Marcos 14
yaf (YAF) vs NTLH
1 Bilumbu byodi byásala mu kuta mukinzi wa Phaki yi mukinzi wa mapha makonda muvimbu. Bambuta ba banganga Nzambi yi balongi ba mitsiku bakala sanda phila ya kumukwata Yesu mu mayedi mambi ndangu bamuhonda.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Bakala zimbula: «Heku ni mu tangwa dya mukinzi, hanga kwakala nana mvwalangani mu kati dya batu.»
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Yesu ku Betaniya kákala muna nzu ya Simoni mukwa bwasi. Buna kákala ku mesa mukhetu mosi wákota amana kákala yi mulangi wabasa yi mananasi ma mukwandi, ma thalu ya lawu. Wábula mulangi amana wázunzila mananasi hana mutwa wa Yesu.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Ndambu ya batu bahika báyuka kikudi-kudi, hanga beka dizimbwala bawu yi bawu: «Kikuma kya biki kuzanga mananasi mama bwabu?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Wadi bakhanima sumbisa mananasi mana mu thalu ya khama tatu za phata, amana mbongu bahana kwena batsukami!» Amana bakala mukumba mukhetu wuna.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Kaasi Yesu wázimbula: «Muyambulenu. Kikuma kya biki lubati muyangisila? Dyambu dya bukheti kahangini kwena meni.
6 mas Jesus disse:
7 Mukuma, batsukami lwakadiki bawu kosu tangwa, amana lufwani kubasadisa tangwa dina lumoni; kaasi meni twakádikiku yenu kosu tangwa.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Yandi kahangi buna kálendidini: katekidi zunzila mananasi mu lutu lwama kikuma kya kuyidika kuzika kwa lutu lwama.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Mu kyedika yiluzimbwadini: kwosu kuna básamuna Musamu wa Bukheti, muna tsi yosu, baménikiki phi mambu mama kahangini mukhetu yandu, kikuma kya kumubambuka.»
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Yutasi Sikadyoti, mosi wa bawu kumi yi bodi, wénda kwena bambuta ba banganga Nzambi ndangu kabalambwala yandi Yesu.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Buna bámuyuka, básangwala lawu amana básila ni bamuheka mbongu. Yutasi kakala sanda tangwa dya mboti ndangu kamulambula Yesu.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Kilumbu kya theti kya mukinzi wa mapha makonda muvimbu, muna kilumbu kina bakala tambika kimenga kya mukinzi wa Phaki, balonguki bandi bamuzimbwadini: «Kubiki wuzodi ni thwenda kuyidikila madya ma mukinzi wa Phaki?»
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Hanga Yesu wátuma bodi mu kati dya balonguki bandi amana wubazimbwadini: «Alwenda kuna mbanza, lwatúndakana yakala mosi wubati nata kalondu kenina yi mamba. Mulandenu.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Amana muna kakóta, zimbulenu kwena mukwa nzu: "Mulongi kazimbudini: Kubiki wenina mwanza wuna yidíla madya ma Phaki yi balonguki bama?"
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Kalúsongila mwanza wumosi wenina wambuta kuna zilu, wenina wakuyidika kedi yi bima byosu. Yi mwamuna lwayídikila mambu kikuma kya betu.»
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Balonguki bénda, buna bátula ku mbanza, báwana phi mambu bwosu kábazimbwala amana báyidika madya ma Phaki.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Ha mábwa masikidika, Yesu wátula hakimosi yi bawu kumi yi bodi.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Buna bákala kuna mesa yi kudyaka, Yesu wuzimbuni: «Mu kyedika, yiluzimbwadini: mosi mu kati dya benu, wubati dya yi meni, kandámbula.»
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Kiwayi kyábakwata lawu, báyandika mu kumuzimbwala mosi kunima mukwawu: «Ka meni ku, bweku?»
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Yandi wábavutwala: «Kenina mosi muna kati dya benu kumi yi bodi, wuna wuvundikini koku ha longa dimosi yi meni, yandi wuna wandámbula.
20 Jesus respondeu:
21 Mwana wa mutu kabati kwenda, bwosu bwásonama kikuma kya yandi; kaasi khi kyadi kwena mutu wuna wamúlambula Mwana wa mutu! Bwálunga ni mutu wuna kabutukaku kwandi!»
21 Pois o
22 Buna bákala dya, Yesu wátambula dipha, wásambuladya, wábukunadya amana wáhanadya kwena balonguki mu kuzimbula: «Tambulenu, lwalu lwenina lutu lwama.»
