Mateus 25
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH
1 ’Sani te nuu tatnuni Su'si ma ko kuu sukan ka kuu uxi suchi jaa ñatuu jin koo‑ka yii i, ja ni ka ke'en i kandili i ma, te ni ka ke koo i ka ndetu i suchi iyo ja tnanda'a i ma.
1 Jesus disse:
2 U'un suchi jaa ma chi ka ñu'u vii ka ñu'u va'a ini i ja ka sa'a i ma, te u'un‑ka i ma chi ka ku‑uun ka kusu'va‑ni ini i.
2 Cinco eram sem juízo, e cinco eram ajuizadas.
3 Te suchi ka ku‑uun ka kusu'va‑ni ini i ma chi ka yinda'a i kandili i ma, kovaa masu ni ka ke'en i aceite ku'un nuu kandili i ma.
3 As moças sem juízo pegaram as suas lamparinas, mas não levaram óleo de reserva.
4 Kovaa suchi ka ñu'u vii ka ñu'u va'a ini ja ka sa'a i ma chi ni ka ke'en i kandili i ma ji'in aceite ku'un nuu kandili i ma.
4 As ajuizadas levaram vasilhas com óleo para as suas lamparinas.
5 Te kúkuee suchi tnanda'a ma, te ni ka kitna'a nuu i, te ni ka kixi i vala.
5 Como o noivo estava demorando, as dez moças começaram a cochilar e pegaram no sono.
6 ’Te sava ñuu ma ka kayu'u ñayii ma ja jâ ni kenda suchi tnanda'a ma, te jín ke koo i ja jin kondetu i ja na kivi i ve'e ma.
6 — À meia-noite se ouviu este grito: “O noivo está chegando! Venham se encontrar com ele!”
7 Sani te ndaka suchi jaa ma, ni ka ndakoo i, te ni ka ndasatu'va i kandili i ma.
7 — Então as dez moças acordaram e acenderam as suas lamparinas.
8 Suchi ka ku‑uun ka kusu'va‑ni ini i ma, sa'a ka jiña'a i nuu suchi ka ñu'u vii ka ñu'u va'a ini ja ka sa'a i ma: “Jin taa vala aceite ro a, vaa ve jin nda'va kandili ri a”, ka kuu i ka jiña'a i.
8 Aí as moças sem juízo disseram às outras: “Deem um pouco de óleo para nós, pois as nossas lamparinas estão se apagando.”
9 Kovaa sa'a ni ka ndakone'e suchi ka ñu'u vii ka ñu'u va'a ini ja ka sa'a i ma: “Va'a‑ka kuán koo maa ro, te jin kuaan ro aceite ja jin ku'un nuu kandili ro a, sukan‑va'a ma ndi'i aceite nuu ndaka o”, ka kuu i ka jiña'a i.
9 — “De jeito nenhum”, responderam as moças ajuizadas. “O óleo que nós temos não dá para nós e para vocês. Se vocês querem óleo, vão comprar!”
10 ’Kovaa nani kuan koo i kuan kuaan i ma, te ni kenda‑ni suchi tnanda'a ma, te suchi ka iyo tu'va ma chi ni ka kivi koo i ji'in suchi tnanda'a ma viko ma, sani te ni ndandesi ye'e ma.
10 — Então as moças sem juízo saíram para comprar óleo, e, enquanto estavam fora, o noivo chegou. As cinco moças que estavam com as lamparinas prontas entraram com ele para a festa do casamento, e a porta foi trancada.
11 Te saa ni ka ndenda koo u'un‑ka suchi jaa ñatuu ni ka iyo tu'va ma, te ka jiña'a i: “Señor, señor, ndakune ni ye'e a”, ka kuu i ka jiña'a i.
11 — Mais tarde as outras chegaram e começaram a gritar: “Senhor, senhor, nos deixe entrar!”
12 Kovaa ni ndakone'e de, te jiña'a de: “Ja ndaa ká'an ri ja masu jini ña'a ri”, kúu de jiña'a de.
12 — O noivo respondeu: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: eu não sei quem são vocês!”
13 Chukan kúu ja jin ku'un vii jin ku'un va'a ini ni naxe jin ko kuu ni, vaa ñatuu ka jini ni na kivi na ora ndenda sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a.
13 E Jesus terminou, dizendo:
14 ’Vaa nuu tatnuni Su'si ma inuu kúu i ji'in in tee ja ki'in jika de, te ni kana de ñayii ka jinukuechi nuu de ma, te ni wa'a de jaku ja neva'a de ma.
