Lucas 10

yaf (YAF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kunima dya bwabuna, Pfumu wásola balonguki makumi tsambwadi yi boodi bahika, amana kábatuma bodi-bodi, ku thwala yandi, muna kosu mbanza yi kosu homa hana kafwana kenda yandi meni.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Kakala bazimbwala: «Mbutu ya lawu yenina, kaasi basadi, bakhunda. Mulombenu pfumu wa mbutu kahitika basadi mu mbutu yandi.
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Ndalwenda! Yilutumi hanga bana ba mikoku hana kati dya bambwa-ngongu.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Lunataku keti dikuta, keti waba, keti tsabatu; luhekaku mutu mboti mu nzila.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Muna nzu yosu yina lwakóta, samunenu theti: "Ngemba yakala mu nzu yayi."
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Amana yukani mwakala mutu mosi wa ngemba, ngemba ya benu yakála yi yandi; kondilo, yalúvutwakila.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Nangenu muna nzu meni yayina, dyenu, nwenu phi bina balúheka; kikuma bulungi musadi katambula lufutu lwandi. Lwendaku nzu muna nzu.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Muna mbanza yosu yina lwakóta yi muna balúyamba, dyakenu bina balúheka;
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 bukenu bambefu bana bakala muna, amana bazimbwalenu: "Kipfumu kya Nzambi kibwesukini kwena benu."
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Kaasi muna kosu mbanza yina lwakóta, yuka baluyambiku, ndalwenda muna mabala-bala, zimbulenu:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 "Keti fusyangeni dya mbanza yenu dina dinamiki ku bitambi byetu, tukhukumunidya ndangu twaluvutwaladya. Zayenu phi ni Kipfumu kya Nzambi kibwesuki."
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Yiluzimbwadi ni mu kilumbu kina, phasi za Sotomu, za khunda zakála kuluta mbanza meni yina.»
12 E Jesus disse mais isto:
13 «Khi kyadi kwena ngeyi, Kolazini! Khi kyadi kwena ngeyi, Betisayita! Mukuma wadi biphadi bina byásalama theti kwena benu wadi ni byásalama ku Tidi yi ku Sitoni, tuka thama, wadi batu ba bawu, bákala bábalula bifu bya bawu, bavwata tsaki amana badifuba mu mbombi!
13 Jesus continuou:
14 Ihana ni mu kilumbu kya pfundusu, phasi za Tidi yi Sitoni za khunda zákala kuluta benu.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Amana ngeyi Kaphedinawuma, wadíthumba yi kuna zilu? Loni! Wakúlumuka yi kuna kalunga.»
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 Yesu wuzimbudi hika kwena balonguki: «Wuna wuluyukidi benu, wungyukidi meni, wuna wulubusi benu, wumbusi phi meni; amana wuna wumbusi meni, wumubusi phi wuna wáthuma.»
16 Então disse aos discípulos:
17 Balonguki bana makumi tsambwadi yi boodi bávutuka yi kyesi, amana bázimbula: «Pfumu, keti bitembu bya mbi bitulemvwakidiki mu khumbu ya ngeyi!»
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Yesu wábavutwala: «Yikala mumona Satana kubwa ku zilu hanga mutsyenzya.
18 Jesus respondeu:
19 Talenu: yíluheka hamu dya kudyatikisa banyoka yi bikhala-khala yi ha thandu ya ngolu zoosu za mbeni, amana ka kima ku kyáfwana kuluhanga mbi.
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Ihana ni lusangwalaku kikuma kya bitembu bya mbi bilulemvwakidi; kaasi sangwalenu kikuma khumbu zenu zisonami mu mazilu.»
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Muna tangwa meni dina, Yesu wázakama yi kyesi, mu lusadisu lwa Kitembu kyatoma, amana wázimbula: «Yikukumisi, Tata, Pfumu wa zilu yi tsi, kikuma wásweka mambu mama kwena batu badimuka yi batu ba ngangu, amana wásongilama kwena bana bakhunda. Yibwabuna Tata, kikuma bwabuna wátya mu tonda dyaku.»
