Atos 9
yaf (YAF) vs NVI
1 Muna tangwa meni dina, Sawulu kakalaku lembwa mu kuheyisa balonguki ba Pfumu. Wenda kwena mbuta wa banganga Nzambi,
1 Enquanto isso, Saulo ainda respirava ameaças de morte contra os discípulos do Senhor. Dirigindo-se ao sumo sacerdote,
2 amana wámulomba mikanda kikuma kya nzu za kimvuka za Bayuta muna mbanza ya Tamasi, kinga kawanakwa ndambu ya batu, bayakala holoni bakhetu, bana bakala landa nzila ya Pfumu, kamana bakwata amana kabanata ku Yelusalemi.
2 pediu-lhe cartas para as sinagogas de Damasco, de maneira que, caso encontrasse ali homens ou mulheres que pertencessem ao Caminho, pudesse levá-los presos para Jerusalém.
3 Buna kakala muna nzila ya Tamasi, hana wekatula bela-bela yi mbanza meni yina, muna kithulumukina, mutsyenzya wumosi wátuka ku zilu, wákenzula hosu hana kákala yandi.
3 Em sua viagem, quando se aproximava de Damasco, de repente brilhou ao seu redor uma luz vinda do céu.
4 Wábwa ha tsi amana wáyuka ndinga yimosi yakala muzimbwala: «Sawulu, Sawulu, biki wubati ngyangisila?»
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia: "Saulo, Saulo, por que você me persegue? "
5 Yandi wávutula: «Nati wenina, Pfumu?» Yandi wuvutudi: «Meni, yenina Yesu wuna wubati yangisa.
5 Saulo perguntou: "Quem és tu, Senhor? " Ele respondeu: "Eu sou Jesus, a quem você persegue.
6 Kaasi telama, kota muna mbanza amana bakúzimbwala buna wufwani mu kuhanga.»
6 Levante-se, entre na cidade; alguém lhe dirá o que você deve fazer".
7 Batu bana kakala kangala bawu, bátelama konda kuyakula; bakala yuka ndinga kaasi bakalaku mona mutu.
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos; ouviam a voz mas não viam ninguém.
8 Sawulu wávumbuka mu mafu, mbatanana kákala ku mesu watemuna, kakalaku mona keti kima. Hanga bamusimbi kuna koku, bámunata ku mbanza Tamasi.
8 Saulo levantou-se do chão e, abrindo os olhos, não conseguia ver nada. E eles o levaram pela mão até Damasco.
9 Kánanga bilumbu bitatu konda kumona, konda kudya keti kunwa kima.
9 Por três dias ele esteve cego, não comeu nem bebeu.
10 Kinga kuna Tamasi kwákala yi mulonguki mosi khumbu yandi Ananiya. Pfumu kámulubwakila muna mbona mesu amana kámuzimbwala: «Ananiya!» Yandi wávutula: «Awu meni, Pfumu.»
10 Em Damasco havia um discípulo chamado Ananias. O Senhor o chamou numa visão: "Ananias! " "Eis-me aqui, Senhor", respondeu ele.
11 Pfumu wumuzimbwadi: «Ndawenda muna mukhidi wuna bisi tela ni Wasingama, amana sanda muna nzu ya Yutasi, mutu mosi, khumbu yandi Sawulu mwisi Talasi. Mukuma mu kulombila kenina
11 O Senhor lhe disse: "Vá à casa de Judas, na rua chamada Direita, e pergunte por um homem de Tarso chamado Saulo. Ele está orando;
12 amana kámoniki muna mbona mesu, mutu mosi khumbu yandi Ananiya wákota amana wámuthetika moku ndangu kamona hika.»
12 numa visão viu um homem chamado Ananias chegar e impor-lhe as mãos para que voltasse a ver".
13 Ananiya wávutula: «A Pfumu, batu balawu yíyuka kuzonzila mutu wuna, bánzimbwala mbi yosu yina káhanga kwena batu ba Nzambi baku kuna Yelusalemi.
13 Respondeu Ananias: "Senhor, tenho ouvido muita coisa a respeito desse homem e de todo o mal que ele tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 Amana kisini kwaku yi muswa wa bambuta ba banganga Nzambi mu kukwata batu boosu bana batéla khumbu yaku.»
14 Ele chegou aqui com autorização dos chefes dos sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome".
15 Kaasi Pfumu wumuzimbwadi: «Awenda, mukuma, mutu wuna, yimusodi hanga kilekwa mu kunata khumbu yama kwena makanda, kwena bakyamvu yi kwena bisi Kiseledi.
15 Mas o Senhor disse a Ananias: "Vá! Este homem é meu instrumento escolhido para levar o meu nome perante os gentios e seus reis, e perante o povo de Israel.
