Mateus 12

yaf (YAF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Muna tangwa meni dina, Yesu kakala luta muna bilanga bya ngenza zimosi zenina hanga losu, kyákala kilumbu kya sabata. Balonguki bandi báyuka nzala, báyandika kuhela misambu yi kudyaka ngenza zandi.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Amana Bafwadisi, mu kumona bwabuna, bamuzimbwadini: «Balonguki baku babati hanga mambu mana mafwaniku kuhanga mu kilumbu kya sabata!»
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Kaasi yandi wubazimbwadini: «Benu lwátangaku mambu kahanga Tavidi, tangwa káyuka nzala, yandi yi batu bana bákala yi yandi?
3 Então Jesus respondeu:
4 Bwosu kákota mu kikumbu kya Nzambi, badya mapha báhana mikhayilu, mbatanana bizila bizonzi ni ka yandi ku keti kwena batu bana bákala yi yandi, báfwana kudyama kaasi banganga-Nzambi lwesi.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Holo, lwátangaku kedi mu mitsiku ni mu bilumbu bya sabata, banganga Nzambi bana bisi sala kisalu mu nzu ya Nzambi, bisi kulula kizila kya sabata kaasi ka mutu ku wisi bafundisa?
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Kinga, yiluzimbwadibwa, dyadi dyena haha kuluta nzu ya Nzambi.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Wadi lwazaya biki thendula yayi: "Nzodi khenda kuluta mikhayilu, lwakalaku bazengila mukanu batu bana bakonda zaya kima.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Mukuma Mwana wa mutu yandi wenina pfumu wa kilumbu kya sabata.»
8 Pois o
9 Bwosu káluta, homa meni, wénda kota mu nzu ya kimvuka ya Bayuta ya bawu.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Amana tala mutu mosi wákala yi koku dyayumuka. Bafwadisi bamuhyudi, mu kuzimbula: «Mitsiku myetu mihani muswa wa kubelula mu kilumbu kya sabata?» Ndangu bamufunda.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Amana yandi wubavutwadi: «Khi mutu ha kati dya benu, yuka ni kenina yi mukoku wandi mosi lwesi, amana kabwa mu kati dya dibulu dimosi mu kilumbu kya sabata, wakonda mulubula?
11 Jesus respondeu:
12 Kinga mutu kenina yi mupfunu wa lawu kuluta mukoku! Aketi mitsiku myetu mihani nzila mu kusala mboti mu kilumbu kya sabata.»
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Hanga wuzimbudi kwena mutu: «Yuna koku dyaku.» Wuyunidya amana divutukisi dya mboti hanga dina dikwawu.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Amana Bafwadisi bálubuka, bámukasila fwongu mu phila ya kumuhondisila.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Amana buna kábakulabwa Yesu, wákatuka homa meni hana. Amana batu balawu bámulanda; wábabuka boosu;
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 amana yandi wábakandisa ni bamenikaku kwena batu keti nati kenina yandi.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Bwásalama bwabuna ndangu yalungila ndinga yina kázonza mbikudi Yesaya:
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 «Tala musadi wa meni wuna yísola,
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Yandi kayúmanikiku, kathútaku ndinga,
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Katólulaku muswangina wafutama kedi,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Amana makanda ma baphani masya kivuvu kya bawu mu khumbu yandi.»
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Hanga bamunatini mutu mosi wákala yi kitembu kya mbi kyámuhonda kiphofu yi kamama, amana wámubuka mu phila ni mukwa kamama wáyandika kuzonza yi kumona.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Amana milumba-lumba mya batu boosu báyituka, bekazimbula: «Ka yandi ku wuna Mwana wa Tavidi?»
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Amana tangwa báyukabwa, bafwadisi bázimbula: «Kisi kukwasa bitembu bya mbi mu ngolu za Belezebula, pfumu wa bitembu bya mbi.»
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Bwosu kázaya mabanza ma bawu; wubazimbwadi: «Kipfumu kyosu kina kyadíkabisa kyawu meni, kyazíluka, amana mbanza yosu keti nzu yadíkabisa yawu meni yatélamaku.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Yuka ni Satana kakukwasaka Satana, wadikabisa kenina yandi meni; amana abwetisi kipfumu kyandi kyazyámina?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Amana yukani, meni, yisi kukwasa bitembu bya mbi mu hamu dya Belezebula, bana benu, mu hamu dya nati bisi kukwasibya? Disonga bakála bawu meni, bazusi benu!
