Romanos 8
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT
1 Kovaa vitna, yo'o ja ka iyo o ji'in Cristo Jesús ma, ñatuu nawa iyo ja jin ndachunaa o, vaa ñatuu ka sa'a‑ka o sukan kúni yikikuñu o ma, su'va ka sa'a o sukan ká'an Xtumani Ndios ma.
1 Agora, portanto, já não há nenhuma condenação para os que estão em Cristo Jesus.
2 Vaa ja maa Cristo Jesús ma, te sa'a Xtumani maa ya ma ja jin koteku o, te ni ndaxsiaa ña'a ya nuu ja u'vi ja sa'a ja jin kûu o ma te jin skenaa o maa o ma nkuu.
2 Pois em Cristo Jesus a lei do Espírito que dá vida os libertou da lei do pecado, que leva à morte.
3 Vaa tna'a ja ni tatnuni Moisés ma chi ñatuu nawa ni kuu sa'a i ja jin kuu ñayii ma, kuechi ja ni yo kundee yikikuñu ñayii ma nuu i ja jin ko sa'a i ja u'vi ma. Chukan kúu ja Su'si ma, ni tetniñu ya Sa'ya maa ya ma sukan kaa yikikuñu ñayii ma, sukan‑va'a kundee ya nuu ja u'vi ja játna ini yikikuñu ñayii ma ja sa'a i ma,
3 A lei não era capaz de nos salvar por causa da fraqueza de nossa natureza humana, por isso Deus fez o que a lei era incapaz de fazer ao enviar seu Filho na semelhança de nossa natureza humana pecaminosa e apresentá-lo como sacrifício por nosso pecado. Com isso, declarou o fim do domínio do pecado sobre nós,
4 sukan‑va'a yo'o ja ka kukanu ini o ya ma, jin ko sa'a ndi'i jin ko sa'a tu'u o sukan ká'an tnu'u ndaa tnu'u ndija ni tatnuni Su'si ma. Vaa ñatuu ka sa'a‑ka o sukan kúni yikikuñu o a, su'va ka sa'a o sukan kúni maa Xtumani Ndios ma.
4 de modo que nós, que agora não seguimos mais nossa natureza humana, mas sim o Espírito, possamos cumprir as justas exigências da lei.
5 Vaa ñayii ka kandija ja ká'an yikikuñu i ma chi ka jani ini i tna'a ja játna ini yikikuñu i ma ja sa'a i ma. Kovaa ñayii ka iyo ji'in Xtumani Ndios ma chi ja játna ini Xtumani Ndios ma ka jani ini i.
5 Aqueles que são dominados pela natureza humana pensam em coisas da natureza humana, mas os que são controlados pelo Espírito pensam em coisas que agradam o Espírito.
6 Vaa nuna katanuu o ja ká'an yikikuñu o ma chi sa'a i ja kûu o te koo jika o nuu Su'si ma, kovaa nuna katanuu o ja ká'an Xtumani Ndios ma chi sa'a ya ja koteku o ni‑kani ni‑jika te koo sii ini o.
6 Portanto, permitir que a natureza humana controle a mente resulta em morte, mas permitir que o Espírito controle a mente resulta em vida e paz.
7 Kovaa ja sukan játna ini yikikuñu o ma chi ñatuu játna ini Su'si ma, vaa ñatuu kándija i ja sa'a i sukan tátnuni Su'si ma, te ni masu kuu sa'a i, vaa ñatuu iyo i ji'in Su'si ma.
7 Pois a mentalidade da natureza humana é sempre inimiga de Deus. Nunca obedeceu às leis de Deus, e nunca obedecerá.
8 Te ñayii sa'a sukan játna ini yikikuñu i ma, masu kuu sa'a i sukan játna ini Su'si ma.
8 Por isso aqueles que ainda estão sob o domínio de sua natureza humana não podem agradar a Deus.
9 Kovaa yo'o, masu ka sa'a o sukan kúni maa yikikuñu o a, su'va sukan kúni maa Xtumani Ndios ma, nú tnu'u ká'an o ja Xtumani Ndios ma, iyo ya ini anua o a. Te nú na in ñatuu na Xtumani Cristo ma iyo ji'in i chi masu nuu nda'a Cristo ma iyo i.
9 Vocês, porém, não são controlados pela natureza humana, mas pelo Espírito, se de fato o Espírito de Deus habita em vocês. E, se alguém não tem o Espírito de Cristo, a ele não pertence.