16 Yimúsongila meni-meni moosu mana kafwani kunyokwakina mu khumbu yama.»
16 Mostrarei a ele o quanto deve sofrer pelo meu nome".
17 Hanga Ananiya wendi, wákota muna nzu, wámusya moku amana wázimbula: «Phangi wama Sawulu, Pfumu Yesu, wuna wukulubwakidiki mu nzila yina wukakwisilaka, káthumini ndangu wamona hika, amana wabasa yi Kitembu Kyatoma.»
17 Então Ananias foi, entrou na casa, impôs as mãos sobre Saulo e disse: "Irmão Saulo, o Senhor Jesus, que lhe apareceu no caminho por onde você vinha, enviou-me para que você volte a ver e seja cheio do Espírito Santo".
18 Muna mbala mosi, mwábwa, muna mesu mandi, bima hanga bibalaka, amana wáyandulula mu kumona. Wátelama, wátambula phi mbotika.
18 Imediatamente, algo como escamas caiu dos olhos de Saulo e ele passou a ver novamente. Levantando-se, foi batizado
19 Amana ku manima ma kubotama, wádya, wávutwakila phi ngolu.
19 e, depois de comer, recuperou as forças. Saulo passou vários dias com os discípulos em Damasco.
20 Amana muna mbala mosi wándika mu kusamuna muna nzu za kimvuka za Bayuta ni Yesu kenina Mwana wa Nzambi.
20 Logo começou a pregar nas sinagogas que Jesus é o Filho de Deus.
21 Boosu bana bakala muyuka, báyituka, bakala zimbula: «Ka yandi ku wuna wakala nyokuna batu, ku Yelusalemi, bana bakala tela khumbu yina? Amana, kisiku haka kikuma kya kubakwata amana kabanata ku thwala ya bambuta ba banganga Nzambi?»
21 Todos os que o ouviam ficavam perplexos e perguntavam: "Não é ele o homem que procurava destruir em Jerusalém aqueles que invocam este nome? E não veio para cá justamente para levá-los presos aos chefes dos sacerdotes? "
22 Kaasi Sawulu, yandi, hamu dyámulutakana kuluta Bayuta bana bakala zingila ku Tamasi kikuma bamonaku kima kya kumuvutwala, kakala basongila yi ngolu ni Yesu kenina Kidisitu.
22 Todavia, Saulo se fortalecia cada vez mais e confundia os judeus que viviam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Kunima ya ndambu ya bilumbu, Bayuta báyukana mu kumuhondisa,
23 Decorridos muitos dias, os judeus decidiram de comum acordo matá-lo,
24 hanga Sawulu yandi bamulukisi mu kifwandu kya bawu. Phipha, mwini, bawu bakala kengila mwelu myosu mina bakala kotila yi kulubwakila ku mbanza ndangu balenga muhondisila Sawulu.
24 mas Saulo ficou sabendo do plano deles. Dia e noite eles vigiavam as portas da cidade a fim de matá-lo.
25 Kaasi, muna phipha, balonguki bandi bámusya mu kitunga amana bámukulumuna yi kuna phenza ya kibaka kya luphangu.
25 Mas os seus discípulos o levaram de noite e o fizeram descer num cesto, através de uma abertura na muralha.
26 Buna kátula ku Yelusalemi, Sawulu kameka kukota mu ndonga ya balonguki, kaasi boosu bweya bakala bwawu kikuma kya yandi, kikuma bákwikilaku ni yandi phi mu kyedika mulonguki kakala.
26 Quando chegou a Jerusalém, tentou reunir-se aos discípulos, mas todos estavam com medo dele, não acreditando que fosse realmente um discípulo.
27 Hanga Balanabasi wumubongi, wámunata kwena bathumwa amana wábatendwala buna kámona, Sawulu, Pfumu muna nzila yi mana kámuzimbwala Pfumu. Wubatendwadi hika phila yina kalongila yi tsikiningi yosu malongi mu khumbu ya Yesu, ku Tamasi.
27 Então Barnabé o levou aos apóstolos e lhes contou como, no caminho, Saulo vira o Senhor, que lhe falara, e como em Damasco ele havia pregado corajosamente em nome de Jesus.
28 Tukidila tangwa meni dina, Sawulu kakala kwenda yi kuvutuka ku Yelusalemi kumosi yi bawu mu kulonga yi tsikiningi khumbu ya Pfumu.
28 Assim, Saulo ficou com eles, e andava com liberdade em Jerusalém, pregando corajosamente em nome do Senhor.
29 Kakala solula phi yi bayuta bana bakala zonza ndinga ya ngeleti, kufindaka phaka yi bawu; kaasi bawu bakala sanda ni bamuhondisa.
