João 8
yaf (YAF) vs NAA
1 Yesu wendi ku mongu wa miti mya Olive.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Kaasi muna suka, wávutuka ku nzu ya Nzambi amana batu boosu bisa kwena yandi. Buna kázakala, wáyandika mu kubalonga.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Hanga balongi ba mitsiku yi bafwadisi bisi nata mukhetu mosi wuna bákwata mu mbongi. Bamusini hana mbasi,
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 amana bazimbudi kwena Yesu: «Mulongi, tumukwatini mukhetu yandu mu kuta kwa mbongi.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Muna mitsiku mina kátuheka Moyize, kátuzimbwala ni bakhetu ba bwabuna, twabahondila ku matadi. Amana ngeyi bweti wuzimbudini?»
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Bakala zimbula bwabuna mu kumuleya ndangu balenga mufundila. Kaasi Yesu wázenzama amana wáyandika mu kusonika ku mulembu hana tsi.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Bwosu bakala muhyula-hyula, wávumbuka amana wubazimbwadini: «Wuna wakonda disumu hana kati dya benu, kayandika watheti mu kumutimbwala tadi.»
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Yesu wázenzama hika amana wáyandika mu kusonika hana tsi.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Tangwa báyuka bwabuna, báyandika mu kuyombuka mosi-mosi, tukidila kwena bambuta; amana hásala lwesi Yesu yi mukhetu meni wuna hana mbasi.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Hanga Yesu wuvumbukini amana wumuzimbwadini: «A mukhetu, kubiki benina bana bisi kufundaka? Heku mutu wukuzengidi ndola?»
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Mukhetu wuvutudini: «Keti mutu loni Pfumu.» Yesu wumuzimbwadini: «Meni phi yikuzengidiku ndola. Ndawenda, amana wusumukaku hika.»]
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Yesu wubazimbwadi hika: «Meni yenina mwini wa tsi. Wuna wisi ndanda, kakángalaku mu phipha keti koma, kaasi kavwa mwini wa luzingu.»
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Kuna bafwadisi yi kumuzimbwalaka: «Kimbangi kya ngeyi-meni wubati ditila; kimbangi kyaku kyeku kya kyedika.»
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Yesu wubavutwadini: «Ata meni-meni mbati ditila kimbangi, kimbangi kyama kya kyedika kyenina; mukuma nzayini kuna yítuka yi kuna mbati kwenda; benu luzayiku keti kuna yítuka, keti kuna mbati kwenda.
14 Jesus respondeu:
15 Benu lwisi fundisa mu kimutu, meni yisiku fundisa mutu.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Amana wadi ni meni yifundisaka, wadi pfundusu yama ya kyedika yakala, mukuma yeku meni hika; thwenina meni yi Tata wuna wáthuma.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Muna mitsiku myenu, básonika ni kimbangi kya batu boodi kyenina kya kyedika.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Meni mbati ta kimbangi kya meni-meni, amana Tata wuna wáthuma, kabati thila phi kimbangi.»
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Hanga bamuhyudini: «Kubiki kenina Tata waku?» Yesu wubavutwadini: «Benu lunzayiku meni, keti Tata wama. Wadi lwanzayaka, wadi lukhani muzaya phi Tata wama.»
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Ndaka zina, kázonzilaza muna mukunzu wuna bakala swekila mbongu za bimenga, kuna yi kulongaka muna nzu ya Nzambi; Amana keti mutu wáfwana mu kumukwata kikuma tangwa dyandi dyáfwanaku kedi.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Yesu wábazimbwala hika: «Meni yendini; benu lwatsánda; amana lwafwa mu disumu dyenu. Kuna yendini meni, benu lwaléndakwoku mu kukwisa.»
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Bayuta bazimbudini: «Kadíhonda yandi-meni, hahana kazonzidini: Kuna, yendini meni, benu lwalendakwoku mu kukwisa?»
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Yesu kakala bazimbwala: «Benu lwenina batu ba ha tsi, meni yenina wa ku zilu. Benu lwenina batu ba ha tsi yayi, meni yeku mutu wa ha tsi yayi.
23 Jesus lhes disse:
24 Yihana yíluzimbwadiki ni lwafwa mu masumu menu. Kikuma yuka ni lukwikidiku ni "meni yenina", lwafwa muna masumu menu.»
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Bawu bamuhyudini: «Ngeyi nani wenina?» Yesu wubavutwadini: «Kina yisi luzimbwala tukidila ku luyandiku.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Mambu ma lawu yenina mawu kikuma kya benu, mu kuluzimbwala yi mu kufundisa. Kaasi wuna wáthuma kenina kyedika; amana meni yisi zimbula kwena batu ba tsi kaka mana yíyuka kwena yandi.»
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Bawu bázayaku ni kikuma kya Tata kakala bazonzila kwena bawu.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Hanga Yesu wubazimbwadi hika: «Tangwa lwamútombula Mwana wa mutu, lwazáya ni meni yenina; lwázaya phi ni yisiku hanga kima mu phila ya meni-meni, yisi zonza kaka mambu mana kándonga Tata.
