Romanos 3
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVI
1 Chukan kúu ja, ¿nawa ka ni'i o ja ka kuu o judío ma? ¿Xi nawa chíndee ña'a ja jákitnuni o ma?
1 Que vantagem há então em ser judeu, ou que utilidade há na circuncisão?
2 Kua'a xeen ja jin ni'i o ja ka kuu o ñayii judío a, nuna jin jaku'ni ndaa ini o tnu'u Su'si o a. In kúu ja ni kukanu ini ña'a Su'si ma ja nuu nda'a yo'o ni xndoo ya tnu'u ni tatnuni ya ja jin ko sa'a o ma.
2 Muita, em todos os sentidos! Principalmente porque aos judeus foram confiadas as palavras de Deus.
3 Chukan kúu ja, ¿naxe ka'an o? Nú in nde ni ñatuu kándija, te ¿ja ñatuu kándija ni ma, sa'a i ja ma sa'a‑ka Su'si ma ja ni skuiso ya ma?
3 Que importa se alguns deles foram infiéis? A sua infidelidade anulará a fidelidade de Deus?
4 Ña'a, vaa Su'si ma chi in ja ni ka'an ya ja sa'a ya ma, chi ûni sa'a ya, visi sukan‑ni kúu maa ñayii a ja ñatuu sa'a i ja ndaa ma. Vaa sa'a ká'an tutu ndee tnu'u Su'si o ma:
4 De maneira nenhuma! Seja Deus verdadeiro, e todo homem mentiroso. Como está escrito: "De modo que são justas as tuas palavras e prevaleces quando julgas".
5 Kovaa ka iyo jaku ñayii ma ja ka ka'an i ja kuechi ja u'vi ka sa'a i ma, te iyo‑ka jayiñu'u Su'si ma. Te ka jani ini i ja chukan kúu ja masu va'a ini Su'si ma ja xndo'o xneni ya i ma. Sa'a ndáka'an sa sukan ka ká'an jaku ñayii ma. Te yo'o, ¿naxe jin ka'an tna o?
5 Mas, se a nossa injustiça ressalta de maneira ainda mais clara a justiça de Deus, que diremos? Que Deus é injusto por aplicar a sua ira? ( Estou usando um argumento humano. )
6 ¡Masu kuu ja jin ka'an o sukan! Vaa nú ma xndo'o xneni ya ñayii ka ndiso kuechi ma, ¿naxe ka'nde ya tniñu ñayii ka iyo ñuu ñayivi a?
6 Claro que não! Se fosse assim, como Deus iria julgar o mundo?
7 Te in‑ka tnu'u ja ka ka'an ñayii yukan kúu ja ndaka tnu'u ka ka'an i ja masu ja ndaa kúu ma, kovaa sa'a tnu'u ka ka'an i ma ja ka ndasa'a jaku‑ka ñayii ma kuenda ja maa in‑ni Su'si ma ká'an tnu'u ndaa tnu'u ndija ma, te ka ndachiñu'u xeen‑ka ñayii ma Su'si ma. Te ka ka'an ñayii tnu'u ma: “¿Te naku ka ka'an i ja ka ndiso kuechi o?”, ka kuu i ka ka'an i.
7 Alguém pode alegar ainda: "Se a minha mentira ressalta a veracidade de Deus, aumentando assim a sua glória, por que sou condenado como pecador? "
8 Kovaa nuna jin kandija o ja ka ka'an ñayii tnu'u ma, te ¿xi jin ka'an tna o ja jin sa'a o ja u'vi ma, sukan‑va'a nduu i ja va'a ma? ¡Masu kuu ja jin ka'an o sukan! Kovaa maa ñayii yukan, ka ka'an i tnu'u sa ja sa'a káxtnu'u sa. Kovaa maa Su'si ma chi jini ya ja sukan ka ka'an i tnu'u sa ma, te kenda kivi ja ndakan ya kuenda nuu i ja sukan ka ka'an i ma, te jin ndachunaa maa i.
8 Por que não dizer como alguns caluniosamente afirmam que dizemos: "Façamos o mal, para que nos venha o bem"? A condenação dos tais é merecida.
9 ¿Te naxe jin ka'an o? ¿Yo'o ja ka kuu o judío a, ñayii va'a‑ka ka kuu o sana ñayii masu judío ka kuu i ma? Ña'a, vaa ndaka o ji'in ñayii masu judío ka kuu i ma, jâ ka ndiso kuechi o nkuu.