14 Jesus continuou:
15 In tee ma, ni wa'a de u'un xu'un, te in‑ka de ma, uu, te in‑ka de ma, in‑ni, vaa ndi‑in ndi‑in de ma ni wa'a de sukan jini de ja kuu jin ko koto tee ma, te sani te kua'an jika de.
15 E lhes deu dinheiro de acordo com a capacidade de cada um: ao primeiro deu quinhentas moedas de ouro; ao segundo deu duzentas; e ao terceiro deu cem. Então foi viajar.
16 Sani te tee ni wa'a de u'un xu'un ma, te ni ja'an tee ma, te ni chiya'vi de ja ko xiko de ma, te ni ndindoso u'un‑ka xu'un ma.
16 O empregado que tinha recebido quinhentas moedas saiu logo, fez negócios com o dinheiro e conseguiu outras quinhentas.
17 Te suni sukan ni sa'a tna tee ni ni'i uu xu'un ma, te ni ndindoso tna uu‑ka xu'un ma.
17 Do mesmo modo, o que havia recebido duzentas moedas conseguiu outras duzentas.
18 Kovaa tee ni ni'i in‑ni xu'un ma chi ni ja'an de, te ni jate de chii ñu'ú ma, te ni chinee va'a de in xu'un ni wa'a jito'o de ma.
18 Mas o que tinha recebido cem moedas saiu, fez um buraco na terra e escondeu o dinheiro do patrão.
19 ’Sani te ni ya'a kua'a xeen kivi ma, te ni ndenda tee kúu jito'o tee ka jinukuechi ma, te ni ndakan de kuenda nuu tee ma.
19 — Depois de muito tempo, o patrão voltou e fez um acerto de contas com eles.
20 Te ni kenda tee ni kunda'a u'un xu'un ma, te yinda'a de u'un‑ka xu'un ni ndindoso ma, te jiña'a de: “Señor, ni taa ni u'un xu'un ma, te vitna ni ni'i sa u'un‑ka sa'ya xu'un ni a, ja ni ndindoso siki xu'un yukan ma”, kúu de jiña'a de.
20 O empregado que havia recebido quinhentas moedas chegou e entregou mais quinhentas, dizendo: “O senhor me deu quinhentas moedas. Veja! Aqui estão mais quinhentas que consegui ganhar.”
21 Te jiña'a jito'o de ma: “Va'a‑ni ni sa'a ni, vaa in tee jinukuechi va'a kúu ni, te kúkanu ini ña'a sa, vaa visi jaku‑ni ni taa sa, kovaa ni kuu ni, ni jito va'a ni, te su'va kua'a‑ka sacargu ña'a sa ja ko koto va'a ni. Ne'e ni, te kivi ni, te jín koo sii ini o”, kúu de jiña'a de.
21 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
22 ’Te ni kenda tna tee ni kunda'a uu xu'un ma, te jiña'a de: “Señor, uu xu'un ni taa ni ma, te ni ni'i sa uu‑ka sa'ya xu'un ni a, ja ni ndindoso siki xu'un yukan ma”, kúu de jiña'a de.
22 — Então o empregado que havia recebido duzentas moedas chegou e disse: “O senhor me deu duzentas moedas. Veja! Aqui estão mais duzentas que consegui ganhar.”
23 Te jiña'a jito'o de ma: “Va'a‑ni ni sa'a ni, vaa in tee jinukuechi va'a kúu ni, te kúkanu ini ña'a sa, vaa visi jaku‑ni ni taa sa, kovaa ni kuu ni, ni jito va'a ni, te su'va kua'a‑ka sacargu ña'a sa ja ko koto va'a ni. Ne'e ni, te kivi ni, te jín koo sii ini o”, kúu de jiña'a de.
23 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
24 ’Kovaa sani te ni kenda tna tee ni kunda'a in xu'un ma, te jiña'a de: “Señor, jâ jini ña'a sa ja in tee ndee ini kúu ni, vaa ndaxtutu ni nuu masu maa ni ni chi'i ma, ji'in nuu masu maa ni ni saka ma.
24 — Aí o empregado que havia recebido cem moedas chegou e disse: “Eu sei que o senhor é um homem duro, que colhe onde não plantou e junta onde não semeou.
25 Chukan kúu ja ni yu'u ña'a sa, te ni jan kate sa chii ñu'ú ma, te ni chu'u sa xu'un ni taa ni ma. Te ya'a iyo xu'un ni a”, kúu de jiña'a de.
