Romanos 1

Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Saña chi Pablo kúu sa, te jinukuechi sa nuu Jesucristo ma, te maa ya, ni kana ña'a ya ja ko kuu sa apóstol, te ni tetniñu ña'a ya ja kaxtnu'u sa tnu'u maa ya ma, te ni sa'a siin ña'a ya ja na kaxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a ká'an ya ma.
1 Eu, Paulo, escravo de Cristo Jesus, chamado para ser apóstolo e enviado para anunciar as boas-novas de Deus, escrevo esta carta.
2 Te tnu'u ya'a kúu tnu'u ni skuiso Su'si ma onde xi'na‑ka ma, te sukan ni ka tee tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a maa ya ma nuu tutu ndee tnu'u Su'si ma.
2 Deus prometeu as boas-novas muito tempo atrás nas Escrituras Sagradas, por meio de seus profetas.
3 Te tnu'u ya'a ká'an siki Sa'ya Su'si ma, te maa ya chi ni kenda ñayivi ya, te ne'un sa'ya tata David ma ni kâku ya ñuu ñayivi ya, te Jesucristo iya tátnuni nuu o ma kúu ya.
3 Elas se referem a seu Filho, que, como homem, nasceu da linhagem do rei Davi,
4 Te ni kaxtnu'u Xtumani Ndios ma ja Sa'ya Su'si ma kúu ya, te iyo tnu'u ndee tnu'u ndatnu ya ma, vaa ni ji'i ya te ni ndateku ya ne'un ñayii ni ka ji'i ma.
4 e, quando o poder do Espírito Santo o ressuscitou dos mortos, foi demonstrado que ele era o Filho de Deus. Ele é Jesus Cristo, nosso Senhor.
5 Te Jesucristo ma chi ni skuta'vi ña'a ya tnu'u vii tnu'u mani ja ko kuu sa apóstol tee tetniñu maa ya ma, sukan‑va'a ja maa ya ma, te kaxtnu'u sa nuu ndaka ñayii masu ñayii judío ka kuu i ma ja na jin kandija i Su'si ma te jin ko sa'a i sukan ká'an ya ma.
5 Por meio dele recebemos a graça e a autoridade, como apóstolos, de chamar os gentios em toda parte a crer nele e lhe obedecer, em honra de seu nome.
6 Te ne'un ñayii ya'a ka iyo maa ni, ja ni ndakana ña'a Jesucristo ma ja jin kondikin ni ya.
6 E vocês estão entre esses gentios chamados para pertencer a Jesus Cristo.
7 Te tée sa tutu ya'a, te tétniñu sa nuu ni ja ka iyo ni ñuu Roma a, ja ka kuu ni ñayii kútoo ña'a Su'si ma, te ni ndakana ña'a ya ja jin xndoo ni ndaka ja u'vi ma.
7 Escrevo a todos vocês que estão em Roma, amados por Deus e chamados para ser seu povo santo. Que Deus, nosso Pai, e o Senhor Jesus Cristo lhes deem graça e paz.
8 Xinañu'u kuiti, te ja maa Jesucristo ma, te ndakuan‑ta'vi sa nuu Su'si o a ja jin kuu ndaka ni, vaa ni‑ka'nu ni‑tu'u ñuu ñayivi a ka jini i sukan vivii ka kuu ni ja ni ka kandija ni Su'si o a.
8 Antes de tudo, quero dizer que, por meio de Jesus Cristo, agradeço a meu Deus por todos vocês, pois sua fé nele é comentada em todo o mundo.
9 Te maa Su'si iya xi‑nuu jinukuechi sa ja ni‑yu'u ni‑ini sa káxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a Sa'ya ya Jesús ma na'a ja ñatuu ndúnaa ña'a sa vaa ndimaa ndákune'e ña'a sa ora jikan‑ta'vi sa nuu maa ya ma.
9 O Deus a quem sirvo em meu espírito, anunciando as boas-novas a respeito de seu Filho, sabe como nunca deixo de me lembrar de vocês
10 Te ndimaa jikan‑ta'vi xeen sa nuu Su'si ma ja na taa ya tnu'u, te na chindee chituu ña'a ya ja na kuu jaan sa jan koto ña'a sa nuu ka iyo ni a.