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Kaasi yukani mu Kitembu kya Nzambi yisi kukwasila bitembu bya mbi, kisongidila ni Kipfumu kya Nzambi kyisa kedi yi kuna kwena benu.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 «Holo abweti mutu kalenda kota mu nzu ya yakala phandi ndangu kamuyiba bima byandi, konda kusanda theti ni kamukasa, mu misinga, yakala phandi meni wuna? Amana kunima kalunga tambula byosu mu nzu yandi.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 Wuna weku yi meni, yandi mutendi wama; amana wuna kisiku khoka yi meni, kisi mwanga.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Yi hakana ni, yiluzimbwadibwa: disumu dyosu yi ngusi zoosu balólulabya kaasi disumu dya kulewula Kitembu, dyalólukaku.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Amana wuna waléwula Mwana wa mutu bamúlolula; kaasi wuna waléwula Kitembu kyatoma yandi kalólukaku keti mu tsi yayi, keti mu tangwa dina dyakwísa.»
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 «Holo yukani miti wa bukheti wenina, kibundu kyandi phi kya bukheti; yuka ni miti wa mbi wenina, kibundu kyandi phi kya mbi kyenina; mukuma miti, bisiwa zayila ku kibundu kyandi.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Mbandu ya masawa! Abweti lufwani kuzonza bima bya mboti, bwosu lwenina batu bambi? Mukuma mu kulutuka kwa mambu ku mbundu wisi zonzila munwa.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Mutu wa mboti kisi hola mambu ma mboti mu kimvwama kya bukheti kina kyenina muna fuka dya mbundu yandi; mutu wa mbi, kisi hola mambu ma mbi muna kimvwama kya mbi kina kyenina muna fuka dya mbundu yandi.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Amana yiluzimbwadibwa: mu kilumbu kya pfundusu, batu bámenika kikuma kya ndinga zoosu zakonda mupfunu bakala zonza.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Mukuma muna ndinga zaku bakúnungisina, amana muna ndinga zaku bakúbedisila.»
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Hanga ndambu ya balongi ba mitsiku yi bafwadisi bazimbudi: «Mulongi, tuzodi kumona kiphadi kimosi kyatuka kwena ngeyi.»
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Hanga yandi wubavutwadi: «Mbandu yayi ya mbi amana beku basiphi kwena Nzambi! Yibati sosa kiphadi; batámbulaku kiphadi kya hika, kaka kyakina kya mbikudi Yonasi.
39 Jesus respondeu:
40 Mukuma bwosu kánanga Yonasi bilumbu bitatu yi phipha tatu mu kundu dya tsema wa mbuta, phila mosi Mwana wa mutu kanánga bilumbu bitatu yi phipha tatu mu tsi ya mafu.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Muna kilumbu kya pfundusu, bisi Ninive bátelama ha kimosi yi batu ba mbandu yayi, amana babábedisa, kikuma bawu bábalumuna mbundu mu malongi ma Yonasi. Kinga dyadi dyenina haha diluti Yonasi!
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Pfumu wa mukhetu wa banda katélama, muna kilumbu kya pfundusu, ha kimosi yi batu ba mbandu yayi, amana kabábedisa, kikuma yandi, mu binzunga bya kyana bya tsi kátuka kikuma kya kuyuka mudimu wa Solumoni. Kinga dyadi dyenina haha, diluti Solumoni!»
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 «Tangwa kisi lubuka kitembu kya mbi mu kati dya mutu, kisi luta mu kati dya tseki, kyasánda homa ha kulembwila, amana kimonihoku.
43 Jesus continuou:
44 Hanga kizimbudini: "Yikwenda vutuka, muna nzu yama, muna yilubuka." Amana ha kyatúla, kiwani nzu yakonda kima, yakukombula bukheti yi yakunenga.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Hanga kyendi amana kitambudi bitembu bikwawu tsambwadi bya mbi kuluta kyawu. Amana bikoti mwamuna, bisikidini. Amana khadidi ya mutu wuna yekina hika ya mbi lawu, kuluta yina ya theti. Phila mosi bwakála kikuma kya mbandu yayi ya mbi.»
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Bwosu kakala zonza hika kwena milumba-lumba mya batu, ngudi wandi yi baphangi bandi bákala kuna nzila amana bekasanda phila ya kumuzonzisa.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 [Mutu mosi wumuzimbwadi: «Ngudi waku yi baphangi baku ku nzila benina, amana babati sanda phila ya kukuzonzisa.»]
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Kaasi Yesu wávutula bwabu: «Nati wenina ngudi wama? Banani benina baphangi bama?»
48 Jesus perguntou:
49 Hanga lambudi koku kwena balonguki bandi amana wuzimbudi: «Tala yandu ngudi wama yi baphangi bama.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Mukuma wosu wuna wisi hanga luzolu lwa Tata wama wuna wenina mu mazilu, yandi kenina phangi wama wa yakala yi phangi wama wa mukhetu yi ngudi wama.»
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.