Mateus 23
Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NVT
1 Sani te jiña'a Jesús ma nuu ñayii ma, ji'in nuu tee ka ndikin ya ma:
1 Então Jesus disse às multidões e a seus discípulos:
2 ―Nuu ni yo nukoo Moisés ma, ka nukoo tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma.
2 “Os mestres da lei e os fariseus ocuparam o lugar de intérpretes oficiais da lei de Moisés.
3 Chukan kúu ja nde a va'a ka kaxtnu'u de ma ja jin sa'a ni ma, te jin sa'a ni. Kovaa másu ko jin ko sa'a ni sukan ka sa'a ka kuu maa tee yukan, chi vaa ka ka'an de te masu ka sa'a de.
3 Portanto, pratiquem tudo que eles dizem e obedeçam-lhes, mas não sigam seu exemplo, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Kovaa ka tatnuni ka tatnuni de sukan jin ko sa'a ñayii ma, te sukan ka skuiso de i ndaka, kovaa maa de ma, masu ka skanda de ni‑in xninda'a de ma ja jin chindee de ñayii ma naxe jin sa'a jin kuu i ma.
4 Oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
5 Ja ka kuni de kúu ja jin kuni ndaka ñayii ma ja ka sa'a de ma, te ûni ka ndenee in tutu ká'an tnu'u Su'si ma tnee de ma, te vivii ka ndaskuili de yu'va sa'ma de ma.
5 “Tudo que fazem é para se exibir. Usam nos braços filactérios mais largos que de costume e vestem mantos com franjas mais longas.
6 Te nú kuan koo de viko ma xi ini veñu'u lilikin ma, te ka kunuu maa de ja jin kunukoo de nuu mesa ka ndanuu‑ka ma.
6 Gostam de sentar-se à cabeceira da mesa nos banquetes e de ocupar os lugares de honra nas sinagogas.
7 Te ka jatna ini de ja jin kuña'a ñayii ma: “Teskua'a, teskua'a”, ora ka wa'a i nchuxi ma.
7 Gostam de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças e de ser chamados de ‘Rabi’.
8 ’Kovaa ndijin, másu ko jin kua'a ni tnu'u ja ko jin xnani ña'a i teskua'a, vaa maa‑ni Cristo ma kúu teskua'a, te ndaka ndijin, ndi‑tna'a ñani ni, ndi‑tna'a ku'va ni.
8 “Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Rabi’, pois vocês têm somente um mestre, e todos vocês são irmãos.
9 Te másu ko jin kuña'a ni yuva sa ni‑in ñayii ñuu ñayivi ya, vaa in‑ni Yuva o iyo, te iya iyo onde andivi ma kúu Yuva o ma.
9 Não se dirijam a pessoa alguma aqui na terra como ‘Pai’, pois somente Deus no céu é seu Pai.
10 Másu ko jin kua'a ni tnu'u ja ko jin xnani ña'a i tee ka kaxtnu'u, vaa maa in‑ni Cristo ma kúu iya káxtnu'u ndaka.
10 Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Mestre’, pois vocês têm somente um mestre, o Cristo.
11 Te nde ni kanuu‑ka ma, te ko kuu ni ñayii kunukuechi nuu ndaka ni a.
11 O mais importante entre vocês deve ser servo dos outros,
12 Vaa nú na in jani ini ja kanuu‑ka i sana ndaka‑ka ñayii ma chi ndatna'a i ja kan‑nuu. Te nú na in jani ini ja in ñayii masu kanuu kúu i chi in ñayii kanuu‑ka ko kuu i nuu Su'si ma.
12 pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados.
13 ’Kovaa ¡nda'vi maa ni ja ka kuu ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa ka ja'nu ndee ni ja jin kivi koo ñayii ma nuu tátnuni Su'si ma, vaa ni masu ka kivi koo ni, te ni masu ka wa'a ni tnu'u ja jin kivi koo ñayii ka kuni ja jin kivi koo i ma.
13 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Fecham a porta do reino dos céus na cara das pessoas. Vocês mesmos não entram e não permitem que os outros entrem.
14 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa ka xnda'vi ni ña'a ni ka ji'i yii ma, te ka ndaxtandee ni ve'e ña ma, te ka sa'a ni tnu'u ja tee ka sa'a ja va'a ka kuu ni, kuechi ja nana'a ka jikan‑ta'vi ni ma. Chukan kúu ja jin chunaa xeen‑ka ni.
14 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados.
15 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Te kuan koo ni ve koo ni nuu ñu'ú ya nuu mar ma ka kuu ni, sukan‑va'a jin kundee ni ja kandija in ñayii ma sukan ka kaxtnu'u ni a, te nú ni kandija i ma, jâ ni ka kundee ni ja ka'vi‑ka ndo'o neni i nuu andeya ma sana maa ni.
15 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Atravessam terra e mar para converter alguém e depois o tornam um filho do inferno, duas vezes pior que vocês.
16 ’¡Nda'vi maa ni ja ka kaxtnu'u ni, te masu ka jini ni ja ka kaxtnu'u ni a! Vaa ka ka'an ni: “Nú na in na skuiso ja maa veñu'u ka'nu ma, te masu nawa kúu, kovaa nú na in na skuiso ja maa oro iyo ini veñu'u ma, te sukan ni ka'an i ma, te sukan na sa'a i.”