29 Falava e discutia com os judeus de fala grega, mas estes tentavam matá-lo.
30 Baphangi buna báyuka bwabuna, bámusindikila yi kuna Sezale amana bámuhitika ku Talasi.
30 Sabendo disso, os irmãos o levaram para Cesaréia e o enviaram para Tarso.
31 Dibundu mu ngemba dyákala mu Yuteya dyosu, mu Ngadidi yi mu Samadiya; dyakala tungama yi kuzingila mu bweya bwa Pfumu amana dyakala vula mu lusadisu lwa Kitembu Kyatoma.
31 A igreja passava por um período de paz em toda a Judéia, Galiléia e Samaria. Ela se edificava e, encorajada pelo Espírito Santo, crescia em número, vivendo no temor do Senhor.
32 Phetelu yandi kakala kangala mu binzunga byosu. Kilumbu kimosi, wákulumuka phi kwena bakwikidi bana bakala ku mbanza ya Dita.
32 Viajando por toda parte, Pedro foi visitar os santos que viviam em Lida.
33 Káwana kwakuna mutu mosi, khumbu yandi Eneyi, wakala walandalala hana thangi tukidila mvula nana mukuma kikata kákala.
33 Ali encontrou um paralítico chamado Enéias, que estava acamado fazia oito anos.
34 Phetelu wumuzimbwadi: «Eneyi, Yesu Kidisitu wukubeludi! Telama amana yidika ngeyi-meni thangi yaku.» Muna mbala mosi, wátelama.
34 Disse-lhe Pedro: "Enéias, Jesus Cristo vai curá-lo! Levante-se e arrume a sua cama". Ele se levantou imediatamente.
35 Boosu bana bákala ku Dita yi Salo bámona amana bábalumuna mbundu za bawu kwena Pfumu.
35 Todos os que viviam em Lida e Sarona o viram e se converteram ao Senhor.
36 Mulonguki wa mukhetu mosi wakala ku Zophe, khumbu yandi Tabita, disongidila: «Tolukasi,» disongidila: «tsetsi». Kakala sala mihangu mya mboti lawu yi lusadisu kwena baphutu.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, que em grego é Dorcas, que se dedicava a praticar boas obras e dar esmolas.
37 Muna bilumbu meni bina, kahanga wubedi amana wufini. Ku nima kusukula lutu lwandi, basikulalwa kuna mwanza wa ku zilu dya nzu.
37 Naqueles dias ela ficou doente e morreu, e seu corpo foi lavado e colocado num quarto do andar superior.
38 Balonguki ba ku Zophe, bwosu báyuka ni Phetelu ku Dita kenina, dyenina bela-bela yi Zophe, hanga batumini batu bodi benda mubokwadila bwabu: «Wuzingidilaku mu kukwenda kwena betu.»
38 Lida ficava perto de Jope, e quando os discípulos ouviram falar que Pedro estava em Lida, mandaram-lhe dois homens dizer-lhe: "Não se demore em vir até nós".
39 Phetelu wátelama amana wenda yi bawu. Buna kátula, bámuzanzisa yi kuna mwanza wa ku zilu. Bafwidi boosu bábwesuka kwena yandi mu kudila; bakala musongila miledi yi mizaka mina kakala tunga Tolukasi tangwa kákala kumosi yi bawu.
39 Pedro foi com eles e, quando chegou, foi levado para o quarto do andar superior. Todas as viúvas o rodearam, chorando e mostrando-lhe os vestidos e outras roupas que Dorcas tinha feito quando ainda estava com elas.
40 Phetelu wálubula batu boosu, kunima wafukama amana wálombila. Ku nima wabaluka kuna kwakala lutu amana wuzonzi: «Tabita telama!» Hanga mukhetu wutemuni mesu, amana buna kamona Phetelu, wasikuka.
40 Pedro mandou que todos saíssem do quarto; depois, ajoelhou-se e orou. Voltando-se para a mulher morta, disse: "Tabita, levante-se". Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Yandi wámulambwala koku amana wámutelamisa. Ku manima wátela bakwikidi yi bafwidi, wábasongila yandi, Tabita, yi moya.
41 Tomando-a pela mão, ajudou-a a pôr-se de pé. Então, chamando os santos e as viúvas, apresentou-a viva.
42 Tsangu záyalangana mu Zophe dyosu, batu lawu phi bákwikila mwena Pfumu.
42 Este fato se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 Wánangakwa hika kuna Zophe ndambu ya bilumbu, kwena mutu mosi, Simoni muyidiki wa mikanda mya bambisi.
43 Pedro ficou em Jope durante algum tempo, com um curtidor de couro chamado Simão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.