25 Fiquei com medo e por isso escondi o seu dinheiro na terra. Veja! Aqui está o seu dinheiro.”
26 Te ni ndakone'e jito'o de ma, te jiña'a de: “Masu tee jinukuechi va'a kúu ni. Tee kuxi kúu ni. Vaa nú jini ni ja ndáxtutu sa nuu masu ni chi'i sa ma ji'in nuu masu ni saka sa ma,
26 — “Empregado mau e preguiçoso!”, disse o patrão. “Você sabia que colho onde não plantei e junto onde não semeei.
27 te chukan kúu ja nute ni jan xsia'a ni xu'un sa a nuu tee ka jito bancu ma, te ndenda sa ma chi ndani'i sa xu'un sa ma ji'in sa'ya xu'un sa ma nkuu”, kúu de jiña'a de.
27 Por isso você devia ter depositado o meu dinheiro no banco, e, quando eu voltasse, o receberia com juros.”
28 Te jiña'a tna de nuu ñayii ka iyo ma: “Jin ndaxtandee ni xu'un yinda'a de a, te jin ndakua'a ni nuu tee yinda'a uxi xu'un ma.
28 “Tirem dele o dinheiro e deem ao que tem mil moedas.
29 Chukan kúu ja nú na in jâ neva'a i ma chi ni'i‑ka i, te koneva'a kua'a‑ka i, te nú na in ñatuu nawa neva'a i ma chi onde jaku‑ni ja neva'a i ma chi siin‑ka ñayii ndunda'a.
29 Porque aquele que tem muito receberá mais e assim terá mais ainda; mas quem não tem, até o pouco que tem será tirado dele.
30 Te tee jinukuechi a, ja masu jiniñu'u de a, jin chunee ni de ke'e ma nuu nee ma, vaa yukan kúu nuu jin ndanda'yu ñayii ma, te jin ndakandi'i jin ndakandi'i i nu'u i ma ja jin ndo'o jin neni i”, kúu de jiña'a de.
30 E joguem fora, na escuridão, o empregado inútil. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
31 ’Kivi ndenda sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a ji'in jayiñu'u sa ma ji'in ndaka ángel sa ja ka sa'a i ja va'a ma, sani te jinkoo sa nuu tatnuni sa ma, nuu iyo jayiñu'u sa ma.
31 Jesus terminou, dizendo:
32 Te yukan jin ndututu ndaka ñayii ni‑ka'nu ñuu ñayivi a, te ndasasiin sa ndi‑in ndi‑in ñayii ma, sukan sa'a tee jito kiti ma, ja ndasasiin de ndikachi ma ji'in ndixi'yu ma.
32 Todos os povos da terra se reunirão diante dele, e ele separará as pessoas umas das outras, assim como o pastor separa as ovelhas das cabras.
33 Te ndaxtutu sa ndikachi sa ma xiñi kua'a sa ma, te ndixi'yu ma ichi xiñi satni sa ma.
33 Ele porá os bons à sua direita e os outros, à esquerda.
34 ’Sani te saña ja kúu sa rey ma, kuña'a sa nuu ñayii ka iyo xiñi kua'a sa ma: “Ja vava'a ka kuu ni nuu Yuva sa ma, te ne'e koo ni, te jin koo ni nuu tátnuni ya ma nuu ni satu'va ya onde nuu ni keja'a ñuu ñayivi a ja jin ko kuu ta'vi ni ma.
34 Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: “Venham, vocês que são abençoados pelo meu Pai! Venham e recebam o
35 Vaa nuu ni yo kokon sa ma, te ni ka taa ni ja ni jaa sa, te nuu ni yo yichi sa ndute ma, te ni ka taa ni ndute ni ji'i sa, te ni ka jan‑ta'vi ña'a ni ve'e ni ma kuenda tnu'u ja in tee in‑ka ñuu kúu sa.
35 Pois eu estava com fome, e vocês me deram comida; estava com sede, e me deram água. Era estrangeiro, e me receberam na sua casa.
36 Te nuu ni iyo vichi sa ma, te ni ka taa ni sa'ma ni yo ne'nu sa ma, te nuu ni yo ndo'o, ni yo tna'a sa in kue'e ma, te ni ka jan koto ña'a ni ma, te nuu yinee sa vekaa ma, te ni ka jan koto ña'a ni ma”, kuña'a sa.
36 Estava sem roupa, e me vestiram; estava doente, e cuidaram de mim. Estava na cadeia, e foram me visitar.”
37 ’Sani te ñayii ni ka sa'a ja va'a ma, jin ka'an i: “Señor, ¿na kivi ni ka jini ña'a sa ja kókon ni te ni ka taa sa ja ni jaa ni, xi ni ka jini ña'a sa ja yíchi ni ndute te ni ka taa sa de ni ji'i ni?