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Kunima, wátambula bungu dimosi, kunima dya kuvutula matondu, wábahekadya, amana bánwaya boosu.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Hanga wubazimbwadini: «Mama menina menga mama, ma bulunda bwa Nzambi, mana matyakani kikuma kya batu lawu.
24 Então Jesus disse:
25 Mu kyedika, yiluzimbwadini: yinwaku hika vinu dina, tii yi kuna kilumbu kina yinwádya, dya pha, muna luyalu lwa Nzambi.»
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Kunima dya kuyimbila mikunga, bálubuka, benda ku mongu wa Olive.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Hanga Yesu wubazimbwadini: «Kisinza kyakála kikuma kya benu boosu, mukuma bwásonama bwabu: "Yimúhonda kalema, amana mikoku myamwángalakana."
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Kaasi kunima dya kufutumuka kwama, yilútekidila kuna Ngadidi.»
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Phetelu wumuzimbwadini: «Tangwa kyakála kisinza kikuma kya boosu, kyakálaku kikuma kya meni.»
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Yesu wámuvutwala: «Mu kyedika yikuzimbwadini: lelu, muna phipha meni yayi, khoku kakókulaku kedi mbala zodi, ngeyi watsúwangana mbala tatu.»
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Kaasi Phetelu wávutula yi ngolu zoosu: «Keti kufwa, yifwa hakimosi yi ngeyi, yikusuwanganaku.» Balonguki boosu bázimbula phi phila mosi.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Bisa tula homa hamosi bisi tela mu khumbu ya Ngetisemani, amana Yesu wázimbula kwena balonguki bandi: «Zakalenu haha, kithama kina yikwata lombila.»
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Wábonga ha kimosi yi yandi Phetelu, Zyaki yi Yowani. Amana wáyandika kuyuka kyadi yi kiwayi.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Hanga wubazimbwadini: «Mbundu yama mu kiwayi yenina yi kuna lufwa; salenu haha, amana kalenu batokama.»
34 e disse a eles:
35 Buna káphusana ndambu, wábwa ha tsi amana wálombila ni, yuka bwalendakana, tangwa meni dina dyahaluka yi yandi.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Kakala zimbula: «Aba, Tata, moosu maléndakana kwena ngeyi; halula kwena meni bungu dyadi. Kaasi ka luzolu lwa meni ku kaasi luzolu lwaku lwahangama.»
36 Ele orava assim:
37 Yesu wísa kwena balonguki bawu batatu amana kábawana banimba; wázimbula kwena Phetelu: «Simoni, wunimbi? Wulendiku mu kutokama keti tangwa dimosi?
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Kalenu batemuna, lombilenu phi, ndangu lubwaku mu kimeka. Kitembu kyazyama kyenina kaasi lutu lwalembwa lwenina.»
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Wáhaluka hika amana wálombila mu kulandulula ndinga zimosi meni.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Kunima wisa vutuka hika, wubawani ku kilu, mukuma mesu ma bawu zitu mákala. Bámonaku biki bamuzimbwala.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Yesu wisa vutuka mu mbala ya tatu amana wábazimbwala: «Lunimbi hika, lulembwiki kwenu? Yimeni, tangwa dibwesukini. Mwana wa mutu bamulambudi ku moku ma basumuki.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Telamenu, thwendenu! Tala, wekina bela-bela wuna ndambudini!»
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Muna tangwa meni dina kakala zonza Yesu, Yutasi, mosi wa bawu kumi yi bodi wátula hahana, hakimosi yi mulumba-lumba wa batu bakala yi mbedi za phoku yi khindi hana moku. Bábatuma kwena bambuta ba banganga Nzambi, balongi ba mitsiku yi bambuta ba bayuta.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Yutasi wuna wakala mulambula, watekila basongila kidimbu kimosi mu kuzimbula: «Wuna yibumbakana, yandi wuna. Mukwatenu amana munatenu buna bwa bukheti.»
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Buna kátula, wubwesukini kuna kákala Yesu, wuzimbudini: «Labuni!» Amana wámubumbakana.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Hanga batu meni bana bamubwidini Yesu amana bamunatini.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Mosi wa bana bákala hahana, wáhola mbedi ya phoku, wámutapha musadi wa mbuta wa banganga Nzambi amana wámuhuta kwiti.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Yesu wábazimbwala: «Lwisi khwata yi mbedi yi khindi, hanga mbedi ni ndwandwa yenina?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Yíkala yenu bilumbu byosu kuna nzu ya Nzambi mu kulongaka, amana lwákhwataku. Kaasi mamana mabwini ndangu malungila Masonuku.»