28 Então Jesus disse:
29 Wuna wáthuma kenina hakimosi yi meni, katsisaku buhika; kikuma yisi hanga kaka mambu mana misi muheka, yandi, kyesi.»
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Bwosu kakala zimbula Yesu bwabuna, balawu bákwikila mwena yandi.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Hanga Yesu wuzimbudini kwena Bayuta babana bákwikila mwena yandi: «Yuka ni lwazingilaka mu ndinga zama; mu kyedika balonguki bama lwenina;
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Bwabuna lwazáya kyedika amana kyedika kyalúlubula mu kihika.»
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Bamuvutwadini: «Thwenina batekulu ba Bulahami; amana khaniku kedi tukala bahika ba mutu. Abweti wufweti tuzimbwala: "Lwalúbuka mu kihika?"»
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Yesu wubavutwadini: «Yibatibwa luzimbwala, mu kyedika: mutu wosu wuna wisi hola disumu kenina muhika wa disumu.
34 Jesus respondeu:
35 Kinga muhika kisiku nangina mu nzu mu kimakulu; kaasi mwana kisimwa zingila mu kimakulu.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Yuka ni Mwana kalulubula mu kihika, mu kyedika, lwakítuka batu ba kiphwanza.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Nzayibwa ni batekulu ba Bulahami lwenina; kaasi lubati sanda ni lwaphonda, kikuma ndinga yama yisiku lutwa.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Meni yisi zimbula mana yímona kwena Tata, amana benu phi hangenu mana lwáyuka kwena tata wenu.»
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Bamuvutwadini: «Bulahami wenina tata wetu.» Yesu wubazimbwadini: «Wadi ni lwakala bana ba Bulahami, wadi lufweti hanga mihangu mya Bulahami.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Kaasi buthwena bwabu, lubati sanda ni lwaphonda, meni mutu yiluzimbwadini kyedika kina yíyuka kwena Nzambi. Bulahami káhangaku buna.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Benu lwisi hanga mihangu mya tata wenu.» Bawu bamuvutwadini: «Twabutukilaku mu kindumba; thwenina yi Tata mosi, Nzambi.»
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Yesu wubazimbwadini: «Wadi ni Nzambi kákala Tata wenu, wadi lwisi nzola, mukuma kwena Nzambi yílubwakila meni, kwakuna phi yítuka. Yidiyisilaku meni-meni, kaasi yandi wáthuma.
42 Jesus disse:
43 Kikuma kya biki lwisiku bakwala nzonzidi yama? Kikuma lwisiku lenda kuyuka ndinga yama.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Benu lwenina yi tata wenu kiphidi-mutu amana lwisi zola kuhanga buna kisi zola tata wenu. Tukidila ku luyandiku, yandi, muhondi wa batu kisi kala. Kisiku zingila mu kyedika; kikuma mwena yandi mwakonda kyedika. Yuka ni kata bukamvi, mambu ma yandi meni kisi zonzila, mukuma kenina yandi mutu mosi kingumba yi tata wandi.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Amana meni, lwisiku khwikila kikuma kyedika yisi zonza.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nati hana kati dya benu wufwani mu kuthendisa mu mambu matadidini disumu? Yuka mbati zonza kyedika, kikuma kya biki lwisiku khwikidila?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Wuna wenina wa Nzambi, kisi yuka ndaka za Nzambi; kima lwisiku yukila benu, kikuma lweku ba Nzambi.»
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Bayuta bavutudini kwena Yesu: «Kyedika twazimbulabwoku bwabuna ni ngeyi mwisi Samadiya wenina, amana kitembu kya mbi wenina kyawu?»
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Yesu wubavutwadini: «Meni yeku yi kitembu kyambi, kaasi Tata wama yisi zitisa, amana benu lwisa ndewulaka.
49 Jesus respondeu:
50 Meni yisiku sanda khembu lwa meni-meni, henina yi mosi wisiya sanda, amana yandi wisi fundisa.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Mu kyedika, yiluzimwadibwa, yuka ni mutu kalunda ndinga zama, lufwa kamónalwoku mu kimakulu.»
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Amana Bayuta bamuzimbwadini: «Buthwena tuzayi ni kitembu kyambi wenina kyawu! Bulahami wafwa; bambikudi phi bafwa; amana ngeyi wubati zimbula: "Ho mutu kalema ndinga yama, lufwa kayedikalwoku mu kimakulu."
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Ngeyi wubanzini ni wuluti tata wetu Bulahami wuna wafwa? Bambikudi phi bafwa. Nati wisi dikitula ngeyi?»
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Yesu wuvutudini: «Yuka ni meni-meni yibati dikembisa, khembu yama yeku mupfunu. Tata wama wisi khembisa, yandi wuna lwisi zimbula benu: "Nzambi wa betu kenina!"
54 Jesus respondeu:
55 Amana lumuzayiku. Meni yimuzayini; amana ho yizimbula ni yimuzayiku, yikítuka mukwa luvunu hanga benu. Kaasi yimuzayini amana yisi lema ndinga yandi.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Tata wenu Bulahami kyesi lawu káyuka kikuma kya kumona kilumbu kyama; wámonakya amana wásangwala.»
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Bayuta bamuzimbwadini: «Khaku kedi wulungisa keti mvula makumatanu, amana wámumona Bulahami?»
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Yesu wubazimbwadini: «Mu kyedika yibati luzimbwala: ku thwala kubutuka kwa Bulahami, "meni yenina"»
58 Jesus respondeu:
59 Hanga batongunini matadi ndangu bamuta; kaasi Yesu wádisweka amana wálubuka mu nzu ya Nzambi.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.