João 7
yaf (YAF) vs NTLH
1 Kunima dya bwabuna, Yesu kakala kangala muna kinzunga kya Ngadidi kyosu; kikuma kázolaku hika ni kakangala mu kinzunga kya Yuteya, kikuma Bayuta bakala musanda ni bamuhonda.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Kinga mukinzi wa Bayuta wuna wa Masaka wábwesuka.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Baphangi ba Yesu bamuzimbwadini: «Katuka kwaku amana wenda ku kinzunga kya Yuteya, ndangu balonguki baku bamona bisalu bina wubati sala ngeyi.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Heku mutu wisi sala mu kitsweki, yuka ni zodi batu boosu bamuzaya. Mukuma myamina mihangu wisi hanga, dimonikisa kwena batu ba tsi.»
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Kikuma, keti baphangi bandi bakalaku kwikila mwena yandi.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Hanga Yesu wubazimbwadini: «Tangwa dyama khaku kedi dilungila; kaasi tangwa dina dya benu dyalungila disi kaka kosu kilumbu.
6 Ele respondeu:
7 Tsi fwaniku yalumenga, meni yisi mbenga kikuma mbati ta kimbangi kyandi ni mihangu myandi mya mbi myenina.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Benu alwenda ku mukinzi, meni yikwéndakwoku kuna mukinzi meni wuna, kikuma tangwa dyama khaku kedi difwana.»
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Kunima dya kuzimbula bwabuna, yandi wásala kwandi ku kinzunga kya Ngadidi.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Kaasi tangwa benda baphangi bandi ku mukinzi, hanga yandi phi wátombuka kwakuna, ka mu kudimonikisa ku kaasi mu kitsweki.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Bayuta bakala musanda muna tangwa dya mukinzi amana bakala zimbula: «Kubiki kenina yandina?»
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Pfweta-pfweta lawu zákala muna milumba-lumba mya batu kikuma kya yandi. Bahika bakala zimbula: «Mutu mosi wabukheti», bakwawu bakala zimbula: «Loni, mulumba-lumba wa batu kabati lobula.»
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Hákalaku keti mutu wáfwana kazonza wengele mu mambu matadidini yandi kikuma kya bweya bwa Bayuta.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Hana mukinzi wekina ha kati-kati, tangwa kisa kota Yesu mu nzu ya Nzambi amana weka longa.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Bayuta báyituka lawu, amana bakala dihyula: «Abweti kazayidi Masonuku yandi mutu wakondama longuka?»
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Yesu wábavutwala: «Malongi mama matukiku kwena meni-meni, kaasi kwena wuna wáthuma matukini.
16 Jesus disse:
17 Ho mutu wuzodi kusala luzolu lwandi, kazáya yuka ni malongi mama, kwena Nzambi mabati tuka ho meni-meni yibati dizonzila.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Wuna wisi dizonzila yandi-meni, khembu yandi kisi sanda. Kaasi wuna wisi sanda khembu ya mutu wuna wámutuma, yandi kyedika kisi zonza amana mwena yandi, mwakonda bikwaki.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Moyize káluhekamyoku Mitsiku? Kaasi keti mutu mosi hana kati dya benu, kisimyoku zitisa. Kikuma kya biki lubati sandila ni lwaphonda?»
19 Foi Moisés quem deu a
20 Mulumba-lumba wa batu wávutula: «Kiloki wenina kyawu! Nati wubati sanda mu kukuhonda?»
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesu wubavutwadini: «Muhangu wumosi lwesi phangikini amana benu boosu lubati yituka!
21 Então Jesus disse:
22 Kikuma kya bwabuna kaluhekila Moyize mukhanda, -heku ni kwena Moyize wátukidila mukhanda kaasi kwena bakhaka benu - amana benu-benu yi kuyotisaka batu mu kilumbu kya sabata.
22 Vocês
23 Yuka ni mutu bamuyotisa mu kilumbu kya sabata kikuma kya kuzitisa mitsiku mya Moyize, amana kikuma kya biki lubati ngyukila khabu, meni yandi mbeludi mutu yandi wosu mu kilumbu kya sabata?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Lufundisaku mu phila yina lubati monina benu. Kaasi pfundusu yenu yakala ya masonga.»
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Bisi Yelusalemi bahika bakala zimbula: «Ka yandi ku babati sanda mu kuhondisa?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Talenu: kabati zonza wengele, amana babatiku muzimbwala keti kima! Disongidila bapfumu babakudi kyedika ni yandi kenina Kidisitu?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Kinga yandi tumuzayi kuna kátuka; ha kisi kwisa Kidisitu, heku mutu wisi zaya keti kubiki katukini.»