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Hanga boosu bamusisini, amana batini kwabawu.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Ngunza mosi wakala mulanda, wadivunga muledi wa thangi. Bámukwata,
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 kaasi yandi wásutula muledi amana wátina kikhonga.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Yesu, bamunata ku nzu ya mbuta wa banganga Nzambi, kuna bákutakanina bambuta ba banganga Nzambi boosu, bambuta ba bayuta yi balongi ba mitsiku.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Phetelu kakala mulanda kuna kyana, yi kuna kyanzala kya nzu ya mbuta wa banganga Nzambi. Buna kákota muna kati, wázakala yi batsinzidi, kikuma kya yikuyeta mbawu.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Bambuta ba banganga Nzambi yi kimvuka kyambuta bakala sanda kimbangi kya mbi kikuma kya Yesu, ndangu bamuzengila ndola ya lufwa, kaasi bámonakyoku.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Mukuma lawu dya bambangi ba luvunu bisa funda, kaasi bimbangi byáfwananaku.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Ndambu ya batu bálubuka mu kumutila kimbangi kyaki kya luvunu:
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 «Twámuyuka yandu mu kuzimbula: "Yiwúlumuna nzu ya Nzambi yayi bátunga ku moku ma batu, amana mu bilumbu bitatu, yitúngulula yikwawu yina yakonda tungama ku moku ma batu."»
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Amana mbatanana buna, bimbangi bya bawu byákalaku fwanana.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Hanga mbuta wa banganga Nzambi wutelami hana kati dya lukutakanu, wáyufula kwena Yesu: «Keti kima wubatiku vutula? Biki wuzonzi kikuma kya bimbangi byabi babati kufundila baba?»
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Kaasi Yesu kakalaku yakula, kakalaku vutula keti ndinga. Mbuta wa banganga Nzambi wámuhyula hika: «Ngeyi wenina Kidisitu, Mwana wa Nzambi wasambuka?»
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Yesu wávutula: «Meni yandu. Amana lwamóna Mwana wa mutu wazakala kuna koku dya kitata dya Nzambi mukwa Ngolu zoosu amana kakwísa muna matuti ma zilu.»
62 Jesus respondeu:
63 Hanga mbuta wa banganga Nzambi wuyati miledi myandi, amana wuzimbudini: «Kikuma kya biki twasandila hika bambangi?
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 Luyuki benu-benu ngusi katukwani Nzambi; Abweti lubanzi benu?» Boosu bázimbula ni kufwa muna kufwa.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Hanga batu bahika bamuhumi metya kuna mbunzu, bamufidingi mbunzu amana bamuti makufi mu kuzimbula: «Bikuleti, keti nati wukubetini!» Amana batsinzidi bamuti mbata.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Buna kákala Phetelu wazakala kuna phenza, hana kyanzala, musadi mosi wa mukhetu wa mbuta wa banganga Nzambi wátula.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Buna kámona Phetelu wakala yeta mbawu, wámutala amana wuzimbudini: «Ngeyi phi, wukadikini yi Yesu, mwisi Nazaleti.»
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Kaasi yandi wásuwangana mu kuzimbula: «Nzayiku, mbatiku bakula mana wuzodi wazimbula, ngeyi.» Kunima wálubuka ndangu kenda ku mwelu wa kyanzala; [hanga khoku mosi wukokuni.]
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Musadi wa mukhetu wámumona hika amana wáyandikila mu kuzimbula kwena babana bákala hakana: «Yandu phi kenina mosi wa bawu!»
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Amana yandi wásuwangana hika. Kunima dya tangwa dya khunda, babana bákala hakana bázimbula hika kwena Phetelu: «Kyedika, ngeyi wenina mosi wa bawu, mukuma mwisi Ngadidi phi wenina.»
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Hanga Phetelu wuyandiki mu kudya ndefi: «Yukani meni yimuzayi mutu yandu, Nzambi kapheka ndola!»
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Amana muna tangwa meni dina, khoku wákokula mu mbala ya zodi. Phetelu wáyubuka ndinga yina kámuzimbwala Yesu: «Khoku kakókulaku kedi mu ya mbala zodi, ngeyi watsúwangana meni mbala tatu.» Hanga wuyandiki mu kudila.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.