Mateus 22

Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesús ma, ni ka'an ya in‑ka tnu'u vijin nuu ñayii ma, te jiña'a ya:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 ―‍Nuu tatnuni Su'si iya iyo andivi ma, inuu kúu i ji'in in rey ja ni sa'a de in viko tnanda'a sayii de ma.
2 — O
3 Te ni tatnuni de nuu tee ka jinukuechi nuu de ma ja jín koo de jín kueka de ñayii jâ ni kana de i ja ki koo i viko tnanda'a sayii de ma, kovaa ñayii yukan, ñatuu ni ka kuni i ja jin koo i.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Sani te ni tatnuni de nuu jaku‑ka tee ka jinukuechi nuu de ma, te sa'a jiña'a de: “Jin kuña'a ni ñayii jâ ni kana sa i ma ja jâ ni satu'va sa ndeyu ma, vaa jâ ni ka ji'i xndiki sa ma ji'in kiti vava'a‑ka ni satu'va sa ma, te jâ iyo tu'va ndaka, te kí koo i viko tnanda'a sayii sa ya”, kúu de jiña'a de.
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Kovaa ñayii ni ka kana de ja jin koo i viko ma, masu ni ka kandija i ja jin koo i, su'va jaku i kuan koo nuu itu i ma, te jaku‑ka i ma kuan koo i kuan xiko i ndatniñu ka xiko i ma,
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 te jaku‑ka i ma, ni ka tnii i tee ka jinukuechi nuu rey ma, te ni ka sa'a ndeva'a i de, te ni ka ja'ni i de.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Te nuu ni jiniso'o rey ma, te ni ndakiti ini de, te ni tetniñu kua'a de soldado de ma. Ni jan koo i, te ni ka xnaa i tee ni ka ja'ni tee ka jinukuechi nuu de ma, te ni ka ja'mi i ñuu yukan.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Sani te jiña'a de nuu tee ka jinukuechi nuu de ma: “Ja ndaa kúu ja viko tnanda'a sayii sa ya chi jâ iyo tu'va, kovaa ñayii ni kana sa ja ki koo i ma, masu ka iyo i ja ki koo i.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Kuán koo ni nuu ka ndatna'a ichi ma, te jin kuña'a ni ndaka ñayii ka ya'a i ichi ma ja kí koo i viko tnanda'a sayii sa ya”, kúu de jiña'a de.
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Te ni ka ke koo tee ka jinukuechi ma, te kuan koo de nuu ka ndatna'a ichi ma, te ni ka ndaxtutu de ndaka ñayii ni ka ndatna'a ji'in de ma, ka kuu i ñayii ka sa'a ja va'a xi ja u'vi, te kuan koo i ji'in de. Te sukan, te ni chitu viko tnanda'a sayii de ma.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 ’Te sani te ni kivi rey ma nuu ka iyo ñayii ni kana de ma, te ni jini de in tee ja masu ne'nu de sa'ma vivii sukan ka ne'nu ñayii ni jan koo viko ma.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Te jiña'a de: “¿Ndijin, naxe ni kivi ni ya'a? Te vitna ja masu ne'nu ni sa'ma ka ne'nu ñayii ni kana sa a”, kúu de jiña'a de. Kovaa masu ni ka'an kuiti tee ma.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Sani te jiña'a rey ma nuu tee ka jinukuechi ma: “Jin ku'ni ni nda'a de ja'a de, te jin koo ni jin xsia'a ni de ke'e ma nuu nee ma, vaa yukan kúu nuu jin ndanda'yu ñayii ñatuu ni ka iyo tu'va ma, te jin ndakandi'i jin ndakandi'i i nu'u i ma ja jin ndo'o jin neni i”, kúu de jiña'a de.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Suni sukan kúu nuu tatnuni Su'si ma, vaa kua'a ñayii ma ni kana ya, kovaa jaku‑ni i ni ka kachi ja ni ka nduu i ñayii ni ndakaji ya ―‍kúu ya jiña'a ya.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Sani te kuan koo tee ka kuu fariseo ma, te ni ka ndatnu'u tna'a de naxe kuu jin xnda'vi de Jesús ma, ja na ka'an ya in tnu'u, te kuu jin xtekuechi de ya.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Te ni ka tetniñu de jaku tee ka ndikin tna'a ji'in maa de ma, ji'in jaku tee ka ndikin tna'a ji'in tee kúu Herodes ma, ja na jin koo de jin kuña'a de Jesús ma sa'a:
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Chukan kúu ja, ¿nawa ká'an ni? ¿Va'a‑ni ja jin chuya'vi sa ja ka satniñu sa ma nuu tee nani César tátnuni ñuu Roma ma, xi ña'a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Kovaa Jesús ma chi jini ya ja masu ja va'a ka ñu'u ini de ja sukan ka jikan‑tnu'u de ya ma, te jiña'a ya:
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Jin kaxtnu'u ni in xu'un ja ka chuya'vi ni nuu tee nani César ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 te Jesús ma, jiña'a ya:
20 e ele perguntou:
21 Te ni ka ndakone'e de:
