Lucas 18
yaf (YAF) vs ACF
1 Yesu kakala batila kingana kyaki mu kusongila ni bulungi, kulombila bilumbu byosu amana konda kulembwa.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer,
2 Kázimbula bwabu: «Kwákala, ku mbanza mosi, yi zusi mosi, wákalaku banga Nzambi amana kakala lewula mutu woosu.
2 Dizendo: Havia numa cidade um certo juiz, que nem a Deus temia, nem respeitava o homem.
3 Mwákala phi, muna mbanza meni yana, yi mukhetu mosi wa mufwidi wuna wakala kwisa mu kumuzimbwala: "Nzengila mukanu wawu, kikuma baphangi mbi."
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma certa viúva, que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Tuka thama, zusi kázolaku; kaasi kunima, wádizimbwala: "Ketibwe yisiku banga Nzambi amana yisi lewula batu,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 kaasi kikuma mufwidi yandu kabati ngyangisa, yimúzengila mukanu ndangu kisaku ngyata mutwa."»
5 Todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte, e me importune muito.
6 Pfumu wáyika: «Yukenu buna kazimbudi zusi wa mbi.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Amana Nzambi, kakonda zengila, batu bandi kásola, mukanu, tangwa babati mutela phipha yi mwini? Kabáhingidisa?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Yiluzimbwadibwa, kabázengila mukanu yi tswatsu. Kaasi tangwa kakwísa Mwana wa mutu, lukwikilu kakwisa wana ha tsi?»
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Quando porém vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Yesu wáta hika kingana kyaki, kikuma kya batu bahika bisi dibanzila ni basungama kaasi bisi lewula bakwawu:
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 «Bayakala bodi bakala kwenda ku nzu ya Nzambi mu kulombila; mosi kákala mufwadisi, mukwawu, kalaki ka phaku.
10 Dois homens subiram ao templo, para orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Mufwadisi wátelama, wálombila bwabu yandi meni: "Ah! Nzambi, yikuvutwadi matondu kikuma yeku hanga bayakala bahika, bena befi yi batu bakonda sungama, bita-mbongi; holo hanga kalaki ka phaku yandi.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Yisi zila kudya, mbala zodi muna phosa, yisi futa kimosi kya kumi kya bima byama byosu."
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou os dízimos de tudo quanto possuo.
13 Kalaki ka phaku, yandi, kákala watelama kuna kyana; kálendaku kuvumbula mesu ku zilu, kaasi kákala bunda hana thulu yi kuzonzaka: "Ah! Nzambi, ngyukila kyadi, musumuki yenina."
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Kyedika yiluzimbwadibwa, yandu-yandu wákulumuka hika ku nzu yandi, mu ndonga yi Nzambi; kaasi ka wuna ku mukwawu. Mukuma wuna wadítombula, kakúlumuka; kaasi wuna wadíkulumuna, katómbuka.»
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Batu bakala nata kwena Yesu keti bana bakhunda ba lubutu, ndangu kabasimba yi koku. Balonguki, mu kumona bwabuna, báyandika kubakaya.
15 E traziam-lhe também meninos, para que ele lhes tocasse; e os discípulos, vendo isto, repreendiam-nos.
16 Kaasi Yesu wáhana muswa ni bamunatina bawu amana wázimbula: «Yambulenu bana bisa kwena meni. Lubakandisaku, mukuma Kipfumu kya Nzambi kyenina kikuma kya bana bena hanga bawu.
16 Mas Jesus, chamando-os para si, disse: Deixai vir a mim os meninos, e não os impeçais, porque dos tais é o reino de Deus.
17 Mu kyedika yiluzimbwadi: wuna wakonda yamba Kipfumu kya Nzambi hanga mwana wa khunda, kakótamwoku, swa!»
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como menino, não entrará nele.
18 Pfumu mosi wáhyula kwena Yesu: «Mulongi wa bukheti, biki pfwani yihanga mu kubonga luzingu lwakonda tsuka?»
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Yesu wámuzimbwala: «Kikuma kya biki wuthedidi wa bukheti? Heku mutu wenina wa bukheti ho ka Nzambi lwesi ku.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um, que é Deus.