9 Que concluiremos então? Estamos em posição de vantagem? Não! Já demonstramos que tanto judeus quanto gentios estão debaixo do pecado.
10 Sukan ká'an tutu ndee tnu'u Su'si ma:
10 Como está escrito: "Não há nenhum justo, nem um sequer;
11 Ni a in ñayii jáku'ni ini.
11 não há ninguém que entenda, ninguém que busque a Deus.
12 Ndaka i ni ka ski'in maa i.
12 Todos se desviaram, tornaram-se juntamente inúteis; não há ninguém que faça o bem, não há nem um sequer".
13 Sukan kini kaa nuu ka yinee ndiyi ma nuna ndanune i ma,
13 "Suas gargantas são um túmulo aberto; com suas línguas enganam". "Veneno de serpentes está em seus lábios".
14 Te ka ñu'u chitu yu'u i ma ja u'vi ja kini ja ka ka'an i ma.
14 "Suas bocas estão cheias de maldição e amargura".
15 Te ja'a i ma ka jika ñama‑ka kuan koo i ja jin ka'ni i ñayii ma.
15 "Seus pés são ágeis para derramar sangue;
16 Ka xndoo nda'vi ka xndoo kee i ichi ka jika i ma,
16 ruína e desgraça marcam os seus caminhos,
17 vaa ñatuu ka jini i naxe jin koo mani i ji'in ñayii ma.
17 e não conhecem o caminho da paz".
18 Te ñatuu ka yu'u i ja Su'si ma chi nde'ya ña'a ya.
18 "Aos seus olhos é inútil temer a Deus".
19 Kovaa ka jini o ja ndaka sukan ndee tnu'u Su'si ma, ká'an i ja jin kuu maa ñayii ka jani ini i ja nuna jin sa'a i ndaka sukan ká'an tnu'u ni tatnuni Moisés ma, te jin ndani'i ta'vi i. Kovaa ña'a. Vaa maa Su'si ma ndakan kuenda nuu ndaka ñayii ka iyo ñuu ñayivi a, te jin ndachunaa i ndaka nawa ni ka yo sa'a, ni ka yo kuu i ma. Te kivi yukan masu na in kuu ka'an‑ka.
19 Sabemos que tudo o que a lei diz, o diz àqueles que estão debaixo dela, para que toda boca se cale e todo o mundo esteja sob o juízo de Deus.
20 Vaa visi tnuñu maa ñayii ma ja sa'a i ndaka sukan ndee tnu'u ja ni wa'a Su'si ma nuu Moisés ma, kovaa ni a in ñayii ma, masu kundee i sa'a i ja va'a nuu ya ma te ndani'i ta'vi i. Vaa tnu'u ni wa'a Su'si ma nuu Moisés ma, yika‑ni ja sa'a i kúu ja ndákunitnuni ñayii ma ja ja u'vi ni sa'a i ma te ni jiso kuechi i nuu Su'si ma.
20 Portanto, ninguém será declarado justo diante dele baseando-se na obediência à lei, pois é mediante a lei que nos tornamos plenamente conscientes do pecado.
21 Kovaa vitna, te Su'si ma, ni kaxtnu'u ya in‑ka tnu'u jaa sukan jin ndayaa o nuu ja u'vi ma te jin ko kuu o ñayii jin ko sa'a ja va'a ja ndija nuu ya ma. Vaa onde Moisés ma ji'in tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, ni ka yo kaxtnu'u de ja sukan ko kuu ma.
21 Mas agora se manifestou uma justiça que provém de Deus, independente da lei, da qual testemunham a Lei e os Profetas,
22 Chukan kúu ja ndeva'a‑ni na in kukanu ini Jesucristo ma ja maa ya ni chunaa nuu tniñu i ma nuu ni ji'i ya nuu krusi ma chi sakanu ini Su'si ma kuechi i ma. Vaa ndaka ñayii ka kukanu ini i Jesucristo ma, kuu jin sa'a i ja vii ja va'a ma. Vaa Su'si ma chi masu nde sa'a siin ya ni‑in jichi ñayii ma,
22 justiça de Deus mediante a fé em Jesus Cristo para todos os que crêem. Não há distinção,
23 vaa ndaka ñayii ma, ni ka sa'a i ja u'vi ma te ni ka jiso kuechi i nuu Su'si ma, chukan kúu ja ni ka kujika i nuu iyo jayiñu'u ya ma.
