Mateus 20

Tnu'u vii tnu'u va'a Su'si ma (XTMNTPP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Te jiña'a Jesús ma:
1 Jesus disse:
2 Te nuu ni ni'i de tee jin satniñu ma, te ni ka kendoo de ji'in tee ma sukan jin ke'en ya'vi tee ma in kivi ma, te ni tetniñu de tee ma itu de ma.
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 Te sukan ka iin xtnee ma ni kee tuku de in‑ka jichi, te ni jini de jaku‑ka tuku tee ka nune, ka iyo de nuya'vi ma.
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 Te ni jan kuña'a de tee ma: “Kuan koo tna ndijin, te jin satniñu ni itu sa ma, te chuya'vi sa sukan iyo ja jin ke'en ya'vi ni ma”, kúu de jiña'a de. Sani te kuan koo tee ma.
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 Sani te ni kee tuku de uu‑ka jichi, in nuu sava nduu ma te in‑ka nuu ka uni jañini ma, te suni sukan ni sa'a de.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 Te ni kee tuku de nuu ka u'un jañini ma, te ni ndani'i tuku de jaku tee ñatuu na tniñu ka sa'a de ma, te jiña'a de: “¿Nava'a ni kuu ni‑nduu a ka iyo ni ya'a, te ñatuu nawa ka sa'a ni?”, kúu de jiña'a de.
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Te ka jiña'a tee ma: “Vaa masu na in ká'an ja taa i tniñu jin sa'a sa”, ka kuu de ka jiña'a de. Te jiña'a de: “Kuán koo tna ni itu sa ma, te jin satniñu ni, te chuya'vi sa sukan iyo ja jin ke'en ya'vi ni ma”, kúu de jiña'a de.
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 ’Nuu ni kunee ma, te jiña'a de nuu tee kúkanu ini de ve'e de ma: “Kana ni tee ni ka satniñu ma, te chuya'vi ni sukan jin ke'en ya'vi de ma. Te keja'a ni chuya'vi ni tee ni kija koo sandi'i‑nka ma, te ndenda ni onde tee ni kija koo xinañu'u‑ka ma”, kúu de jiña'a de.
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 Te nuu ni kenda ora ja chuya'vi de tee ni ka kenda koo ka u'un jañini ma, te in in de ni ka ni'i ya'vi sukan jika in kivi ma.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Chukan kúu ja nuu ni ka kenda koo tee ni jan koo xinañu'u nuu tniñu ma, ni ka jani ini de ja jin ke'en ya'vi‑ka de. Kovaa suni sukan jika in kivi ma‑ni, ni ka ni'i ya'vi de.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Te nuu jâ ni ka ke'en ya'vi de ma, te ni ka jakondee de ka ka'an ndeva'a de ja kuu tee xi‑nuu ni ka satniñu de ma.
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 Te ka jiña'a de tee ma: “Tee ya'a, ja ni ki koo de sandi'i‑nka ma, te in‑nka‑ni ora ni ka satniñu de, te inuu ni chuya'vi ña'a ni ji'in de, te vitna ja saña chi ni ka kanda sa ni‑nduu a, te vitna ja i'ni te tnundo'o”, ka kuu de ka jiña'a de.
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 Te ni ndakone'e tee tátnuni ve'e ma, te jiña'a de nuu in de ma: “Ndijin, masu na ja u'vi ni sa'a ña'a sa. ¿Masu ni ka kendoo o ja sukan ke'en ya'vi ni in kivi ma?
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Ke'en ni ja kuu kuenda maa ni a, te kuá'an ni, chi vaa saña chi kúni sa ja chuya'vi sa tee ni ki koo sandi'i‑nka a sukan ni chuya'vi ña'a sa ndijin a.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 ¿Masu va'a‑ni ja sa'a sa ji'in xu'un sa a sukan kúni maa sa? ¿Xi kukueñu ini ni ja va'a ini sa a?”, kúu de jiña'a de.
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 ’Chukan kúu ja ñayii xinañu'u ma chi sandi'i‑nka jin ko kuu i, te ñayii sandi'i ma chi xinañu'u‑ka jin ko kuu i. Chi vaa kua'a xeen i kana ya, kovaa masu ndaka i ndakaji ya ―‍kúu ya jiña'a ya.
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Jesús ma, kua'an ya ichi ñuu Jerusalén ma. Te ni ndaxtutu siin ya ndi‑uxi uu tee ka ndikin ya ma, te nuu kuan koo de ichi ma, te jiña'a ya:
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 ―‍Ka jini maa ni ja jin koo o ñuu Jerusalén ma. Te yukan kúu nuu saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, jin koo ñayii yukan jin xsia'a ña'a i nuu nda'a tee ka tatnuni nuu sutu ma, ji'in nuu nda'a tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, te jin ka'an i ja kûu sa,
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 te jin ndaxsia'a ña'a i nuu nda'a ñayii masu ñuu israelita a ka kuu i ma, sukan‑va'a jin kosiki ndee ña'a i, te jin skuita kaa ña'a i nuu krusi ma, te kûu sa. Kovaa nuu uni kii ma, te ndateku sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Sani te si'i Santiago ma ji'in Juan ma sa'ya tee kúu Zebedeo ma, ni ka jan tu'va ña ji'in de nuu iyo Jesús ma, te ni jinkoo jiti ña, te jikan‑ta'vi ña nuu ya.
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Te Jesús ma, jiña'a ya:
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Te ni ndakone'e Jesús ma:
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Te jiña'a Jesús ma:
23 Então Jesus disse:
24 Nuu ni ka jiniso'o uxi‑ka tee ka ndikin ya ma, te ni ka ndakiti ini de nuu nduu tee ndi‑tna'a ñani de ma.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Kovaa Jesús ma chi ni kana ya de, te jiña'a ya:
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Kovaa ne'un ndijin, masu sukan ko kuu, su'va nú na in kúni ja ko kuu i in ñayii kanuu‑ka ne'un ndaka ni a, ja sa'a i kúu ja kunukuechi‑ka i nuu ndaka ni,
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 te nú ne'un ndaka ni a, te kúni in ni ja ko kuu ni xinañu'u‑ka, te ja sa'a ni kúu ja kunukuechi xeen‑ka ni nuu ndaka‑ka ni a.
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Jin sa'a ni sukan sa'a sa ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, ja masu vee sa ja jin kunukuechi i nuu sa chi su'va vee sa ja kunukuechi maa sa te kua'a sa tnu'u ja jin ka'ni ña'a i, te sukan chunaa sa nuu tniñu ñayii ma, te jin ndani'i‑ta'vi kua'a xeen i ―‍kúu ya jiña'a ya.
28 Porque até o
29 Sani te nuu ni ndee Jesús ma ini ñuu Jericó ma, te ka ndikin kua'a ñayii.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Te ka iyo uu tee inukuaa, ka nukoo de yu'u ichi ma. Te ja ni ka jiniso'o tee inukuaa ma ja ni ya'a Jesús ma kua'an ya ichi ma, te ûni ka kayu'u de ka jiña'a de ya:
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Te kua'a ñayii ma ka jiña'a ja jin kasiyu'u de. Kovaa su'va ka kayu'u nini'i‑ka de:
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Sani te ni jinkuiñi Jesús ma, te kána ya de, te jiña'a ya:
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 Te tee inukuaa ma, ka jiña'a de:
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Te Jesús ma, ni kunda'vi ini ya de, te ni sonee ya nda'a ya ma nuu de, te ora yukan‑ni, te ni kuu ni ka ndakonde'ya de. Sani te ni ka ndandikin de Jesús ma.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.