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Yesu, buna kakala longa muna nzu ya Nzambi, wákalunga: «Lunzayi amana luzayi phi kuna thukini? Kinga yidiyisilaku meni-meni, kaasi wuna wáthuma wakusila mbundu kenina, amana benu lumuzayiku.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Meni yimuzayi, kikuma kwena yandi thukini; amana yandi phi wáthuma.»
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Bakala sanda ni bamukwatisa; kaasi keti mutu kalendaku mu kumusimba, kikuma hana tangwa dyandi khaku dilungila kedi.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Balawu hana kati dya mulumba-lumba wa batu, bákwikila mwena yandi amana bakala zimbula: «Ha kakwísa Kidisitu, bidimbu bya biphadi byahika kasála, kuluta bina kasadi mutu yandu?»
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Bafwadisi báyuka mulumba-lumba wa batu kufwetafweta kikuma kya Yesu. Hanga bambuta ba banganga Nzambi yi bafwadisi batumini batsinzidi ndangu bamukwata.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Yesu wuzimbudini: «Tangwa dya khunda hika yikála yi benu, amana mvutuki kwena wuna wáthuma.
33 Jesus disse:
34 Lwakwata tsanda kaasi lwambónaku, kikuma benu lufwaniku mu kukwenda kuna yenina meni.»
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Bayuta báyandika mu kudihyula bawu yi bawu: «Kubiki kakwénda ndangu betu tulengaku mumona? Kakwénda kwena Bayuta bana bámwangana muna bikanda bya bisi Ngeleti amana kalonga bisi Ngeleti?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Biki hika disongidila dya ndinga yina kazimbudini: Lwatsanda, kaasi lwambonaku kikuma benu lufwaniku mu kukwisa kuna yenina meni?»
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Amana muna kilumbu kya tsuka, kina kyambuta kya mukinzi, Yesu wamutendendi, wukalungini: «Ho mutu wenina yi kiwhinya, kisa kwena meni amana kanwa.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Masonuku mazimbudi: "Wuna wisi kwikila mwena meni, banzadi ba mamba ma luzingu batíka muna mbundu yandi.»
38 Como dizem as
39 Kakala zimbula bwabuna kikuma kya Kitembu kina bakhana tambula bana bakhana kwikila mwena yandi. Mukuma mwákalaku kedi yi Kitembu, kikuma hana Yesu khaniku kedi bamuzatula.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Kunima dya kuyuka ndinga za Yesu, batu bakala muna bakala zimbula: «Mu kyedika yandu mbikudi!»
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Bahika bakala zimbula: «Kidisitu yandu!» «Kaasi bakwawu hika bakala zimbula: Kidisitu fwani kalubukila ku Ngadidi?
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Masonuku mazimbudiku ni Kidisitu katuka muna butuka dya Tavidi yi ku Betelemi, hata dina kakala zingila Tavidi.»
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Mulumba-lumba wa batu wádikabisa kikuma kya yandi.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Bahika hana kati dya bawu bakala zola ni bamukwata, kaasi keti mutu mosi kámekaku mu kumusimba.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Batsinzidi bávutuka kwena bambuta ba banganga Nzambi yi bafwadisi; baba-baba babazimbwadini: «Kikuma kya biki lukondi kwisila yandi?»
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Batsinzidi bavutudini: «Twasalaku yuka kedi mutu wázonza bwabuna!»
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Bafwadisi babavutwadini: «Benu phi ludiyambwadidi kwenu mu kuditotisa?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Henina yi mutu, hana kati dya bapfumu kondilo dya bafwadisi, wuna wukwikidini mwena yandi?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Kaasi mulumba-lumba wa batu babana bazayimyoku mitsiku. Bábabundila!»
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Nikodemi wuna watekila mumona, wákala phi mosi hana kati dya bawu, hanga wubahyudini:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 «Mitsiku myetu, milungi mu kufundisa mutu wuna bakondi kedi fungwasa ndangu bazaya dyambu dina káhangini?»
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Bámuvutwala: «Ngeyi phi mukwa Ngadidi wenina? Sanda mboti-mboti amana wamóna ni ku Ngadidi kwalubukilaku keti mbikudi mosi.»
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 [Kunima kosu mutu wénda ku nzu yandi.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.