Lucas 19

yaf (YAF) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Yesu wákota mu Yediko amana wáhyokila muna mbanza.
1 E, tendo Jesus entrado em Jericó, ia passando.
2 Kwákala kwakuna yi mutu mosi, khumbu yandi Zakhayi; wákala pfumu wa bakalaki ka phaku, mvwama phi kákala.
2 E eis que havia ali um homem chamado Zaqueu; e era este um chefe dos publicanos, e era rico.
3 Kakala sanda mu kumona keti nati kákala Yesu, kaasi kikuma kya mulumba-lumba wa batu, kálendaku kumumona, mukuma wakhufi kákala.
3 E procurava ver quem era Jesus, e não podia, por causa da multidão, pois era de pequena estatura.
4 Hanga wénda thinu kuna thwala amana wázanza muna miti mosi ndangu kamumona, kikuma mwamuna kafwana kulutila.
4 E, correndo adiante, subiu a uma figueira brava para o ver; porque havia de passar por ali.
5 Amana buna kátula Yesu homa meni yayina, wáthuta mesu ku zilu amana wámuzimbwala: «Zakhayi, tuluka tswatsu, bulungi, yikala lelu ku nzu yaku.»
5 E quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, viu-o e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, porque hoje me convém pousar em tua casa.
6 Zakhayi wátuluka tswasu mu kumuyamba yi kyesi kyosu.
6 E, apressando-se, desceu, e recebeu-o alegremente.
7 Amana mu kumona bwabuna, boosu bányengalakana: «Wendi kala ku nzu ya musumuki.»
7 E, vendo todos isto, murmuravam, dizendo que entrara para ser hóspede de um homem pecador.
8 Kaasi Zakhayi, wamutendendi, wuzimbudi kwena Pfumu: «Pfumu, yihána kwena batsukami kati-kati dya kuvwa kwama, amana yukani yihuna mu kulutula thalu ya kosu kima kina kwena mutu, yimúvutwala mbala ya.»
8 E, levantando-se Zaqueu, disse ao Senhor: Senhor, eis que eu dou aos pobres metade dos meus bens; e, se nalguma coisa tenho defraudado alguém, o restituo quadruplicado.
9 Yesu kámuzimbwala: «Lelu luhulusu lwisi kikuma kya nzu yayi, mukuma yandi phi kenina mwana mosi wa Bulahami.
9 E disse-lhe Jesus: Hoje veio a salvação a esta casa, pois também este é filho de Abraão.
10 Mukuma, Mwana wa mutu kisa sanda yi kuhulula kina kyátota.»
10 Porque o Filho do homem veio buscar e salvar o que se havia perdido.
11 Bwosu bakala yuka bima bina, Yesu wáyika hika kingana kimosi kikuma bela-bela yi Yelusalemi kákala, amana bakala banza ni Kipfumu kya Nzambi fwani kyamonika muna tangwa meni dina.
11 E, ouvindo eles estas coisas, ele prosseguiu, e contou uma parábola; porquanto estava perto de Jerusalém, e cuidavam que logo se havia de manifestar o reino de Deus.
12 Hanga wuzimbudi bwabu: «Mutu mosi wa kikanda kya lukumu wénda ku tsi ya kyana, mu kumuyadika kipfumu kya hata dyandi; ku nima dya kuvutuka.
12 Disse pois: Certo homem nobre partiu para uma terra remota, a fim de tomar para si um reino e voltar depois.
13 Amana kahanga wutedi kumi dya basadi bandi, wubaheki mafwalanga kumi ma wolu. Amana wábazimbwala: "Sadilenuzoku bikhita tii yi kuna yikwisa vutwakila."
13 E, chamando dez servos seus, deu-lhes dez minas, e disse-lhes: Negociai até que eu venha.
14 Kaasi bakwa mulambu wandi bakala mumenga, amana bátuma kibuka kimosi kya bambambala ku manima ma yandi, ndangu benda zimbula kuna mbanza yina kenda: "Betu tuzodiku: mutu yandu katuyala."
14 Mas os seus concidadãos odiavam-no, e mandaram após ele embaixadores, dizendo: Não queremos que este reine sobre nós.
15 "Buna kávutuka, kunima dya kumuyadika kipfumu, hanga wutedisi basadi bana káheka makuta, ndangu kazaya keti bweti básadilama.
15 E aconteceu que, voltando ele, depois de ter tomado o reino, disse que lhe chamassem aqueles servos, a quem tinha dado o dinheiro, para saber o que cada um tinha ganhado, negociando.