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Nuu ni ka jiniso'o de ja sukan ni ndakone'e Jesús ma, te ni ka sa'vi‑nka ini de, te ñatuu ni ka ka'an kuiti de, te kuan nu koo de.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Kivi yukan ni jan koo jaku tee saduceo ma nuu iyo Jesús ma. Tee ya'a chi ka ka'an de ja masu ka ndateku ñayii ni ka ji'i ma. Te chukan kúu ja ni ka jikan‑tnu'u de ya:
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 ―‍Teskua'a, Moisés ma, ni xndoo de tutu ká'an ja nú in tee ma, ni tnanda'a de te ni ji'i de te ñatuu na sa'ya de ji'in ñasi'i de ma ni iyo, te ñani tee ni ji'i ma ndakueka ñasi'i de ma, sukan‑va'a koo sa'ya ña, te ko kuu i sa'ya tata tee ni ji'i ma.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Te sukan ni kuu ja uja tee ndi‑tna'a ñani de ma. Tee xinañu'u ma, ni tnanda'a de, te ñatuu na sa'ya de ji'in ñasi'i de ma ni iyo, te ni ji'i de, te chukan kúu ja ni ndoo ñasi'i de ma, te ni ndakueka ña ñani de ma.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Te suni sukan ni kuu ji'in tee ku‑uu ma, ji'in tee ku‑uni ma, te onde ndi‑uja de ma ni ka yo ndeka ña.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Sani te ni ji'i maa ña'a ma.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Va'a‑ni, te nú jin ndateku ñayii ma, ¿na nde de xi‑ñasi'i ko kuu ña'a yukan kivi jin ndateku de ma? Vaa ndi‑uja de ma ni ka iyo ji'in ña ma ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Te ni ndakone'e Jesús ma, te jiña'a ya:
29 Jesus respondeu:
30 Kivi jin ndateku ñayii ma, tee ma ji'in ña'a ma, masu jin ndatnanda'a‑ka de, vaa sukan ka kuu ángel ka iyo andivi ma, sukan jin ko kuu de.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 ¿Ñatuu nama ka ka'vi ni nuu ká'an Su'si ma tnu'u ya'a?:
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 “Maa sa kúu Su'si Abraham ma ji'in Isaac ma ji'in Jacob ma.” Te chukan kúu ja jin ndateku ñayii ni ka ji'i ma, vaa Su'si ma, masu Su'si ñayii ni ka ji'i ma kúu ya chi Su'si ñayii ka teku ma kúu ya ―‍kúu ya jiña'a ya.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Te ndaka ñayii ka iyo ma, nuu ni ka jiniso'o i tnu'u ya'a, te ni ka sa'vi‑nka ini i ja káxtnu'u ya ma.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Te tee ka kuu fariseo ma, ni ka jiniso'o de ja tee ka kuu saduceo ma chi ñatuu ni kuu jin ndakone'e de ja ni ka'an Jesús ma. Chukan kúu ja ni ka ndatna'a de.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Te in de ma, ja kúu de tee skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ni kuni de ja kototnuni de nawa ka'an Jesús ma, te ni jikan‑tnu'u de ya:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 ―‍Teskua'a, ¿nde tnu'u ni tatnuni Su'si ma ja ni ndakaxtnu'u Moisés ma kúu ja kanuu xeen‑ka ma? ―‍kúu de jiña'a de.
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Te Jesús ma, jiña'a ya:
37 Jesus respondeu:
38 Tnu'u ya'a kúu tnu'u kanuu xeen‑ka ma.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Te in‑ka tna tnu'u kanuu ni tatnuni Su'si ma kúu ja: “Jin kutoo ni tna'a ni ma, sukan ka kutoo ni maa ni ma.”
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Nú ka kandija ni te ka sa'a ni sukan ká'an nduu tnu'u ya'a, ka yikuu ni ka sa'a ni ndaka tnu'u ni ka yo kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ni ka yo ndakaxtnu'u tnu'u ni yo wa'a Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Te nuu ni ka ndatna'a tee ka kuu fariseo ma nuu iyo ya ma, Jesús ma, ni jikan‑tnu'u ya de:
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 ―‍¿Nawa ka ka'an ni ja kuu Cristo iya ni tetniñu Su'si ma? ¿Na in xi‑sa'ya kúu ya? ―‍kúu ya jiña'a ya.
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Te jiña'a Jesús ma:
43 Jesus tornou a perguntar:
44 Su'si Iya Tátnuni ma jiña'a nuu iya tátnuni nuu sa a:
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 ’Kovaa ¿naxe kuu ko kuu Sa'ya tata David ma Cristo ma nú sukan, te vitna ja maa David ma, ni xnani de ya iya tátnuni nuu de ma? ―‍kúu ya jiña'a ya.
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Te ñatuu ni kuu jin ndakone'e de ni‑in tnu'u. Te onde kivi yukan, te ñatuu na in ni kusaa ini ja jin kakan‑tnu'u‑ka i ya.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.