10 em minhas orações, sempre pedindo, se for da vontade de Deus, uma oportunidade de ir vê-los.
11 Vaa kúu ini xeen sa ja kuni ña'a sa te ka'an sa sukan kúni Xtumani Ndios ma ja jin ko sa'a jin ko kuu ni, te jin ni'i‑ka ni tnu'u ndee tnu'u ndatnu.
11 Desejo muito visitá-los, a fim de compartilhar com vocês alguma dádiva espiritual que os ajude a se fortalecerem.
12 Vaa na ka'an o ja sa'a jiniñu'u ja jin ndaka'an‑so'o nuu tna'a ndaka o sukan‑va'a jin kukanu ini‑ka o Su'si ma.
12 Quando nos encontrarmos, quero encorajá-los na fé, e também quero ser encorajado por sua fé.
13 Jin kona'a ndaka ni ja jâ ni kuu kua'a jichi kúni sa ja jan koto ña'a sa, kovaa onde vitna chi ndimaa iyo in ja ja'nu ndee nuu sa, te ñatuu nde kúu jaan sa. Chi vaa ja kúni sa kúu ja chindee ña'a sa, sukan‑va'a kuu jin sa'a ni sukan játna ini Su'si ma, te koo jayiñu'u ya, sukan chíndee sa ndaka ñayii masu judío ka kuu i ma te ka sa'a i sukan játna ini Su'si ma.
13 Quero que saibam, irmãos, que muitas vezes planejei visitá-los, mas até agora fui impedido. Meu desejo é trabalhar entre vocês e ver frutos espirituais como tenho visto entre outros gentios,
14 Vaa nee yika sa nuu ñayii ka ka'an sa'an griego ma ji'in nuu ñayii ñatuu ka ka'an i sa'an griego ma, ji'in nuu ñayii ndichi ma ji'in nuu ñayii ñatuu na tnu'u ndichi ka neva'a i ma, ja ka iyo i ni‑ka'nu ñuu ñayivi a.
14 pois sinto grande obrigação tanto para com os gregos como os bárbaros, tanto para com os instruídos como os não instruídos.
15 Te chukan kúu ja ñu'u xeen ini sa ja jaan sa ñuu Roma a nuu ka iyo ni a, te kuu ka'an kachi sa tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma nuu ndaka ni.
15 Por isso, aguardo com expectativa para visitá-los, a fim de anunciar as boas-novas também a vocês, em Roma.
16 Vaa masu kúkan‑nuu sa ja káxtnu'u sa tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma, vaa tnu'u vii tnu'u va'a ya ma chi iyo i ji'in tnu'u ndee tnu'u ndatnu maa ya ma, te ndaka ñayii ka kandija tnu'u vii tnu'u va'a ya ma chi jin ndani'i ta'vi i. Te kúni Su'si ma ja xinañu'u jin koniniso'o ñayii judío ma, sani te jin koniniso'o ñayii masu judío ka kuu i ma.
16 Pois não me envergonho das boas-novas a respeito de Cristo, que são o poder de Deus em ação para salvar todos os que creem, primeiro os judeus, e também os gentios.
17 Vaa tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma sa'a ja jin nduu o ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ma, te káxtnu'u i sukan jin kandija o Su'si ma te jin kukanu ini o ya ni‑kani ni‑jika. Te suni sa'a ká'an tutu ndee tnu'u Su'si ma: “Ñayii sa'a ja va'a ja ndaa ma chi suu i koteku ni‑kani ni‑jika, vaa kúkanu ini i Su'si ma.” Sa'a ká'an.
17 As boas-novas revelam como Deus nos declara justos diante dele, o que, do começo ao fim, é algo que se dá pela fé. Como dizem as Escrituras: “O justo viverá pela fé”.