10 Kovaa nú Cristo ma, iyo ya ji'in o chi ja ndaa kúu ja yikikuñu o a chi kuenda tnu'u ja ni ji'i i ja kuechi ja u'vi ni yo sa'a i ma, kovaa anua o a chi téku i ja kuechi tnu'u ndaa tnu'u ndija kándija o ma.
10 Uma vez que Cristo habita em vocês, embora o corpo morra por causa do pecado, o Espírito lhes dá vida porque vocês foram declarados justos diante de Deus.
11 Te nú Xtumani maa Su'si ma iya ni ndaxteku Jesús ma ne'un ñayii ni ka ji'i ma, iyo ya ini anua o a, te suni maa tna ya sa'a ja ndateku onde yikikuñu o a ja iyo ja kûu i ma.
11 E, se o Espírito de Deus que ressuscitou Jesus dos mortos habita em vocês, o Deus que ressuscitou Cristo Jesus dos mortos dará vida a seu corpo mortal, por meio desse mesmo Espírito que habita em vocês.
12 Chukan kúu ja ndijin ja ni ka nduu o sa'ya Su'si o a, iyo ja ka tavi o nuu Su'si ma. Chukan kúu ja jin kandija o ja ká'an ya ma. Kovaa máko jin kandija o nawa kúni yikikuñu o a ja jin ko sa'a o ja masu nawa chindee ña'a i.
12 Portanto, irmãos, vocês não têm de fazer o que sua natureza humana lhes pede,
13 Vaa nú ka sa'a o sukan játna ini yikikuñu o a chi jin kûu o, kovaa nú ja maa Xtumani Ndios ma te jâ ni ka xndoo o sukan játna ini yikikuñu o a chi jin koteku o.
13 porque, se viverem de acordo com as exigências dela, morrerão. Se, contudo, pelo poder do Espírito, fizerem morrer as obras do corpo, viverão,
14 Vaa ndaka ñayii ka sa'a sukan káxtnu'u Xtumani Su'si ma, ñayii ya'a chi sa'ya Su'si ma ka kuu i.
14 porque todos que são guiados pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 Vaa masu ni taa Su'si ma ini anua o a ja jin kunukuechi o nuu ja u'vi ma te ko jin koyu'u o nuu ndaka ja u'vi ma, chi ña'a. Su'va ni taa Su'si ma Xtumani maa ya ma iya ni sa'a ja ni ka nduu o sa'ya Su'si ma, te maa ya chíndee chítuu ña'a ja ka ndakune'e o Yuva o Su'si ma, te ka jiña'a o ya: “Abba, Taa.”
15 Pois vocês não receberam um espírito que os torne, de novo, escravos medrosos, mas sim o Espírito de Deus, que os adotou como seus próprios filhos. Agora nós o chamamos “ Aba , Pai”,
16 Te maa Xtumani Ndios ma káxtnu'u onde ini anua o a ja sa'ya Su'si ma ka kuu o.
16 pois o seu Espírito confirma a nosso espírito que somos filhos de Deus.
17 Te nú sa'ya Su'si ma ka kuu o te ka ndo'o ka neni o sukan ni ndo'o, ni neni Cristo ma, te jin ni'i o ja jin kuta'vi o ji'in ya ma, te jin koo jayiñu'u o ji'in ya ma.
17 Se somos seus filhos, então somos seus herdeiros e, portanto, co-herdeiros com Cristo. Se de fato participamos de seu sofrimento, participaremos também de sua glória.
18 Ja ndaa kúu ja visi ka ndo'o ka neni o vitna, kovaa masu nawa kúu, vaa jayiñu'u ja jin ni'i o ma chi ka'nu xen‑xeen‑ka ko kuu i.
18 Considero que nosso sofrimento de agora não é nada comparado com a glória que ele nos revelará mais tarde.
19 Vaa ndaka ja ni sa'a Su'si ma ja ka iyo ni‑ka'nu ñuu ñayivi a, ka ndetu tu'va kuiti i ja jin kuni i naxe jin kava sa'ya Su'si ma.
19 Pois toda a criação aguarda com grande expectativa o dia em que os filhos de Deus serão revelados.
20 Vaa ni‑ka'nu ñuu ñayivi a, ni kundee maa ja masu jiniñu'u ma nuu i. Masu ja kúu ini maa ja ka iyo ñuu ñayivi a kúu chi sukan ni tatnuni Su'si ma ja sukan ko kuu, kuechi ja u'vi ni ka sa'a ñayii ma. Te ni skuiso ya ja kenda in kivi ja nduva'a ñuu ñayivi a.