37 — Então os bons perguntarão: “Senhor, quando foi que o vimos com fome e lhe demos comida ou com sede e lhe demos água?
38 ¿Te nde kivi ni ka jini ña'a sa ja sukan kúu in tee in‑ka ñuu kúu ni, te ni ka jan‑ta'vi ña'a sa ve'e sa ma, xi iyo vichi ni te ni ka skone'nu ña'a sa sa'ma ma?
38 Quando foi que vimos o senhor como estrangeiro e o recebemos na nossa casa ou sem roupa e o vestimos?
39 ¿Xi na kivi ni ka jini ña'a sa ja ku'u ni xi ja yinee ni vekaa ma, te ni jan koo sa ni ka jan koto ña'a sa?” Sa'a jin ka'an i.
39 Quando foi que vimos o senhor doente ou na cadeia e fomos visitá-lo?”
40 ’Te ndakone'e sa, te kuña'a sa: “Ja ndaa ká'an sa ja sukan ni ka sa'a ni ja kuu in ñayii kúnda'vi kúkee ma ja kándija i ja ká'an sa a, te kuenda tnu'u ja nuu maa sa ni ka sa'a ni”, kuña'a sa.
40 — Aí o Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quando vocês fizeram isso ao mais humilde dos meus irmãos, foi a mim que fizeram.”
41 ’Sani te kuña'a tna sa ñayii ni sa'a siin sa ka iyo ichi xiñi satni sa ma: “Kuán koo ni kuán jin ndiyo ni nuu iyo sa a. Kuán koo ni nuu ñu'u i'ni ndú'va ni‑kani ni‑jika ma, nuu iyo tu'va ja ki'in tachi ma ji'in ángel ka ndikin i ma chi ñayii ka sa'a ja u'vi ka kuu ni.
41 — Depois ele dirá aos que estiverem à sua esquerda: “Afastem-se de mim, vocês que estão debaixo da maldição de Deus! Vão para o fogo eterno, preparado para o Diabo e os seus anjos!
42 Vaa ni yo kokon sa, te ñatuu ni ka taa ni ja kaa sa, te ni yo yichi sa, te ñatuu ni ka taa ni ndute ko'o sa.
42 Pois eu estava com fome, e vocês não me deram comida; estava com sede, e não me deram água.
43 Te ni yo kuu sa sukan kúu in ñayii in‑ka ñuu ma, te ñatuu ni ka jan‑ta'vi ña'a ni, te ni yo iyo vichi sa, te ñatuu ni ka taa ni sa'ma kone'nu sa. Nuu ni yo ndo'o ni yo tna'a sa in kue'e ma, te ñatuu ni ka jan koto ña'a ni, te ni yinee sa vekaa ma, te ñatuu ni ka yo jan koto ña'a ni”, kuña'a sa.
43 Era estrangeiro, e não me receberam na sua casa; estava sem roupa, e não me vestiram. Estava doente e na cadeia, e vocês não cuidaram de mim.”
44 ’Sani te jin ndakone'e tna i, te jin ka'an i: “Señor, ¿te nama ni ka jini ña'a sa ja ni yo kokon, ni yo yichi ni, xi sukan kúu ñayii in‑ka ñuu ni yo kuu ni, xi ni iyo vichi ni, xi ni yo ku'u ni, xi ni yinee ni vekaa ma, te ñatuu ni ka jatanuu ña'a sa?”, jin ka'an i.
44 — Então eles perguntarão: “Senhor, quando foi que vimos o senhor com fome, ou com sede, ou como estrangeiro, ou sem roupa, ou doente, ou na cadeia e não o ajudamos?”
45 ’Sani te ndakone'e sa, te kuña'a sa: “Kuechi ja ñatuu ni ka chindee ni ni‑in ñayii ka kunda'vi ka kukee ma, te kuenda tnu'u ja maa sa ñatuu ni ka jatanuu ni kúu ja sukan ni ka yo sa'a ni ñayii yukan ma”, kuña'a sa.
45 — O Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: todas as vezes que vocês deixaram de ajudar uma destas pessoas mais humildes, foi a mim que deixaram de ajudar.”
46 ’Te chukan kúu ja ñayii ya'a jin koo i nuu jin ndo'o jin neni i ni‑kani ni‑jika ma, kovaa ñayii ni ka yo sa'a ja va'a ma, jin koo i nuu jin koteku i ni‑kani ni‑jika ma ―kúu ya ká'an ya.
46 E Jesus terminou assim:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.