16 “Que aflição os espera, guias cegos! Vocês dizem não haver importância se alguém jura ‘pelo templo de Deus’, mas se jurar ‘pelo ouro do templo’ será obrigado a cumprir o juramento.
17 ¡Tee ñatuu ka jaku'ni ini ka kuu ni! Vaa ¿nde a kúu ja kanuu‑ka: oro ma xi maa veñu'u ma? Vaa veñu'u ma kúu ja sa'a ja oro ma, ni nduu i in ja ii.
17 Tolos cegos! O que é mais importante: o ouro ou o templo, que torna o ouro sagrado?
18 ’Te suni ka ka'an ni: “Nú na in skuiso ja maa nuu altar ma chi masu nawa kúu, kovaa nú na in na skuiso ja maa ja ka ndakua'a ñayii ma ja yoxtnee nuu altar ma chi tavi i ja sa'a i sukan ni skuiso i ma.”
18 Dizem também não haver importância se alguém jura ‘pelo altar’, mas se jurar ‘pelas ofertas sobre o altar’ será obrigado a cumprir o juramento.
19 ¡Ñayii ñatuu ka jaku'ni ini ka kuu ni, te ñatuu ka kundijin nuu ni a! Vaa kanuu‑ka altar ma sana ja ka ndakua'a ñayii ma, vaa altar ma kúu ja sa'a ja nduu in ja ii ja ka ndakua'a ñayii ma nuu Su'si ma.
19 Cegos! O que é mais importante: a oferta sobre o altar ou o altar, que torna a oferta sagrada?
20 ’Chukan kúu ja nú na in na skuiso ja maa nuu altar ma, suni skuiso i ja ndaka ja yoxtnee nuu altar ma, te chukan kúu ja iyo i ja sa'a i ja ni ka'an i ma.
20 Quando juram ‘pelo altar’, juram por ele e por tudo que está sobre ele.
21 Te nú na in na skuiso ja maa veñu'u ka'nu ma, suni skuiso tna i ja ndaka ja iyo ini veñu'u ma, te suni iyo tna i ja sa'a i ja ni ka'an i ma.
21 Quando juram ‘pelo templo’, juram por ele e por Deus, que nele habita.
22 Te nú na in na skuiso ja maa andivi ma, te suni skuiso tna i nuu núkoo Su'si ma, ji'in maa ya ja núkoo ya ma, te kuiti iyo tna i ja sa'a i ja ni ka'an i ma. Kovaa masu sukan ka kaxtnu'u ni ma.
22 Quando juram ‘pelo céu’, juram pelo trono de Deus e por Deus, que se senta no trono.
23 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa saa ka jatanuu ni ja onde minu xtila ma ji'in anís ma ji'in cominu ma ka ndakua'a tu ni diezmo ni ma nuu Su'si ma, kovaa ni ka xndoo ni tna'a cha'a ja ka kuu i ja ka ndanuu‑ka ja ni tatnuni Su'si ma ja jin sa'a ni ma, ja jin kunda'vi ini ni tna'a ni ma, ji'in ja jin kukanu ini ni Su'si ma, ji'in ja jin ko sa'a ni ja va'a ja ndaa ma. Te vaa ndaka cha'a ka ndanuu‑ka ja jin sa'a ni, te suni nini ja jin ndakua'a tna ni nuu Su'si ma ndaka ja jâ ka ndakua'a ni ma.
23 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas negligenciam os aspectos mais importantes da lei: justiça, misericórdia e fé. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
24 ’Vaa ja sukan ka sa'a ka kuu ni a, te sukan ka kuu tee ka ndasijin tiukun lilikin ma kovaa ka kokon de kiti ka kuu camellu ma, sukan ka kuu ni. Te chukan kúu ja masu kuu jin ko kuu ni tee jin kaxtnu'u nuu in‑ka ñayii ma.
24 Guias cegos! Coam a água para não engolir um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa ka ndasavii ka ndasandoo ni maa ni, kovaa ichi ini anua ni a chi ka ñu'u chitu ja ka sakui'na ni ma ji'in ja u'vi ka sa'a ni ma. Te sukan ka kuu ñayii ka ndakate yika ñajin i ma ji'in yika ko'o i ma, kovaa ichi ini i ma chi ka ndaa tne'e ma, sukan ka kuu ni.
25 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de limpar a parte exterior do copo e do prato, enquanto o interior está imundo, cheio de ganância e falta de domínio próprio.
26 Tee ka kuu fariseo, ni masu ka ndasa'a ni kuenda ja ka sa'a ni a. Jin ndasavii ni ini anua ni a, sukan‑va'a jin nduvii ni‑ka'nu ni‑tu'u ni.
