João 11

yaf (YAF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mutu mosi wákala wabela, khumbu yandi Lasalu, mwisi Betaniya, hata dya Madiya yi Malata phangi wandi wa mukhetu.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era do povoado de Betânia, onde Maria e a sua irmã Marta moravam.
2 Madiya, yi yandi wuna wámusita Pfumu mananasi amana wámukumuna bitambi yi tsuki zandi, amana phangi wandi wa yakala, Lasalu, yandi wákala wabela.
2 (Esta Maria era a mesma que pôs perfume nos pés do Senhor Jesus e os enxugou com os seus cabelos. Era o irmão dela, Lázaro, que estava doente.)
3 Baphangi ba bakhetu batumini mutu mosi kenda muzimbwala Yesu: «Pfumu, nduku waku wabela kenina.»
3 As duas irmãs mandaram dizer a Jesus: — Senhor, o seu querido amigo Lázaro está doente!
4 Buna káyuka bwabuna, Yesu wuzimbudini: «Maladi mana misiku nata ku lufwa; menina kikuma kya khembu ya Nzambi, ndangu muna maladi meni mamana, bamukembisa Mwana wa Nzambi.»
4 Quando Jesus recebeu a notícia, disse:
5 Kinga Yesu kakala bazola Malata, Madiya phangi wa mukhetu Malata yi Lasalu.
5 Jesus amava muito Marta, e a sua irmã, e também Lázaro.
6 Tangwa káyuka ni Lasalu wabela kenina, kahanga wunangi hika bilumbu byodi kwakuna kákala.
6 Porém quando soube que Lázaro estava doente, ainda ficou dois dias onde estava.
7 Kunima wázimbula kwena balonguki bandi: «Tuvutukenu ku Yuteya.»
7 Então disse aos seus discípulos:
8 Balonguki bamuzimbwadini: «Mulongi, buthwena bákasandaka Bayuta ni bakuhondila ku matadi, amana wavutuka hika kwakuna?»
8 Mas eles disseram: — Mestre, faz tão pouco tempo que o povo de lá queria matá-lo a pedradas, e o senhor quer voltar?
9 Yesu wuvutudini: «Muna kilumbu mwisiku kala matangwa kumi yi modi? Yuka ni mutu kakangala mu mwini, kisiku tyelumuka, kikuma kabati mona mwini wa tsi yayi.
9 Jesus respondeu:
10 Kaasi yuka ni mutu kakangala mu phipha, kisi tyelumuka, kikuma mwena yandi, mwakonda mwini.»
10 Mas, se anda de noite, tropeça porque nele não existe luz.
11 Kunima dya kuzimbula bwabuna, Yesu wuyikini: «Nduku wetu Lasalu wunimbini, kaasi yikwenda mutokamisa ku kilu kyandi.»
11 Jesus disse isso e depois continuou:
12 Balonguki bamuzimbwadini: «Pfumu, yuka ni kanimbini, kahúluka.»
12 — Senhor, se ele está dormindo, isso quer dizer que vai ficar bom! — disseram eles.
13 Lufwa lwandi kázonzila Yesu bwabuna kaasi bawu bakala banza ni kilu kwandi.
13 Mas o que Jesus queria dizer era que Lázaro estava morto. Porém eles pensavam que ele estivesse falando do sono natural.
14 Hanga Yesu wubazimbwadini phwelele: «Lazalu wufuni.
14 Então Jesus disse claramente:
15 Yenina yi kyesi kikuma kya benu, mukuma khádikikwoku kwana; ndangu lwakwikila. Kaasi thwendenu kuna kenina.»
15 mas eu estou alegre por não ter estado lá com ele, pois assim vocês vão crer. Vamos até a casa dele.
16 Tomasi wuna bisi tela ni diphasa, hanga wuzimbudi kwena balonguki bahika: «Thwendenu, betu phi, kwakuna ndangu twafwa kumosi yi yandi!»
16 Então Tomé, chamado “o Gêmeo”, disse aos outros discípulos: — Vamos nós também a fim de morrer com o Mestre!
17 Buna kátula Yesu, wumoni ni bilumbu byekina kedi biya, tukidila buna bamusidikini Lazalu mu mazyamu.
17 Quando Jesus chegou, já fazia quatro dias que Lázaro havia sido sepultado.
18 Kinga Betaniya bela-bela dyákala yi Yelusalemi, kitesu kya makilometele matatu,
18 Betânia ficava a menos de três quilômetros de Jerusalém,
19 Bayuta balawu phi bisa kwakuna mu kubadidisa Madiya yi Malata kikuma kya lufwa lwa phangi wa bawu wa yakala.
19 e muitas pessoas tinham vindo visitar Marta e Maria para as consolarem por causa da morte do irmão.
20 Malata buna káyuka ni Yesu kabati kwisa, wenda mutundakana; kaasi Madiya yandi kásala wasikuka kuna nzu.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele. Porém Maria ficou sentada em casa.
21 Malata wázimbula kwena Yesu: «Pfumu, wadi ni wákala haka, wadi phangi wama kakhaniku fwa.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido!