16 Watheti wísa amana wázimbula: "Pfumu, fwalanga dyaku dya wolu dilumbudi makwawu kumi."
16 E veio o primeiro, dizendo: Senhor, a tua mina rendeu dez minas.
17 Pfumu wámuzimbwala: "Bwa bukheti, wenina musadi mosi wa bukheti kikuma wuhwidi mwani mu mambu ma khunda; watámbula kipfumu ha thandu ya mbanza kumi."
17 E ele lhe disse: Bem está, servo bom, porque no mínimo foste fiel, sobre dez cidades terás autoridade.
18 Wazodi wísa amana wázimbula: "Pfumu, fwalanga dyaku dya wolu dilumbudi matanu makwawu."
18 E veio o segundo, dizendo: Senhor, a tua mina rendeu cinco minas.
19 Pfumu wámuvutwala: "Ngeyi, phila mosi, wakála pfumu wa mbanza tanu."
19 E a este disse também: Sê tu também sobre cinco cidades.
20 Wahika wísa, amana wázimbula: "Pfumu, tala di, fwalanga dyaku dya wolu dina yízindika ha kitemba.
20 E veio outro, dizendo: Senhor, aqui está a tua mina, que guardei num lenço;
21 Mukuma ngeyi mbangiki, kikuma ngeyi wena mutu wa mathata. Wisi bonga bima bina wusikudiku amana wisi hela bina wukuniku."
21 Porque tive medo de ti, que és homem rigoroso, que tomas o que não puseste, e segas o que não semeaste.
22 Pfumu wámuzimbwala: "Muna ndinga zaku meni zina yi mwana yikúfundisila, musadi wa mbi! Wázaya ni meni mukwa mathata. Yisi bonga bima bina tsikudiku; yisi hela phi bina khuniku.
22 Porém, ele lhe disse: Mau servo, pela tua boca te julgarei. Sabias que eu sou homem rigoroso, que tomo o que não pus, e sego o que não semeei;
23 Amana kikuma kya biki wakonda sila mbongu zama mu nzu yina bisi vudisila mbongu? Mu kuvutuka kwama yikakwenda bongaza yi muluta."
23 Por que não puseste, pois, o meu dinheiro no banco, para que eu, vindo, o exigisse com os juros?
24 Kunima wázimbula kwena batu bana bákala hana: "Mubotulenudyoku fwalanga dya wolu amana hekenudya kwena wuna wena yi mafwalanga kumi."
24 E disse aos que estavam com ele: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem dez minas.
25 Bámuzimbwala: "Pfumu, yandi mafwalanga ma wolu kumi kenina mawu kedi!"
25 (E disseram-lhe eles: Senhor, ele tem dez minas. )
26 Yandi wávutula: "Yiluzimbwadibwa: bayíka kwena wuna wena yi bima; kaasi wuna kondi kima, bamúbwotula keti kina kena kyawu.
26 Pois eu vos digo que a qualquer que tiver ser-lhe-á dado, mas ao que não tiver, até o que tem lhe será tirado.
27 Kaasi kwena bambeni bama, bana bazodikiku ni yibayala, banatenu kwaku amana bazengenu tsingu ha mesu mama."»
27 E quanto àqueles meus inimigos que não quiseram que eu reinasse sobre eles, trazei-os aqui, e matai-os diante de mim.
28 Kunima dya kuzimbula bwabuna, Yesu wénda ku thwala bawu amana wátombuka ku Yelusalemi.
28 E, dito isto, ia caminhando adiante, subindo para Jerusalém.
29 Tangwa kátula bela-bela yi mahata mama: Betifasi yi Betaniya, bela-bela yi mongu wa Olive, wátuma bodi ba balonguki bandi,
29 E aconteceu que, chegando perto de Betfagé, e de Betânia, ao monte chamado das Oliveiras, mandou dois dos seus discípulos,
30 wubazimbwadi: «Alwenda kuna hata dina dyenina kuna sambwa; ha lwakóta, lwamóna mwana wa ane mosi wuna bisi zanza batu, wakuzitikila; wuna bakonda zanza kedi keti mbala mosi kwena mutu. Mukutumunenu amana munatenu.
30 Dizendo: Ide à aldeia que está defronte, e aí, ao entrar, achareis preso um jumentinho em que nenhum homem ainda montou; soltai-o e trazei-o.