26 Fariseus cegos! Lavem primeiro o interior do copo e do prato, e o exterior também ficará limpo.
27 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa sukan ka kuu nuu ka yinee ndiyi ma ja kuijin kuijin ka ndaka'yu i ichi siki i ma ichi ke'e ma, te sukan ka kuu ni. Te ja ndaa kúu ja vivii ka na'a nuu ka yinee ndiyi ma, kovaa ichi ini i ma ka ñu'u chitu yiki ndiyi ma, te ñu'u ndaka ja tne'e ja kini ma.
27 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! São como túmulos pintados de branco: bonitos por fora, mas cheios de ossos e de toda espécie de impureza por dentro.
28 Suni sukan tna ka kuu ni, vaa ja ka nde'ya ña'a ñayii ma chi vivii ka na'a ni, vaa ja ndaa kúu ja ka sa'a ni tnu'u ja tee ka sa'a ja va'a ka kuu ni, kovaa ini anua ni a chi ka ñu'u chitu ndaka ja u'vi ka sa'a ni a, vaa ka ka'an ni ja va'a te masu ka sa'a ni.
28 Por fora parecem justos, mas por dentro seu coração está cheio de hipocrisia e maldade.
29 ’¡Nda'vi maa ni tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo a, ja ka ka'an ni te masu ka sa'a ni! Vaa ka sava'a ni nuu ka yinee tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma, te ka ndasakutu ni nuu ka yinee ñayii ni ka yo sa'a ja va'a ma.
29 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Constroem túmulos para os profetas, enfeitam os monumentos dos justos
30 Te ka ka'an ni: “Nute ni ka iyo o kivi ni ka iyo ndi yuva o ma chi masu jin ketna'a ini o ji'in de ja jin ka'ni o tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma.”
30 e depois dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo de nossos antepassados, não teríamos participado com eles do derramamento de sangue dos profetas’.
31 Te ja sukan ka ka'an ni a, ka ndaka'an ni ja jin kuu maa ni, vaa sa'ya tata tee ni ka ja'ni tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma ka kuu ni.
31 “Ao dizer isso, porém, testemunham contra si mesmos que são, de fato, descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 ¡Chukan kúu ja ndijin chi sukan ni ka yo sa'a tna'a ni tee jana'a ma, kuiti sukan jin sa'a tna ni!
32 Vão e terminem o que seus antepassados começaram.
33 ’¡Sukan ka kuu koo ma ka kuu ndaka ni! Masu jin kaku‑ka ni, vaa jâ iyo ja jin ndachunaa ni nuu andeya ma.
33 Serpentes! Raça de víboras! Como escaparão do julgamento do inferno?
34 Chukan kúu ja maa sa tetniñu tee jin ndakaxtnu'u tnu'u kua'a Su'si ma ji'in tee inundichi ji'in teskua'a. Te tee yukan, jaku de jin ka'ni ni, te jaku de ma jin skuita kaa ni nuu krusi ma, te jaku‑ka de ma, jin kani xeen ni de ini veñu'u lilikin ma, te jin sondikin ni de in ñuu in ñuu.
34 “Por isso eu lhes envio profetas, homens sábios e mestres da lei. Vocês crucificarão alguns e açoitarão outros nas sinagogas, perseguindo-os de cidade em cidade.
35 Sukan‑va'a ndaka maa ni jin kuiso kuechi niñi ndaka ñayii ni ka yo sa'a ja va'a ma te ni ka ja'ni ni i nuu ñu'ú ya, onde niñi Abel suchi ni yo sa'a ja va'a ma, te onde niñi Zacarías sayii tee kúu Berequías ma tee ni ka ja'ni ni me'ñu veñu'u ka'nu ma ji'in nuu altar nuu ka ndachiñu'u ni Su'si ma.
35 Como resultado, serão responsabilizados pelo assassinato de todos os justos de todos os tempos, desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram no templo, entre o santuário e o altar.
36 Ja ndaa ndáka'an sa ja ndaka cha'a jin koo siki ndaka maa ni a.
36 Eu lhes digo a verdade: esse julgamento cairá sobre a presente geração.”
37 ’¡Ñayii ñuu Jerusalén, ñayii ñuu Jerusalén, ja ka wa'a‑yuu ni tee ka ndakaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma onde ka ja'ni ni de! ¡Te suni sukan ka sa'a ni ji'in ñayii ni tetniñu ya nuu ni ma! ¡Na saa jichi ni kuni sa ja ndaxtutu ña'a sa, sukan ndáxtutu tila ma chili ti ma chii ndijin ti ma! Kovaa ñatuu ni ka kuni ni.
37 “Jerusalém, Jerusalém, cidade que mata profetas e apedreja os mensageiros de Deus! Quantas vezes eu quis juntar seus filhos como a galinha protege os pintinhos sob as asas, mas você não deixou.
38 Jin kuni ni ja ve'e ni ma chi jin kendoo nda'vi jin kendoo kee i.
38 E, agora, sua casa foi abandonada e está deserta.
39 Vaa ká'an sa ja onde vitna, te masu nde jin kuni‑ka ña'a ni maa sa onde kenda kivi ja jin ka'an maa ni: “¡Ja va'a kuu iya vee nuu Iya Tátnuni ma!” ―kúu ya jiña'a ya.
39 Pois eu lhe digo: você nunca mais me verá, até que diga: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor!’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.