22 Kaasi nzayi ni ata buthwena bwabu, moosu mana walómba kwena Nzambi, kakúhekama.»
22 Mas eu sei que, mesmo assim, Deus lhe dará tudo o que o senhor pedir a ele.
23 Yesu wumuzimbwadini: «Phangi waku kafútumuka.»
23 — O seu irmão vai ressuscitar! — disse Jesus.
24 Malata wumuvutwadini: «Nzayi ni kafútumuka mu kilumbu kya tsuka kya lufutumuku lwa bafwa.»
24 Marta respondeu: — Eu sei que ele vai ressuscitar no último dia!
25 Yesu wumuzimbwadini: «Meni, yenina lufutumuku yi luzingu. Wuna wakwíkila mwena meni, ata kafwini, kazínga;
25 Então Jesus afirmou:
26 amana wuna wisi zinga, wisi kwikila phi mwena meni kafwáku mu kimakulu. Wukwikidibwa bwabuna?»
26 e quem vive e crê em mim nunca morrerá. Você acredita nisso?
27 Malata wuvutudini: «Eeh, Pfumu, meni khwikidini ni ngeyi wenina Kidisitu, Mwana wa Nzambi, wuna wálunga mu kukwisa mu tsi.»
27 — Sim, senhor! — disse ela. — Eu creio que o senhor é o Messias , o Filho de Deus, que devia vir ao mundo.
28 Kunima dya kuzimbula bwabuna, Malata wenda amana wámutela phangi wandi wa mukhetu Madiya amana wumuzimbwadi mu kitsweki: «Mulongi wutudi kedi, kabati kutela.»
28 Depois de dizer isso, Marta foi, chamou Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Buna káyuka bwabuna, Madiya wátelama tswatsu mu kwenda kwena Yesu;
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi encontrar-se com Jesus.
30 mukuma hana Yesu khaniku kedi kakota mu hata; hana kámutundakanina Malata, hahana kákala.
30 Pois ele não tinha chegado ao povoado, mas ainda estava no lugar onde Marta o havia encontrado.
31 Bayuta bana bákala yi Madiya mu nzu kikuma kya kumuhomba bámumona ni wutelami tswatsu amana wulubukini; hanga bamulandini, kikuma bábanza ni wendi dila ku mazyamu.
31 As pessoas que estavam na casa com Maria, consolando-a, viram que ela se levantou e saiu depressa. Então foram atrás dela, pois pensavam que ela ia ao túmulo para chorar ali.
32 Madiya buna kátula hana kákala Yesu yi buna kámumona, wáfukama muna malu mandi amana wuzimbudini: «Pfumu, wadi haka wukadikini, wadi phangi wama kakhaniku fwa.»
32 Maria chegou ao lugar onde Jesus estava e logo que o viu caiu aos pés dele e disse: — Se o senhor tivesse estado aqui, o meu irmão não teria morrido!
33 Yesu buna kámumona Madiya ni kabati dila yi Bayuta bana bisa mulanda phi mu kudila, hanga wuyuki kyadi mu mbundu yandi amana mabanza mamuvwalangani.
33 Jesus viu Maria chorando e viu as pessoas que estavam com ela chorando também. Então ficou muito comovido e aflito
34 Wuzimbudini: «Kubiki lumusikini?» Bamuvutwadini: «Ah Pfumu, awisa amana wamóna.»
34 e perguntou: — Venha ver, senhor! — responderam.
35 Yesu wánokisa matsanga.
35 Jesus chorou.
36 Hanga Bayuta bazimbudini: «Talenu buna kámuzola!»
36 Então as pessoas disseram: — Vejam como ele amava Lázaro!
37 Kaasi batu bahika hana kati dya bawu bazimbudini: «Yandi wábuka mesu ma phofu, abweti kákondikiku kandisa ni mutu yandu kafwaku?»
37 Mas algumas delas disseram: — Ele curou o cego. Será que não poderia ter feito alguma coisa para que Lázaro não morresse?
38 Yesu, mbundu yámulwala hika, wenda kuna mazyamu. Mákala makutunga mu kitadi, bákidika kalunga tadi kuna thwala.
38 Jesus ficou outra vez muito comovido. Ele foi até o túmulo, que era uma gruta com uma pedra colocada na entrada,
39 Yesu wuzimbudini: «Katulenu tadi». Malata, phangi wa mukhetu wa mvumbi, wumuzimbwadini: «A Pfumu, tsudi kábati lubuka, mukuma lelu kilumbu kya ya.»
39 e ordenou: Marta, a irmã do morto, disse: — Senhor, ele está cheirando mal, pois já faz quatro dias que foi sepultado!
40 Yesu wumuvutwadini: «Yikuzimbwadikibwoku ni yuka wukwikidini, wamóna khembu ya Nzambi?»
40 Jesus respondeu:
41 Hanga bakatudi tadi. Yesu wásekula mesu amana wuzimbudini: «Tata, yikuvutwadi matondu kikuma kya buna wungyukidini.
41 Então tiraram a pedra. Jesus olhou para o céu e disse:
42 Nzayi mboti ni wisi ngyukila kosu tangwa, kaasi nzonzidibwa kikuma kya batu baba banzyetini haka ndangu bakwikila ni ngeyi wáthuma.»
