Marcos 10
yaf (YAF) vs ARC
1 Yesu buna kákatuka hahana, wisa ku kinzunga kya Yuteya yi kuna sambwa dikwawu dya Yolutani. Milumba-lumba mya batu myákhokama hika bela-bela yi yandi; bwosu kyákala kikalulu kyandi, wáyandika mu kubalonga.
1 E, levantando-se dali, foi para o território da Judeia, além do Jordão, e a multidão se reuniu em torno dele; e tornou a ensiná-los, como tinha por costume.
2 Bafwadisi bisa muhyula, ndangu bamuleya. Bámuhyula: «Yakala kenina yi muswa wa kuyambula mukhetu wandi?»
2 E, aproximando-se dele os fariseus, perguntaram-lhe, tentando-o: É lícito ao homem repudiar sua mulher?
3 Yesu wábavutwala: «Khi mutsiku káluheka Moyize?»
3 Mas ele, respondendo, disse-lhes: Que vos mandou Moisés?
4 Bawu bázimbula: «Moyize wáhana muswa wa kusonikina mukanda wa kufwa kwa longu yi wa kukula.»
4 E eles disseram: Moisés permitiu escrever carta de divórcio e repudiar.
5 Yesu wubazimbwadini: «Moyize, kikuma kya mbundu ya tadi yina lwenina yawu, káluhekila mutsiku wuna."
5 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Pela dureza do vosso coração vos deixou ele escrito esse mandamento;
6 Kaasi ku luyandiku lwa phangamu, Nzambi kábahanga yakala yi mukhetu.
6 porém, desde o princípio da criação, Deus os fez macho e fêmea.
7 "Kikuma kya bwabuna, yakala kasísa tata wandi yi ngudi wandi amana kadínama yi mukhetu wandi,
7 Por isso, deixará o homem a seu pai e a sua mãe e unir-se-á a sua mulher.
8 amana bawu bodi bakítuka mutu mosi." Yihana ni beku hika bodi kaasi mutu mosi.
8 E serão os dois uma só carne e, assim,
9 Mutu kahambulaku kina kakhundikisini Nzambi.»
9 Portanto, o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
10 Buna bátula ku nzu, balonguki bámuhyula hika byufu kikuma kya dyambu meni dina.
10 E em casa tornaram os discípulos a interrogá-lo acerca disso mesmo.
11 Yesu wábazimbwala: «Wuna wayámbula mukhetu wandi amana kakwela wahika, wuti mbongi ku thwala wuna watheti;
11 E ele lhes disse: Qualquer que deixar a sua mulher e casar com outra adultera contra ela.
12 amana yuka ni mukhetu kadihambula yi yakala dyandi amana kakwela wahika, wuti mbongi.»
12 E, se a mulher deixar a seu marido e casar com outro, adultera.
13 Batu bakala munatina bana ndangu kabasimba kuna moku, kaasi balonguki bakala bakaya.
13 E traziam-lhe crianças para que lhes tocasse, mas os discípulos repreendiam aos que lhas traziam.
14 Mu kumona bwabuna, Yesu wáyuka khabu amana wábazimbwala: «Yambulenu bana bakhunda bisa kwena meni! Lubakandisaku, mukuma Kipfumu kya Nzambi kyenina kikuma kya batu bana benina hanga bawu.
14 Jesus, porém, vendo isso, indignou-se e disse-lhes: Deixai vir os pequeninos a mim e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
15 Abwabuna, yiluzimbwadi: wosu wuna wakonda yamba Kipfumu kya Nzambi hanga mwana wakhunda, kakótamwoku.»
15 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança de maneira nenhuma entrará nele.
16 Kunima wábazangula muna moku mandi amana wábasakumuna mu kubathetikaka moku.
16 E, tomando-as nos seus braços e impondo-lhes as mãos, as abençoou.
17 Bwosu kakala kwenda muna nzila, yakala mosi wísa thinu amana wáfukama kuna thwala ya Yesu mu kumuhyula: «Mulongi wa bukheti, biki pfwani yihanga mu kuvwa luzingu lwa mvula yi mvula?»
17 E, pondo-se a caminho, correu para ele um homem, o qual se ajoelhou diante dele e lhe perguntou: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
18 Yesu wámuzimbwala: «Kikuma kya biki wuthedidini wa bukheti? Heku mutu wenina wa bukheti ho ka Nzambi lwesi ku.
18 E Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém
19 Wuzayi mitsiku myami: "Wuhondaku mvumbi ya khengu, wutaku mbongi, wuyibaku, wutaku kimbangi kya bukamvi, wuhunaku musamu, zitisa tata waku yi ngudi waku.»