31 Yukani mutu kaluhyula: "kikuma kya biki lubati mukutwamina?", lwamúzimbwala bwabu: "Pfumu mupfunu kamuvi."»
31 E, se alguém vos perguntar: Por que o soltais? assim lhe direis: Porque o Senhor o há de mister.
32 Bana kátuma benda amana báwana mambu bwosu kábazimbwala.
32 E, indo os que haviam sido mandados, acharam como lhes dissera.
33 Tangwa bakala kutumuna mwana ane, bakwa yandi bábazimbwala: «Kikuma kya biki lubati kutwamina mwana wa ane?»
33 E, quando soltaram o jumentinho, seus donos lhes disseram: Por que soltais o jumentinho?
34 Bávutula: «Pfumu mupfunu kamuvi.»
34 E eles responderam: O Senhor o há de mister.
35 Amana bámunata mwana wa ane kwena Yesu, kunima bátimbula miledi mya bawu hana kunda dya mwana wa ane, amana bámuzanzisa Yesu.
35 E trouxeram-no a Jesus; e, lançando sobre o jumentinho as suas vestes, puseram Jesus em cima.
36 Tangwa kakala kwenda, batu bakala yala mizaka mya bawu muna nzila.
36 E, indo ele, estendiam no caminho as suas vestes.
37 Amana kakala bwesuka ku khulumuka ya mongu wa ba Olive tangwa bakala sangwala kibuka kya balonguki, bakala zatula Nzambi mu ndinga ya ngolu, kikuma kya biphadi byosu bina bámona.
37 E, quando já chegava perto da descida do Monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, regozijando-se, começou a dar louvores a Deus em alta voz, por todas as maravilhas que tinham visto,
38 Bakala zimbula: «Kasakumuka wuna wisi kwisila mu khumbu ya Pfumu! Ngemba mu zilu yi khembu muna bisoka!»
38 Dizendo: Bendito o Rei que vem em nome do Senhor; paz no céu, e glória nas alturas.
39 Amana ndambu ya Bafwadisi, muna mulumba-lumba wa batu, bámuzimbwala: «Mulongi, bakaya balonguki baku.»
39 E disseram-lhe de entre a multidão alguns dos fariseus: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 Yandi wábavutwala: «Yiluzimbwadibwa, yukani bawu badibata, matadi makálunga!»
40 E, respondendo ele, disse-lhes: Digo-vos que, se estes se calarem, as próprias pedras clamarão.
41 Amana mu kubwesuka, Yesu wámona mbanza amana wádila kikuma kya yawu,
41 E, quando ia chegando, vendo a cidade, chorou sobre ela,
42 mu kuzimbula: «Wadi ngeyi phi wázaya, mu kilumbu kyaki, abweti kutambula ngemba! Kaasi buthwena moosu makusweka mena ku mesu maku.
42 Dizendo: Ah! se tu conhecesses também, ao menos neste teu dia, o que à tua paz pertence! Mas agora isto está encoberto aos teus olhos.
43 Mukuma bilumbu byakwísa, kwena ngeyi, bina bakúzyeta buna bufwani kwena bambeni baku amana bakúzinga yi kukufitikisa muma mwosu.
43 Porque dias virão sobre ti, em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, e te sitiarão, e te estreitarão de todos os lados;
44 Bakúbula, ngeyi yi bana baku mu kati dya ngeyi, amana basísaku mu kati dya ngeyi keti tadi ha thandu ya tadi, kikuma wázayidilaku tangwa dina kisi kutala Nzambi!»
44 E te derrubarão, a ti e aos teus filhos que dentro de ti estiverem, e não deixarão em ti pedra sobre pedra, pois que não conheceste o tempo da tua visitação.
45 Amana buna kákota mu nzu ya Nzambi, wáyandika kukula batu bana bakala tekisa bima.
45 E, entrando no templo, começou a expulsar todos os que nele vendiam e compravam,
46 Mu kubazimbwala: «Básonika bwabu: "Nzu yama, yakála nzu yimosi ya bisambu." Kaasi benu, lukitudiya saka dya bandwandwa.»
46 Dizendo-lhes: Está escrito: A minha casa é casa de oração; mas vós fizestes dela covil de salteadores.
47 Yesu kakala longa bilumbu byosu muna nzu ya Nzambi. Amana bambuta ba banganga Nzambi yi balongi ba mitsiku yi bapfumu ba bikanda bakala sanda phila ya kumuhondila.
47 E todos os dias ensinava no templo; mas os principais dos sacerdotes, e os escribas, e os principais do povo procuravam matá-lo.
48 Kaasi bázayaku ketibwe bahanga, mukuma batu boosu bákangama yi yandi mu kumuyuka.
48 E não achavam meio de o fazer, porque todo o povo pendia para ele, escutando-o.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.