20 Toda a criação, não por vontade própria, foi submetida por Deus a uma existência fútil,
21 Vaa suni tna ni‑ka'nu ñuu ñayivi a, ndayaa i nuu ja u'vi jinukuechi i ja sa'a ja ni tivi i ma. Te ndayaa i ja koo jayiñu'u i ji'in ndaka ñayii ni ka nduu sa'ya Su'si ma.
21 na esperança de que, com os filhos de Deus, a criação seja gloriosamente liberta da decadência que a escraviza.
22 Vaa ka jini o ja ni‑ka'nu ñuu ñayivi a, tnana u'vi i onde vitna, ja ndetu i ja ndayaa i nuu ja u'vi ma, kuenda tnu'u ja in ña'a u'vi ja kâku lulu ña ma.
22 Pois sabemos que, até agora, toda a criação geme, como em dores de parto.
23 Te masu maa in‑ni ja ni sa'a Su'si ma ja ka iyo ñuu ñayivi a chi onde yo'o tna ja ni ka kuta'vi o Xtumani Ndios ma, te ka jini o ja iyo kua'a‑ka ja jin ni'i o. Suni ka tnana u'vi tna o a ja ka ndetu o ja kenda kivi yukan, sukan‑va'a jin ko kuu ndija o sa'ya Su'si ma te jin nduvii jin nduva'a onde yikikuñu o a.
23 E nós, os que cremos, também gememos, embora tenhamos o Espírito em nós como antecipação da glória futura, pois aguardamos ansiosos pelo dia em que desfrutaremos nossos direitos de adoção, incluindo a redenção de nosso corpo.
24 Vaa ni ka kukanu ini o Su'si ma ja jin ndani'i ta'vi o ma. Te masu nde vaa ka nde'ya o a chi yika‑ni ja ka kukanu ini o ja kenda kivi ja sukan ko kuu ma.
24 Recebemos essa esperança quando fomos salvos. (Se já temos alguma coisa, não há necessidade de esperar por ela,
25 Kovaa nú ka kukanu ini o ja jin ni'i o ja masu ka nde'ya o ma, te jín kanda o te jín kondetu o.
25 mas, se esperamos por algo que ainda não temos, devemos fazê-lo com paciência e confiança.)
26 Te máko jin koyu'u o, vaa maa Xtumani Ndios ma chíndee ña'a ora ka ndo'o ka neni o ma. Vaa yo'o chi masu ka jini o nawa jin kakan‑ta'vi o nuu Su'si ma, te ni masu ka ni'i ini o naxe jin ka'an o nuu ya ma. Kovaa maa Xtumani Ndios ma, ûni tnana u'vi ya, te jikan‑ta'vi ya ja jin kuu o, te yo'o chi masu kuu jin jaku'ni ini o sukan sa'a sukan kúu ya ja jikan‑ta'vi ya ja jin kuu o ma.
26 E o Espírito nos ajuda em nossa fraqueza, pois não sabemos orar segundo a vontade de Deus, mas o próprio Espírito intercede por nós com gemidos que não podem ser expressos em palavras.
27 Te maa Su'si ma iya jinitnuni nawa ka jani ini o ma, jini ya nde a kúu ja jikan‑ta'vi Xtumani Ndios ma, vaa sukan kúni maa ya ma sukan jikan‑ta'vi Xtumani Ndios ma ja jin kuu yo'o ja ka kuu o ñayii ñatuu‑ka na ja u'vi ka sa'a ma.
27 E o Pai, que conhece cada coração, sabe quais são as intenções do Espírito, pois o Espírito intercede por nós, o povo santo, segundo a vontade de Deus.
28 Te ka jini o ja ñayii ka kutoo Su'si ma, ndaka ja ka ndo'o ka tna'a i ma chi chíndee ña'a i, te jin koo va'a‑ka i nuu Su'si ma. Sa'a ko kuu ji'in ñayii ni kuu ini maa ya ma te ni ndakana ya i ma ja jin ko kuu i sa'ya ya ma.
28 E sabemos que Deus faz todas as coisas cooperarem para o bem daqueles que o amam e que são chamados de acordo com seu propósito.
29 Vaa ñayii ni jini ya onde xi'na‑ka ma, suni ni jani ini ya ja jin ko kuu i sukan kaa Sa'ya maa ya ma, sukan‑va'a ko kuu ya iya koxtnuu kua'an koxtnuu vee nuu kua'a ñayii jin ko kuu ñani ya ma ji'in ku'va ya ma.
29 Pois Deus conheceu de antemão os seus e os predestinou para se tornarem semelhantes à imagem de seu Filho, a fim de que ele fosse o primeiro entre muitos irmãos.