23 pois todos pecaram e estão destituídos da glória de Deus,
24 Kovaa Su'si ma chi ni kunda'vi ini ña'a ya, te ni skuta'vi ña'a ya tnu'u vii tnu'u mani ya ma, te ni sa'a ya ja maa Jesucristo ma ni ndachunaa nuu tniñu o ma, te sukan, te ni ka kaku o nuu ja u'vi ma.
24 sendo justificados gratuitamente por sua graça, por meio da redenção que há em Cristo Jesus.
25 Vaa ni tetniñu Su'si ma Jesucristo ma ja kûu ya, te ni jati niñi ya ma ja jin kuu o ma. Te nuna jin kukanu ini o ja sukan ni ndo'o Jesucristo ma nuu tniñu o ma, chi ndasavii ndasandoo ña'a Su'si ma nuu ndaka ja u'vi ni ka yo sa'a o ma. Te Su'si ma, ni kaa kuee ini ya, vaa ñatuu ni xndo'o xneni ya ñayii ma ja kuechi ndaka ja u'vi ni ka yo sa'a i ma.
25 Deus o ofereceu como sacrifício para propiciação mediante a fé, pelo seu sangue, demonstrando a sua justiça. Em sua tolerância, havia deixado impunes os pecados anteriormente cometidos;
26 Kovaa onde vitna, te jâ ni kaxtnu'u ya ja iya sa'a ndimaa ja va'a ja ndaa kûu ya, vaa ni ndachunaa maa ya ndaka kuechi ni ka yo sa'a o onde xi'na‑ka ma. Te suni sukan káxtnu'u ya ja maa ya sa'a ja ndaka o ja ka kukanu ini o Jesús ma te ni ka jan‑ta'vi o ya ma, te ñatuu‑ka na kuechi ka ndiso o nuu Su'si ma, te jin nduu o ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa nuu Su'si ma.
26 mas, no presente, demonstrou a sua justiça, a fim de ser justo e justificador daquele que tem fé em Jesus.
27 Chukan kúu ja, ¿ndenu iyo ja ká'an ñayii ma ja maa i kúu sa'a ndaka ma? Masu na in kuu sa'a kuiti ja va'a, ja maa in‑ni i ma. Nú masu ja onde kukanu ini i Jesucristo ma, sana kuu sa'a i ndaka ja va'a ma.
27 Onde está, então, o motivo de vanglória? É excluído. Baseado em que princípio? No da obediência à lei? Não, mas no princípio da fé.
28 Te chukan kúu ja ka ndasa'a o kuenda ja masu kuechi ja ni ka yo sa'a o ndaka ja ni kaxtnu'u Moisés ma, te ni ka nduu o ñayii ka sa'a ja va'a, chi ña'a. Vaa onde ni ka kukanu ini o Jesucristo ma, saa ni chindee ña'a ya ja ni ka nduu o ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa.
28 Pois sustentamos que o homem é justificado pela fé, independente da obediência à lei.
29 ¿Te Su'si ma, Su'si maa in‑ni ñayii judío ma kúu ya? Te ñayii masu judío ka kuu i ma, te ¿masu Su'si tna i kúu ya? Ñatuu na in ko kani ini sukan, vaa Su'si ma chi suni Su'si tna i kúu ya.
29 Deus é Deus apenas dos judeus? Ele não é também o Deus dos gentios? Sim, dos gentios também,
30 Vaa Su'si ma chi maa in‑ni ya kúu Su'si ndaka o a. Te nú ñayii judío ma, jin kukanu ini i ya, te sa'a ya ja jin nduu i ñayii jin ko sa'a ja va'a ja ndaa ma. Te suni sukan sa'a tna ya ja jin kuu ñayii masu ñayii judío ka kuu i ma, nuna jin kukanu ini i ya.
30 visto que existe um só Deus, que pela fé justificará os circuncisos e os incircuncisos.
31 Chukan kúu ja, yo'o ja ka kukanu ini o Jesucristo ma, te masu kuu jin ka'an o ja masu jiniñu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma nuu Moisés ma. Su'va yo'o ja ka kukanu ini o Jesucristo ma, ka ka'an o ja kanuu xeen‑ka tna kúu tnu'u ni kaxtnu'u Su'si ma nuu Moisés ma.
31 Anulamos então a lei pela fé? De maneira nenhuma! Pelo contrário, confirmamos a lei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.