18 Vaa maa Su'si ma, onde andivi ma iyo ya, te káxtnu'u ya sukan ndákiti ini ya ja ñatuu játna ini ya sukan ka sa'a ñayii ma ja u'vi ma ji'in ja ka sa'a u'vi tna'a i ma, vaa ñayii yukan chi ka ja'nu ndee i ja jin kandija jaku‑ka ñayii ma tnu'u ndaa tnu'u ndija ya ma.
18 Assim, Deus mostra do céu sua ira contra todos que são pecadores e perversos, que por sua maldade impedem que a verdade seja conhecida.
19 Vaa sukan ka jini yo'o ja iyo in Su'si ma, te ka jini o sukan sa'a sukan kúu ya ma, te suni ka jini tna ndaka ñayii ka sa'a ja u'vi ma ndaka ja va'a sa'a Su'si ma, vaa maa ya káxtnu'u ja iyo ya.
19 Sabem a verdade a respeito de Deus, pois ele a tornou evidente.
20 Vaa yo'o chi ñatuu ka kundee maa o jin kuni o sukan kaa sukan iyo ya ma. Kovaa nuna jin ndasa'a o kuenda ndaka ja ni sa'a ya ji'in tnu'u ndee tnu'u ndatnu ya ma onde nuu ni kuva'a ñuu ñayivi a, te jin kuni o ja iyo ya ja kúu ya Su'si o ma ni‑kani ni‑jika. Te chukan kúu ja ñayii ka sa'a ja u'vi ma, masu kuu jin ka'an i ja ñatuu na Su'si iyo.
20 Por meio de tudo que ele fez desde a criação do mundo, podem perceber claramente seus atributos invisíveis: seu poder eterno e sua natureza divina. Portanto, não têm desculpa alguma.
21 Te visi jâ ka jini ñayii ma ja iyo Su'si o a, kovaa ñatuu ka ndachiñu'u i maa ya ja kúu ya Su'si ma, te ñatuu ni ka ndakuan‑ta'vi i nuu ya, su'va ni ka sa'a ndee i ini anua i ma, te ni ka ndandesi ini anua i ma.
21 Sim, eles conheciam algo sobre Deus, mas não o adoraram nem lhe agradeceram. Em vez disso, começaram a inventar ideias tolas e, com isso, sua mente ficou obscurecida e confusa.
22 Vaa ka ka'an i ja ka jini xeen i, kovaa masu ka jini kuiti i, su'va ka kuneé ka ku‑uun i, te su'va vi'i‑ka ni ka sa'a ndee i ini anua i ma nuu Su'si ma.
22 Dizendo-se sábios, tornaram-se tolos.
23 Te ni ka xndoo i jayiñu'u Su'si iya téku ni‑kani ni‑jika ma, te ni ka ndasa'a i in yunuu ñayii, te vitna ja ñayii a chi ñayii naa‑ni kúu i, te ni ka sa'a i yunuu lasaa ma, ji'in yunuu koo ma, ji'in yunuu ndeva'a‑ni kiti ma, te ka chiñu'u i.
23 Trocaram a grandeza do Deus imortal por imagens de seres humanos mortais, bem como de aves, animais e répteis.
24 Chukan kúu ja Su'si ma chi ni xndoo ya i, te ka sa'a maa i ndaka ja u'vi ma, sukan ka jani ini anua maa i ma. Te ka xtivi i maa i ma.
24 Por isso, Deus os entregou aos desejos pecaminosos de seu coração. Como resultado, praticaram entre si coisas desprezíveis e degradantes com o próprio corpo.
25 Te sukan ni ka ndaxsama i tnu'u ndaa tnu'u ndija Su'si ma, te ni ka jan‑ta'vi i tnu'u xnda'vi tna'a ma, vaa ka chiñu'u i ndaka ja iyo ñuu ñayivi a ja ni sa'a Su'si ma, kovaa ka ndunaa i ja jin ndachiñu'u i maa iya ni sa'a ndaka ja iyo ñuu ñayivi a. Kovaa yo'o chi ka jini o ja Su'si ma, iyo jayiñu'u ya ni‑kani ni‑jika ma. Te sukan kó kuu.