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 «Byosu Tata wama wáphekabya. Amana ka mutu ku wuzayi nani kenina Mwana ho ka Tata ku, ka mutu ku phi wuzayi nati kenina Tata ho ka Mwana ku yi kwena mutu wuna kazodi, Mwana, kumusengwamina.»
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Wubaluki kwena balonguki, wábazimbwala mu kingenga: «Kyesi kwena mesu mana misi mona mambu mana lubati mona!
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 Mukuma yiluzimbwadi ni bambikudi lawu yi bakyamvu bázola kumona mana lubati tala benu, kaasi bámonamoku, bázola kuyuka phi mana lubati yuka, kaasi báyukamoku.»
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Mulongi mosi wa mitsiku wátelama amana wámuhyula, ndangu kamumeka: «Mulongi, biki pfwani yihanga mu kutambula luzingu lwa mvula yi mvula?»
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Yesu kámuzimbwala: «Biki básonika mu mitsiku? Abweti wisi tanga?»
26 Jesus respondeu:
27 Yandi wuvutudi: «"Watónda Pfumu Nzambi waku, yi mbundu yaku yosu, yi moya waku wosu, yi ngolu zaku zoosu, yi ngangu zaku zoosu". Amana khunda waku hanga ngeyi meni.»
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Amana Yesu wámuzimbwala: «Bwabuna wuvutudi. Hanga bwabuna, amana wazínga.»
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Kaasi yandi kázola kadinungisa, hanga wuhyudi kwena Yesu: «Amana nani wenina khunda wama?»
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Yesu wávutwakila: «Mutu mosi wátuka ku Yelusalemi, wákulumuka ku Yediko; wábwa ha moku ma bandwandwa, bámutambula bima byosu, bámubeta amana bénda, bámusisa mu kulakana.
30 Jesus respondeu assim:
31 Nganga Nzambi mosi wakala kulumuka, bwana lwesi, muna nzila meni yina; wámumona, amana wutembi ku kyana.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Amana mutindu mosi, mulefi mosi wátula hakana, wámumona amana wátemba ku kyana.
32 Também um
33 Kaasi Musamadiya mosi wákala mu kitambu, wátula bela-bela yi yandi amana wámuyukila kiwayi kya lawu, buna kámumona.
33 Mas um
34 Wábwesuka, wámuzunzila masi yi vinu muna phuta amana wámukasaza. Kunima, wámuzanzisa hana thandu ya Phunda wa yandi meni, wámunata ku nzu ya banzenza amana wámusadisa.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Amana kilumbu kyálanda, wálubula mafwalanga modi, wáhanabya kwena mukwa nzu ya banzenza, amana wámuzimbwala: "Musadisa mutu yandu; amana byosu bina walútikisa, yíkuvutwalabya ha yikwisa vutwakisa."»
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 «Khi mutu, mu kati dya bawu batatu, fwani kakala khunda wa mutu wuna babeta kwena bandwandwa?»
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Mulongi wa mitsiku wuvutudi: «Wuna wámuyukila kyadi.» Yesu wámuzimbwala: «Ndawenda, amana ngeyi phi, sala bwabuna.»
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Amana tangwa bákala muna nzila, Yesu yi balonguki bandi, wákota mu hata dimosi, amana mukhetu mosi, khumbu yandi Malata, wámuyamba kuna nzu yandi.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Myaki wandi wa mukhetu, bakala tela Madiya, kákala wasikuka ha kabeta muna malu ma Pfumu, yi kuhinikinaka phi ndinga yandi.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Malata yandi wudisakikiki mu bisalu bya lawu. Wisa kota amana wázimbula: «Pfumu, wubatiku mona kyadi bwana katsudikidiki, myaki wama wa mukhetu, kisalu meni hika? Muzimbwala ni katsadisa.»
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Pfumu wámuvutwala: «Malata, Malata, wubati nyengalakana yi kudiyangisa kikuma kya bima bya lawu,
41 Aí o Senhor respondeu:
42 kaasi dyambu dimosi lwesi diluti mupfunu. Madiya wusodi dyambu dya bukheti dina bafwaniku bamubwotula.»
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.