19 Tu sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falsos testemunhos; não defraudarás alguém; honra a teu pai e a
20 Yandi wumuvutwadini: «Mulongi, mambu mana mosu yisima zitisa tukidila kileki kyama.»
20 Ele, porém, respondendo, lhe disse: Mestre, tudo isso guardei desde a minha mocidade.
21 Yesu wámutala amana wámutonda, wumuzimbwadini: «Kima kimosi kikukondini: ndawenda, tekisa byosu bina wenina byawu, hanabya kwena batsukamini, amana watámbula kuvwa ku zilu; kunima nzawisa amana ndanda.»
21 E Jesus, olhando para ele, o amou e lhe disse: Falta-te uma e terás
22 Kaasi yandi buna káyuka ndinga meni yina, kiwayi kyámukwata amana wénda mu kyadi, mukuma bima bya lawu kákala byawu.
22 Mas ele, contrariado com essa palavra, retirou-se triste, porque possuía muitas propriedades.
23 Yesu buna kátala muna kabeta kandi, wuzimbudini kwena balonguki bandi: «Phasi bwenina kwena bana benina yi bimvwama mu kukota mu Kipfumu kya Nzambi!»
23 Então, Jesus, olhando ao redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
24 Balonguki báyituka lawu kikuma kya ndinga zandi. Kaasi Yesu wávutwakila: «Bana bama, phasi bwenina mu kukota mu Kipfumu kya Nzambi!
24 E os discípulos se admiraram destas suas palavras; mas Jesus, tornando a falar, disse-lhes: Filhos, quão difícil é, para os que confiam nas riquezas, entrar no Reino de Deus!
25 Bweku phasi kwena kamela mu kulobuka ha hundu dya ndongu, kaasi phasi lawu kwena mvwama mu kukota mu Kipfumu kya Nzambi.»
25 É mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Balonguki báyituka hika lawu, bakala dihyula bawu yi bawu: «Amana nati walenda huluka?»
26 E eles se admiravam ainda mais, dizendo entre si: Quem poderá, pois, salvar-se?
27 Yesu wábatala amana wuzimbudini: «Mana malendakanaku kwena batu, malendakana kwena Nzambi; mukuma heku dyambu dyakonda lendakana kwena Nzambi.»
27 Jesus, porém, olhando para eles, disse: Para os homens todas
28 Phetelu wáyandika mu kumuzimbwala: «Tala betu, tusisini bima byetu byosu amana tulandi ngeyi.»
28 E Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós tudo deixamos e te seguimos.
29 Yesu wávutula: «Abwabuna, yiluzimbwadibwa: heku mutu wásisa nzu, baphangi ba bayakala, baphangi ba bakhetu, ngudi, tata, bana kondilo mafu, kikuma kya meni yi kikuma kya Musamu wa Bukheti;
29 E Jesus, respondendo, disse: Em verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa,
30 amana kakonda tambula mbala khama buthwena bwabu: nzu, baphangi ba bayakala, baphangi ba bakhetu, bangudi, bana, yi mafu yi munyanga phi; amana muna tsi yina yakwísa, kakonda tambula moya wa mvula yi mvula.
30 que não receba cem vezes tanto, já neste tempo, em casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições, e, no século futuro, a vida eterna.
31 Lawu bakala batheti, basúkinina amana lawu bakala batsuka, batékila.»
31 Porém muitos primeiros serão derradeiros, e
32 Mu nzila bákala mu kutombuka ku Yelusalemi. Amana Yesu kakala kwenda ku thwala ya bawu. Balonguki mu tsumbi bákala, bana bakala mulanda phi, bweya bakala bwawu. Yesu wábonga hika bawu kumi yi bodi, bela-bela yi yandi, amana wáyandika mu kubazimbwala mambu mama makhana mubwila.
32 E iam no caminho, subindo para Jerusalém; e Jesus ia adiante deles. E eles maravilhavam-se e seguiam-no atemorizados. E, tornando a tomar consigo os doze, começou a dizer-lhes as coisas que lhe deviam sobrevir,
33 Kábazimbwala: «Talenu, ku Yelusalemi tubati tombuka; Mwana wa mutu bamúlambula kwena bambuta ba banganga Nzambi yi kwena balongi ba mitsiku. Ndola ya lufwa bamúzengila, bamúlambula kwena baphani.
33 dizendo: Eis que nós subimos a Jerusalém, e o Filho do Homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas, e o condenarão à morte, e o entregarão aos gentios,
34 Bamúseya, bamúlokwala metya, bamúzyatula amana bamúhonda. Amana kunima bilumbu bitatu, kafútumuka.»
34 e o escarnecerão, e açoitarão, e cuspirão nele, e o matarão; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
35 Bana ba Zebeteya bodi, Zyaki yi Yowani, bísa muzimbwala: «Mulongi, twazóla ni wahanga kikuma kya betu mana twakúlomba.»