25 Trocaram a verdade sobre Deus pela mentira. Desse modo, adoraram e serviram coisas que Deus criou, em lugar do Criador, que é digno de louvor eterno! Amém.
26 Chukan kúu ja Su'si ma, ni xndoo ya i ja jin sa'a maa i ja u'vi ma te jin tna'a maa i ja kan‑nuu. Vaa ka iyo ña'a chi ka jatna ini tna'a ña ja ndi‑tna'a ña'a ña, te jin ko kusu ña, te ka sa'a ña ja kayu'u ja kan‑nuu, te masu sukan ni jani, ni ka'vi ini Su'si ma.
26 Por isso, Deus os entregou a desejos vergonhosos. Até as mulheres trocaram sua forma natural de ter relações sexuais por práticas não naturais.
27 Suni tna tee ma, ni ka xndoo de ja jin ko kusu de ji'in ñasi'i de ma, te ni ka jatna ini‑ka de ja ndi‑tna'a tee de ma jin ko kusu, te ka sa'a de ja kayu'u ja kan‑nuu. Te ja sukan ka sa'a ka kuu de ma, te sa'a Su'si ma ja jin ndo'o jin neni de.
27 E os homens, em vez de ter relações sexuais normais com mulheres, arderam de desejo uns pelos outros. Homens praticaram atos indecentes com outros homens e, em decorrência desse pecado, sofreram em si mesmos o castigo que mereciam.
28 Te kuechi ja ñatuu ka kandija i Su'si ma, te ni sa'a ya ja janitnuni i ma ni ka nduneé, ni ka ndu‑uun‑nka, te ñatuu nde ka ndasa'a i kuenda ja masu nde jiniñu'u ndaka ja ka sa'a i ma.
28 Uma vez que consideraram que conhecer a Deus era algo inútil, o próprio Deus os entregou a um inútil modo de pensar, deixando que fizessem coisas que jamais deveriam ser feitas.
29 Te ndimaa ja u'vi kúu ndaka ja ka sa'a i ma, vaa ka kivi nduu i ji'in ñayii ni masu ni ka tnanda'a ji'in i ma, te ka iyo i ja ka skiti ini i in‑ka ñayii ma, inundiyo ini i ma, ka sa'a i ja u'vi ma, ka kukueñu ini i ma, ka ja'ni tna'a i ma, ka kanaa i ma, ka xnda'vi tna'a i ma, ka ka'an neé ka ka'an ñuu i ma,
29 A vida deles se encheu de toda espécie de perversidade, pecado, ganância, ódio, inveja, homicídio, discórdia, engano, malícia e fofocas.
30 ka skanduu yu'u i ma, ka ka'an i tnu'u tna'a i ma, ñatuu ka kuni sii i nuu Su'si ma, ñatuu na respetu i ma, inuvixi xeen ka ndaa i ma, ndimaa ja u'vi ka jani ini i ja jin sa'a i ma, masu ka kandija i nuu yuva nuu si'i i ma,
30 Espalham calúnias, odeiam a Deus, são insolentes, orgulhosos e arrogantes. Inventam novas maneiras de pecar e desobedecem a seus pais.
31 inundee ini i ma, masu inundija i ja inuva'a ini i ma, ka sa'a ndeva'a i ñayii nda'vi ma, masu kuu jin koo mani i ma, ni a jin kunda'vi ini i ñayii ma.
31 Não têm entendimento, quebram suas promessas, não mostram afeição nem misericórdia.
32 Visi jâ ka jini i sukan jani ini Su'si ma ja ñayii ka sa'a sukan ma ka kuu ñayii jin kûu ma, kovaa sukan‑ka ka sa'a i. Te masu ka iyo sii ini i ja maa‑ni i ka sa'a sukan ma, chi su'va ka kuni i ja ndaka‑ka ñayii ma na jin ko sa'a sukan ka sa'a i ma.
32 Sabem que, de acordo com a justiça de Deus, quem pratica essas coisas merece morrer, mas ainda assim continuam a praticá-las. E, o que é pior, incentivam outros a também fazê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.