lwáphekaku bya kudya, yíkala yi kihwinya kaasi lwáphekaku bya kunwa;
42 Pois tive fome, e não me destes de comer; tive sede e não me destes de beber;
43 yíkala munzenza kaasi lwángyambaku; yíkala khonga kaasi lwámvwatisaku; yíkala wabela yi mu boloku kaasi lwáthalaku."
43 era forasteiro, e não me recolhestes; estava nu, e não me vestistes; enfermo e preso, e não me visitastes.
44 Hanga bawu phi bavutudi mu kuzimbula: "Pfumu, khi tangwa si twákumona ngeyi wákala yi nzala holo wákala yi kihwinya, holo munzenza, holo kikhonga, holo wabela, holo mu boloku amana twakonda kusadisa?"
44 Também eles perguntarão: Senhor, quando te vimos faminto, com sede, forasteiro, nu, enfermo, ou preso, e não te servimos?
45 Hanga wubavutwadi mu kuzonza: "Mu kyedika, yiluzimbwadibwa, mbala zoosu zina lwásadilabwoku kwena mosi wa baleki baba, lwásalabwoku phi kwena meni."
45 Então lhes responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 Amana baba bákwenda ku ndola ya mvula yi mvula, kaasi batu ba masonga, mu luzingu lwa mvula yi mvula.»
46 Irão estes para o suplício eterno, porém os justos para a vida eterna.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.