35 E aproximaram-se dele Tiago e João, filhos de Zebedeu, dizendo: Mestre, queremos que nos faças o que pedirmos.
36 Yandi wubahyudini: «Biki luzodi ni yihanga kikuma kya benu?»
36 E ele lhes disse: Que quereis que vos faça?
37 Bawu bamuzimbwadini: «Tuheka nzila ni twazakala mosi kuna koku dyaku dya kitata, mukwawu kuna koku dyaku dya kimama muna khembu yaku.»
37 E eles lhe disseram: Concede-nos que, na tua glória, nos assentemos, um à tua direita, e outro à tua esquerda.
38 Kaasi Yesu wubazimbwadini: «Lwisiku zaya mambu mana lwisi lomba. Lwalenda kunwa bungu dyadi yinwa meni, kondi loni kutambula mbotika yayi yitámbula meni?»
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis; podeis vós beber o cálice que eu bebo e ser batizados com o batismo com que eu sou batizado?
39 Bawu bamuzimbwadini: «Twalendabwa.» Yesu wubavutwadini: «Bungu dyadi nzodi yinwa meni, lwanwádya, amana balubotika phi mu mbotika yayi yitámbula meni.
39 E eles lhe disseram: Podemos. Jesus, porém, disse-lhes: Em verdade vós bebereis o cálice que eu beber e sereis batizados com o batismo com que eu sou batizado,
40 Kaasi mana matadidini kuzakala ku kitata kyama holo ku kimama kyama, ka meni ku yisima hana; bifulu bina byenina kikuma kya bana báyidikilabya.»
40 mas o assentar-se à minha direita ou à minha esquerda não me pertence a mim concedê-lo, mas isso é para aqueles a quem está reservado.
41 Kumi bana bahika báyuka bwabuna, hanga babafungidi khabu Zyaki yi Yowani.
41 E os dez, tendo ouvido isso, começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Yesu wábatela amana wubazimbwadini: «Luzayi ni malemba ma makanda bisi yala batu hanga bapfumu, amana bambuta bisi songila kwena bakwawu hamu dya bawu.
42 Mas Jesus, chamando-os a si, disse-lhes: Sabeis que os que julgam ser príncipes das gentes delas se assenhoreiam, e os seus grandes usam de autoridade sobre elas;
43 Dyeku buna mu kati dya benu, kaasi wuna wazola, mu kati dya benu, kukituka mbuta, kakála musadi wenu,
43 mas entre vós não será assim; antes, qualquer que, entre vós, quiser ser grande será vosso serviçal.
44 amana wosu wuna wuzodi kukala watheti mu kati dya benu, kakála muhika wa batu boosu.
44 E qualquer que, dentre vós, quiser ser o primeiro será servo de todos.
45 Mukuma keti yandi meni Mwana wa mutu kísaku ndangu bamusadila, kaasi kikuma kya kusadila yi kulambula luzingu lwandi mu phila ya kukatula batu balawu mu kihika.»
45 Porque o Filho do Homem também não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate de muitos.
46 Bisi ku Yediko. Amana buna kálubuka Yesu mu Yediko, yi balonguki bandi yi mulumba-lumba wa batu, phofu mosi wakala lomba bima muna nzila, khumbu yandi Balatimeya, mwana wa Timeya, kákala wazakala kuna kabeta ka nzila.
46 Depois, foram para Jericó. E, saindo ele de Jericó com seus discípulos e uma grande multidão, Bartimeu, o cego, filho de Timeu, estava assentado junto ao caminho, mendigando.
47 Wáyuka ni wuna Yesu mwisi Nazaleti amana wáyandika kukalunga: «Yesu, Mwana wa Tavidi, ngyukila kyadi!»
47 E, ouvindo que era Jesus de Nazaré, começou a clamar e a dizer: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
48 Balawu bakala mukaya ndangu kadibata, kaasi yandi wákalunga hika ngolu: «Mwana wa Tavidi, ngyukila kyadi!»
48 E muitos o repreendiam, para que se calasse; mas ele clamava cada vez mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
49 Yesu wátelema amana wuzimbudini: «Mutelenu.» Bámutela phofu yi kumuzimbwalaka: «Sya kikesa, telema, kabati kutela.»
49 E Jesus, parando, disse que o chamassem; e chamaram o cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo; levanta-te, que ele te chama.
50 Wálosa muzaka wandi, wátelama mbala mosi amana wísa kuna kákala Yesu.
50 E ele, lançando de si a sua capa, levantou-se e foi ter com Jesus.
51 Yesu wámuhyula: «Biki wuzodi yikuhangila?» Phofu wámuzimbwala: «Mulongi, nzodi yimona hika.»
51 E Jesus, falando, disse-lhe: Que queres E o cego lhe disse: Mestre, que eu tenha vista.
52 Yesu wámuzimbwala: «Ndawenda, lukwikilu lwaku lukuhuludini.» Muna tangwa meni dina, wáyandika kumona, amana wámulanda muna nzila.
52 E Jesus lhe disse: Vai, a tua fé te salvou. E logo viu, e seguiu a Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.