42 Eu sei que sempre me ouves; mas eu estou dizendo isso por causa de toda esta gente que está aqui, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Kunima dya kuzimbula bwabuna, wákalunga: «Lasalu, lubuka!»
43 Depois de dizer isso, gritou:
44 Amana mvumbi wálubuka; moku yi malu makuzinga mu bitemba bya muledi; mbunzu yandi phi yakuvunga yi kitemba. Yesu wubazimbwadini: «Mukutumunenu amana muyambulenu kenda.»
44 E o morto saiu. Os seus pés e as suas mãos estavam enfaixados com tiras de pano, e o seu rosto estava enrolado com um pano. Então Jesus disse:
45 Bayuta balawu, hana kati dya babana bisa kwena Madiya, bámona phi mambu mana káhanga Yesu amana bákwikila mwena yandi.
45 Muitas pessoas que tinham ido visitar Maria viram o que Jesus tinha feito e creram nele.
46 Kaasi bakwawu hana kati dya bawu benda wana bafwadisi amana bábamenika phi mambu mana káhanga Yesu.
46 Mas algumas pessoas voltaram e contaram aos fariseus o que ele havia feito.
47 Hanga bambuta ba banganga Nzambi yi bafwadisi bakhokisini kimvuka kya mbuta amana bazimbudini: «Biki twahanga? Mukuma mutu yandu kabati sala bidimbu bya biphadi lawu!
47 Então os fariseus e os chefes dos sacerdotes se reuniram com o Conselho Superior e disseram: — O que é que nós vamos fazer? Esse homem está fazendo muitos milagres!
48 Yuka ni twamutanikina bwabuna, batu boosu bakwíkila mwena yandi, amana bisi Loma bakwisakya zanga kizika kyetu yi kanda dyetu!»
48 Se deixarmos que ele continue fazendo essas coisas, todos vão crer nele. Aí as autoridades romanas agirão contra nós e destruirão o Templo e o nosso país.
49 Kaasi mosi hana kati dya bawu, khumbu yandi Khayifu, wuna wákala mbuta wa banganga Nzambi muna mvula meni yina, hanga wubazimbwadini: «Benu lubatiku bakisa kima!
49 Então Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote , disse: — Vocês não sabem nada!
50 Lumonibwoku ni bulungi mutu mosi kafwa kikuma kya batu, ndangu kanda dyosu ditotaku?»
50 Será que não entendem que para vocês é melhor que morra apenas um homem pelo povo do que deixar que o país todo seja destruído?
51 Kinga mambu mana makalaku tuka kwena yandi-meni, kaasi bwosu kákala mbuta wa banganga Nzambi muna mvula meni yina, hahana kázonzila mu kubikula ni Yesu wáfwana mu kufwa kikuma kya kanda dyosu.
51 Naquele momento Caifás não estava falando por si mesmo. Mas, como ele era o Grande Sacerdote naquele ano, estava profetizando que Jesus ia morrer pela nação.
52 Heku ni kikuma kya kanda lwesi, kaasi kikuma kya kukhundikisa mu kimvuka kimosi bana ba Nzambi babana bámwangana.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus que estão espalhados por toda parte.
53 Tukidila kilumbu kyakina, bábonga lukanu lwa kumuhonda Yesu.
53 Então, daquele dia em diante, os líderes judeus fizeram planos para matar Jesus.
54 Kikuma kya bwabuna Yesu káyambwala mu kukangadila ha kati dya Bayuta mu kitengeni. Kaasi wákatuka hana, wenda ku kinzunga kina kyákala bela-bela yi nganga, muna mbanza ya Efwayimi, wánanga kwakuna yi balonguki bandi.
54 Por isso ele já não andava publicamente na Judeia, mas foi para uma região perto do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ficou ali com os seus discípulos.
55 Mukinzi wa Phaki ya Bayuta wábwesuka amana batu balawu bátombuka ku Yelusalemi kikuma kya kudisemisa ku thwala ya mukinzi meni wuna.
55 Faltava pouco tempo para a Festa da Páscoa . Muitos judeus foram a Jerusalém antes da festa para tomar parte na cerimônia de purificação .
56 Hanga beka musanda Yesu muna nzu ya Nzambi, yi kudizimbwalaka bawu yi bawu: «Biki lubati banza? Kakwísakwoku hika ku mukinzi?»
56 Eles procuravam Jesus e, no pátio do Templo, perguntavam uns aos outros: — O que é que vocês acham? Será que ele vem à festa?
57 Kinga bambuta ba banganga Nzambi yi bafwadisi batekila dihanina muswa ndangu, yuka ni mutu wuzayini kuna kenina Yesu, kabazimbwala ndangu bamukwata.
57 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus queriam prender Jesus. Por isso tinham dado ordem para que, se alguém soubesse, contasse onde ele estava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.