30 Te ñayii ni ka'an ya sukan jin ko kuu i ma, te suni ni kana tna ya i. Te ñayii ni kana ya ma, te ñayii ya'a suni ni sa'a ya ja ni ka nduu i ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa. Te ñayii ni sa'a ya ja ka sa'a i ja va'a ja ndaa ma, ñayii ya'a ni wa'a ya jayiñu'u ma.
30 Depois de predestiná-los ele os chamou, e depois de chamá-los, os declarou justos, e depois de declará-los justos, lhes deu sua glória.
31 Nú ndaka sukan sa'a ya ma, ¿naxe jin kani ini o? Nú Su'si ma ka iyo ji'in o, masu na in kundee nuu o a ja xnda'vi ña'a i.
31 Que podemos dizer diante de coisas tão maravilhosas? Se Deus é por nós, quem será contra nós?
32 Vaa Su'si ma ka iyo ji'in o, te kútoo xeen ña'a ya. Chukan kúu ja masu nde ni kunda'vi ini ya Sa'ya ya ma, su'va ni wa'a ya Sa'ya ya ma ja kûu ya nuu tniñu ndaka o, te chukan kúu ja ka kukanu ini o ja taa tna ya ndaka‑ka ja va'a ma.
32 Se ele não poupou nem mesmo seu próprio Filho, mas o entregou por todos nós, acaso não nos dará todas as outras coisas?
33 Te kivi ndakan Su'si ma kuenda nuu ñayii ma, ¿na in xtekuechi ñayii ni ndakaji Su'si ma? Masu na in xtekuechi ña'a, vaa maa Su'si ma kúu iya ni sa'a ja ni ka nduu i ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ma.
33 Quem se atreve a acusar os escolhidos de Deus? Ninguém, pois o próprio Deus nos declara justos diante dele.
34 ¿Na in sa'a ja ki'in o andeya ma ja ndo'o neni o? Masu na in kuu sa'a sukan, vaa Cristo ma kúu iya ni ji'i nuu tniñu o ma, sukan‑va'a jin ndani'i ta'vi o, te suni maa ya kúu iya ni ndateku ma. Te suni maa ya kúu iya ni nukoo xiñi kua'a Su'si ma. Te suni maa ya kúu iya jikan‑ta'vi nuu Su'si ma ja jin kaku o nuu ja u'vi ma.
34 Quem nos condenará, então? Ninguém, pois Cristo Jesus morreu e ressuscitou e está sentado no lugar de honra, à direita de Deus, intercedendo por nós.
35 ¿Nawa kúu ja kundee ja ma kutoo‑ka ña'a Cristo ma? ¿Ja ndo'o neni o ma, xi ja kuxii ini o ma, xi ja jin sondikin ña'a i ma, xi ja kuni o tnama ma, xi ja ñatuu na sa'ma‑ka o ma, xi ja yika xeen iyo nuu koo o ma, xi ja jin ka'ni ña'a i ji'in yuchi kúu espada ma? ¡Masu nawa kundee!
35 O que nos separará do amor de Cristo? Serão aflições ou calamidades, perseguições ou fome, miséria, perigo ou ameaças de morte?
36 Vaa sa'a ndee nuu tutu Su'si ma:
36 Como dizem as Escrituras: “Por causa de ti, enfrentamos a morte todos os dias; somos como ovelhas levadas para o matadouro”.
37 Visi ndaka cha'a ka ndo'o ka neni o, kovaa ja maa iya kútoo ña'a ma, te jâ ni ka kundee o nuu ndaka.
37 Mas, apesar de tudo isso, somos mais que vencedores por meio daquele que nos amou.
38 Chukan kúu ja kukanu ini sa ja visi na jin kûu o xi jin koteku o, te ni a ángel ma, ni a ndaka ja ka ndanuu‑ka ma, ni a iyo vitna a, ni a kii kivi ki'in o ma,
38 E estou convencido de que nem morte nem vida, nem anjos nem demônios, nem o que existe hoje nem o que virá no futuro, nem poderes,
39 ni a ka iyo onde sukun ma, ni a ka iyo onde kunu‑ka ma, ni a in tna'a ja ni sa'a Su'si ma, masu kundee i ja masu kutoo‑ka ña'a Su'si ma, vaa sukan ni kaxtnu'u ya nuu ni tetniñu ya Cristo Jesús iya tátnuni nuu o a.
39 nem altura nem profundidade, nada, em toda a criação, jamais poderá nos separar do amor de Deus revelado em Cristo Jesus, nosso Senhor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.