20 Wuzayi mitsiku: "Taku mbongi, hondaku, yibaku; taku kimbangi kya luvunu, zitisa tata waku yi ngudi waku.»
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Mutu wuna wávutula: «Yisi lemvukilamya myana myosu tukidila kileki kyama.»
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Yesu buna kámuyuka bwabuna, wázimbula: «Kima kimosi hika kikukondi; tekisa byosu bina wena byawu, kabisabya kwena baphutu amana watámbula kimvwama mu mazilu. Kunima, nzawisa ndanda.»
22 E quando Jesus ouviu isto, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; vem, e segue-me.
23 Kaasi buna káyuka bwabuna, wekina mu kiwayi kya lawu, mukuma mvwama wambuta kákala.
23 Mas, ouvindo ele isto, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Yesu buna kámumona bwabuna mu kiwayi, wázimbula: «Phasi bwena kwena bana benina yi kimvwama mu kukota mu Kipfumu kya Nzambi.
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Mukuma bweku phasi kwena Kamela mu kulobuka ha hundu dya ndongu, kuluta mvwama mu kukota mu Kipfumu kya Nzambi.»
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Bana bakala muyuka bázimbula: «Amana nati wufwani kahuluka?»
26 E os que ouviram isto disseram: Logo quem pode salvar-se?
27 Yesu wávutula: «Mambu mana maléndakanaku kwena batu, maléndakana kwena Nzambi.»
27 Mas ele respondeu: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Phetelu wázimbula: «Talandi, betu twásisa bima byákala bya betu, mu kukulanda ngeyi.»
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Yesu wábazimbwala: «Mu kyedika yiluzimbwadibwa, heku mutu wásisa, kikuma kya Kipfumu kya Nzambi, nzu yi mukhetu yi baphangi, yi tata yi ngudi wandi, holo bana,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos, pelo reino de Deus,
30 kakonda tambula, bya lawu kuluta mu tangwa dyadi yi muna tsi yina yisi kwisa, luzingu lwakonda tsuka.»
30 Que não haja de receber muito mais neste mundo, e na idade vindoura a vida eterna.
31 Yesu wábonga bawu Kumi yi bodi amana wábazimbwala bwabu «Tubati tombuka ku Yelusalemi. Mambu moosu mana másonama mu nzila ya bambikudi kikuma kya Mwana wa mutu, malúngila.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Mukuma bamúlambula ku moku ma baphani, bamúseya, bamútukwana, bamúlokwala metya.
32 Pois há de ser entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Bamúzyatula, kunima bamúhonda. Amana kilumbu kya tatu, kafútumuka.»
33 E, havendo-o açoitado, o matarão; e ao terceiro dia ressuscitará.
34 Kaasi bawu bábakisaku keti kima mu moosu mana; thendula ya ndinga yina yabákadila yakufidinga, bázayaku keti biki bwazola kuzonza.
34 E eles nada disto entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Bwosu kakala phusana bela-bela yi Yediko, phofu mosi kakala wasikuka kuna kabeta ka nzila yi kulombaka.
35 E aconteceu que chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Wáyuka mulumba-lumba wa batu wákala hyoka amana wáhyula keti biki byabina.
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Bámuvutwala: «Yesu mwisi Nazaleti wubati luta.»
37 E disseram-lhe que Jesus Nazareno passava.
38 Kahanga wukalungi: «Yesu, Mwana Tavidi, ngyukila kyadi!»
38 Então clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
39 Bana bákala ku thwala, báyandika kumukaya ndangu kadibata. Kaasi wákalunga hika ngolu: «Mwana wa Tavidi ngyukila kyadi!»
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Yesu wátelama, amana wásenda ni bamunatina yandi. Tangwa kábwesuka, Yesu wámuhyula:
40 Então Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 «Biki wuzodi yihanga kikuma kya ngeyi?» Yandi wávutula: «Pfumu, nzodi yimona hika.»
41 Dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Hanga Yesu wumuzimbwadi: «Mona hika. Lukwikilu lwaku lukuhuludini.»
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Muna tangwa meni dina, wáyandika kumona amana wámulanda mu kuzatula Nzambi. Batu boosu, mu kumona bwabuna, báyandika mu kukumisa Nzambi.
43 E logo viu, e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.